4-12-4519/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 21. veebruaril 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Kairit Mikkin Maksim Tšurkin `i Vaidlustatud lahend

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Lasnamäe

konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Natalja

Ränkel `i 29.08.2012.a. otsuse väärteo asjas nr. 2315,12,007959 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes Kaebuse esitanud isik N.T, isikukood: xxx, elukoht: xxx. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: N.T,

kohtuvälise menetleja – Politsei-ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna – esindajad: Vjatšeslav Botškarjov `i ja Jelena Simonova.

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Jätta N.T kaebus rahuldamata ning Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Lasnamäe konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik

Natalja Ränkel `i 29.08.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,12,007959 sisuliselt muutmata, täpsustades väärteo toimepanemise aega „ 07.07.2012 kell 01:15 kuni 07.07.2012 kell 02:00“.

Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju

Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst

kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks

kättesaadav 12.03.2013.a..

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Väärteoasi nr.4-12-4519

2

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Lasnamäe

konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Natalja Ränkel `i 29.08.2012.a. väärteoasjas nr. 2315,12,007959 tehtud otsusega tuvastati, et 07.07.2012 kell 00:40 kuni 07.07.2012 kell 02:00 N.T, elukohas aadressil Xxx, Lasnamäe linnaosas, Tallinna linnas, Harju maakonnas, karjus, trampis, lärmas, millega rikkus naabrite öörahu.

Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja AS ülekuulamise protokolliga 11.07.2012 ning

tunnistaja SM ülekuulamise protokolliga. 11.07.2012.a. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik N.T rikkus seega Avaliku korra eeskirja § 3 p. 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 56 lg. 1 kohtuväline menetleja otsustas KarS § 262 alusel karistada N.T `t rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. 40.00 EUR.

KAEBUSE SISU

N.T esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politsei-ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Lasnamäe konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Natalja Ränkel´i 29.08.2012.a. otsuse väärteoasjas nr. 2315,12,007959 täies ulatuses ning lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus V™S § 29 lg. 1 p. 1 alusel.

Kaebuse esitaja suhtes tehti väärteo toimepanemise kohta väärteoasjas nr 2315,12,007959 29.08.2012.a otsus nr 1251 (edaspidi nimetatud: Otsus). 31.07.2012.a on Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna Lasnamäe konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik

Vjatšeslav Botškarjovi poolt (edaspidi nimetatud: menetleja) koostatud antud väärteoasjas

väärteoprotokoll. Otsuses on viidatud nimetatud väärteoprotokollile, milles toodud väärteo

kirjelduse kohaselt olevat kaebuse esitaja 07.07.2012 kell 00:40 - 07.07.2012 02:00 aadressil

Xxx, Tallinn, karjunud, trampinud, lärmanud ning seeläbi oma tegevusega naabrite öörahu häirinud. Otsuses on märgitud, et avaldus tehti 09.07.2012.a Aleksandr Gurejev'i poolt (edaspidi

nimetatud: avaldaja). Väidetav väärtegu on kvalifitseeritud avaliku korra rikkumisena karistusseadustiku (edaspidi nimetatud: KarS) § 262 järgi ning juhindudes KarS § 56 lõikest 1, on kaebuse esitajale määratud karistuseks KarS § 262 alusel rahatrahv 10 (kümne) trahviühiku ulatuses, so 40 (nelikümmend) eurot. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteomenetluse tunnistaja SM, tunnistaja AS ning Avaldaja enda ütlustega.

Otsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada, kuna kaebuse esitaja teos puuduvad väärteo tunnused. Antud juhul on kaebuse esitaja otsuse kohaselt rikkunud avalikku

3 korda KarS § 262 järgi -„Karjus, trampis ning lärmas, oma tegevusega häiris naabrite öörahu". Nimetatud teo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste inimeste rahu või avaliku

korra muu rikkumine. Objektiivse koosseisu elementideks on seega ja teiste inimeste rahu

avaliku korra muu rikkumine, mis on sõnastatud üsnagi abstraktselt. Erialakirjanduses on järeldatud, et antud sätte liiga laiendava tõlgendamise tõttu võib seega eksida nulla poena sine lege certa põhimõtte vastu. Seetõttu tuleks väiksemate rikkumiste puhul, kui rünnak tavade ja

heade kommetega kindlaksmääratud avalikule korrale ei ole ilmselge, isik vastutusele võtta

üksnes siis, kui tema käitumises esineb eksimusi kirjutatud reeglite vastu. Toodud väärteo

kvalifikatsioonis viidet täiendavale õigusnormile ei leidu, mistõttu jääb KarS §-s 262 toodud avaliku korra rikkumise objektiivse koosseisu sisustamine ebaselgeks. Kaebuse esitaja jääb enda seisukoha juurde, mille kohaselt tuli öösel koju, vahetas riided ning läks uuesti välja. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et otsuses toodud väärteokirjeldus on äärmiselt napisõnaline ning ebamäärane ning sellest ei selgu, kui kaua ning kui intensiivselt väidetav lärm kestis. Väidetavat avaliku korra rikkumist ei käinud kohapeal tuvastamas politsei. Lisaks rõhutab kaebuse esitaja, et avaldaja ega tunnistajad ei pöördunud kordagi kaebuse esitaja poole väidetava lärmi ning sellest tuleneva väidetava rahu rikkumise lõpetamiseks. Eelpool toodu

kinnitab, et isegi kui kaebuse esitaja poolt oma õhtuste toimingute tegemine võis teatud

määral müra põhjustada, pidi see kestma lühikest aega, olema juhuslikku laadi ning ei

saanud olla tegemist sedavõrd intensiivse kolmandate isikute rahu rikkumisega, mida tuleks käsitelda avaliku korra rikkumisena ning väärteo korras karistada.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-82-07 (p 8) selgitanud, et KarS § 262 ülemäära lai tõlgendamine võib viia õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni, mistõttu peab tegemist olema

teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt. Karistusõiguslik sekkumine peab sellisel juhtudel lähtuma ehk viimase abinõu ultima ratio

põhimõttest. Lisaks on riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-102-03 (p 9) rõhutanud, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona KarS § 262 järgi. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid.

Vastasel korral võib laiendav tõlgendamine viia absurdse olukorrani, kus isikut karistatakse näiteks seetõttu, et halva unega naabreid häirib kõrvalkorteris juhuslikult ning tahtmatult maha kukkunud asjadest tekkinud hetkeline müra ning sellist olukorda käsitletakse avaliku korra

rikkumisena. Antud juhul ei ole ilmselget rikkumist toimunud. Kaebuse esitaja õhtustest

toimetusest põhjustatud väidetav müra häiris vaid ühe isiku, so Avaldaja öörahu.

Erialakirjanduses on toodud välja, et avalik kord sõltub konkreetsest ühiskonnast ja selle

väärtushinnangutest, mistõttu on sellevastaste rünnakute tuvastamiseks vajalik selgitada ka konkreetses ühiskonnas kehtivad käitumisreeglid. KarS § 262 sisustamisel tuleb lähtuda avaliku

korra rikkumisest objektiivses mõttes, mitte sellest, mida üks isik subjektiivselt peab rahu

rikkumiseks. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et antud juhul ei ole politseile kaebust esitatud ühegi teise majaelaniku poolt.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul on tegemist Avaldaja poolse pahatahtliku

käitumisega, mis on viinud olukorrani, kus Kaebuse esitajat karistatakse väärteo korras

enda igapäevaste toimingute tegemise eest. Avaldaja pahatahtlikkusele viitab asjaolu, et avaldaja ei pöördunud kordagi Kaebuse esitaja poole, et väidetav öörahu rikkumine lõpetataks.

4 Kaebuse esitaja leiab, et KarS § 262 tõlgendamine niivõrd laialt, et iga normaalsest elutegevusest

põhjustatud juhuslikku laadi müra, mis häirib keskmisest tundlikuma inimese rahu, viib isiku karistamiseni väärteo korras, on vastuolu karistusõiguse üldpõhimõtetega, põhiseaduse §-ga 23 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 7 lõikega 1. Järelikult ei ole KarS § 262 objektiivne teokoosseis täidetud ning puudub vajadus subjektiivse

teokoosseisu tunnuste tuvastamiseks. Kaebuse esitaja selgitab siiski täiendavalt, et isegi kui kohus peaks leidma, et KarS § 262 objektiivne teokoosseis on täidetud, ei ole tuvastatud

Kaebuse esitaja väidetava väärteo subjektiivne teokoosseis. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Nimetatud väide on põhjendamata ning ebaõige. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks, otseseks ja kaudseks talitluseks. Antud juhul ei ole tõendatud, et Kaebuse esitaja oleks oma õhtusi toimetusi tehes võinud kuidagi ette näha või möönma võimalust, et tema tegevus võiks häirida kolmandaid isikuid. Järelikult ei saa rääkida

isegi kaudsest tahtlusest, rääkimata otsesest tahtlusest või kavatsetusest avaliku korra rikkumiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist ei ole ka ettevaatamatusega KarS § 18 mõttes, kuna objektiivses mõttes ei saa enda elukohas õhtusi toimetusi tehes isegi tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette näha, et selline tegevus võiks häirida kolmandate isikute rahu. Järelikult puuduvad väidetava väärteo puhul ka subjektiivse teokoosseisu tunnused ning

puudub vajadus analüüsida teo õigusvastasuse ning isiku süü küsimust. Väärteomenetluse

seadustiku (edaspidi nimetatud: V™S) § 150 lg p 1 kohaselt on

väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud V™S §-s 29

sätestatud asjaoludel. V™S § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist väärteoga KarS § 262 mõttes. Eeltoodust tulenevalt palub Kaebuse

esitaja Otsus V™S § 29 lg 1 p 1 ja V™S § 150 lg 1 p 1 alusel tühistada ning väärteomenetluse lõpetada.

Juhul, kui kohus leiab, et Kaebaja teo puhul on tegemist väärteoga Kars § 262 mõttes, esitab

Kaebuse esitaja täiendavalt seisukoha väärteomenetluse nõuete olulise rikkumise kohta: Väärteo menetlemisel on oluliselt rikutud Kaebuse esitaja kui menetlusosalise

seadusest tulenevaid õigusi. V™S § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese

menetlustoiminguga. Sama sätte lg 2 järgi teatatakse menetlusalusele isikule esimest

menetlustoimingut tehes tema õigused ja kohustused vastavalt V™S §-le 19. Antud juhul nähtub Otsusest, et avaldus on esitatud 09.07.2012.a ning tunnistajate ülekuulamise protokollid

on koostatud 11.07.2012.a. Menetleja on 31.07.2012a koostanud väärteoprotokolli. Kaebuse esitaja sai enda suhtes toimuvast väärteomenetlusest teada kui politseis helistas ning jaoskonda

kutsus, põhjendamata, mis asju teda ta sinna kutsutud on. V™S § 60 järgi kutsutakse menetlusalune isik kohtuvälise menetleja juurde kutsega V™S §-des 40 ja 41 sätestatud korras. Kaebuse esitaja rõhutab, et ei ole saanud VMTS § 40 nõuetele vastavat kutset. Politseisse läks Kaebuse esitaja kui politsei oli ta sinna telefoni teel kutsunud, põhjendamata miks. Tema kohta algatatud väärteoasjast sai Kaebuse esitaja teada alles politseis. Järelikult on Menetleja olulisel määral jätnud järgimata V™S § 40 lg-st 2 tulenevaid nõudeid. Tegemist on väärteomenetluse

nõuete olulise rikkumisega, kuna seaduses sätestatud andmeid sisaldava kutse eesmärgiks on

teavitada menetlusosalist tema suhtes menetletavast väärteoasjast ning tema õigustest ja

kohustustest, et menetlusosalisel oleks võimalik menetluses enda kaitseõigust teostada, nt esitada oma vastulauseid ning tunnistajaid.

5 Järelikult on olulisel määral on rikutud Kaebuse esitaja õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (VMTS § 19 lg 1 p 1), ärakuulamisõigust ning õigust anda ütlusi,

esitada tõendeid ja taotlusi (V™S § 19 lg 1 p 4), tema õigust end iseseisvalt kaitsta (V™S § 5 p 2). Menetlusosalise õiguste niivõrd ulatuslik rikkumine ning Menetlejapoolne

väärteomenetluse seadusest tulenevatele nõuetele mittevastav läbiviimine tähendab

väärteomenetluse nõuete olulist rikkumist ja on aluseks Otsuse tühistamisele ning väärteomenetluse lõpetamisele.

Karistus on määratud ebaproportsionaalselt ning ei ole arvestatud KarS §-s 56 sätestatuga. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud asjas ei ole kohaldatud väidetava väärteo asjaoludele proportsionaalset karistust. Nagu Kaebuse esitaja on käesoleva kaebuse punktis

2.1 näidanud, on äärmisel juhul tegemist juhusliku ning Kaebuse esitajale täiesti teadmatult

juhtunud pisirikkumisega, kus oleks väidetava väärteo ebaolulisust arvestades piirduma

hoiatamismenetluse kohaldamisega V™S § 53 mõttes. Menetleja ei ole põhjendanud, miks

Kaebuse esitajale määrati rahatrahv, mitte hoiatustrahv V™S § 53 järgi. Juhul, kui kohus tuvastab antud asjas tõepoolest väärteo tunnused ning leiab, et väärteomenetluse nõudeid ei ole oluliselt rikutud, palub Kaebuse esitaja arvestada KarS §-s 56 toodud nõudeid ning vähendada talle määratud karistust.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest 6.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: