4-12-4200/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2013 Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-12-4200

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Sekretär

Kai Rosar

Väärteoasi T.D (isikukood xxx, elukoht xxxx

väärteoasi

LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi.

Vaidlustatud lahend Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,003478

Asja läbivaatamise kuupäev 09.01.2013

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja T.D kaebuse esitaja kaitsja Killu Kool

Ida Prefektuur - esindaja Ave Uue kohtuväline menetleja

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas:

Jätta ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere Politsei-

politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,003478 muutmata ja T.D kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis

20.02.2013.a. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.08.2012 otsusega väärteoasjas nr 2590,12,003478 karistati T.D liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 70 (LS) trahviühiku ulatuses, s.o 280.00 eurot ja § 236 lg 1 alusel eriõiguse äravõtmisega 2 kuud. LS

Väärteoasja nr 2590,12,003478 otsuse kohaselt ei hoidunud 30.06.2012 kell 20 7 T.D :0 juhtides Põhjakeskuses, Tõrremäe küla, Rakvere vald, mootorsõidukit, tagurdamisel kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, mille tulemusel sõitis otsa pargitud autole (xxxx ), põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. saanud OÜ Varalist kahju on

A:V:R Projekt.

ta lahkus Väärteoasja otsuses heidetakse T.D-le ette ka seda, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine on kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada.

2. T.D esitas 30.08.2012 kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja A. Jõe

07.08.2012 otsusele 3478, milles palus rahuldada kaebus ja väärteoasjas nr 2590,12,00

lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega ning mõista riigilt välja T.D menetluskulud.

T.D leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega ei ole tõendatud tema süü; T.D ei ole sündmuskohalt lahkunud, vaid jäi parklasse ka pärast

Toyota Avensise lahkumist

; tõendamata on varaline kahju, millele otsuses viidatakse.

Samuti

ei arvestanud alusetult tema 03.08.2012

J. Rispapp märgib, et kohtuväline menetleja esitatud vastulauset, kuna . T.D vastulause on vastuolus tema ülekuulamise protokolliga leiab, et 04.07.2012 toimunud ülekuulamisel andis ta ütlusi selle kohta, et tema sõiduk riivas tagurdamisel kõrvalseisnud sõid kohtuvälise menetleja ukit fototabeli, videosalvesti ja

selgituste

mõju all. T.D ei ole

ud karistuse liigi ja ulatusega. M nõus temale määrat ääratud karistus ei ole õiglane ega proportsionaalne toimepandud süüteoga.

3. e menetleja vaidleb oma 22.10.2012 esitatud vastuses kaebusele vastu ja taotleb Kohtuvälin

selle rahuldamata jätmist. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt väärteosaja nr on

2590,12,003478 menetletud kooskõlas seadusega, määratud karistus on proportsionaalne ja kohtuvälise menetleja otsuses on analüüsitud kõik tõendid. Kohtuväline menetleja arvestas väärteotsuses karistuse määramisel isiku kahetsust ja esialgset süü tunnistamist.

Kohtuvälise menetleja vastusest tulenevalt ei arvestatud T.D 03.08.2012 vastulauset, kuna vastu

lauses väidetu on vastuolus T.D ülekuulamisprotokollil antud ütlustega, samuti fotoja videomaterjaliga.

Kohtuvälin väidab, et liiklusõnnetuses varalise kahju saanud isikuks e menetleja on OÜ A.V.R. Projekt T.D po

ja liiklusõnnetuse põhjustamine olt on tõendatud tunnistajate,

menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega (tunnistajate ülekuulamise protokollid, video Kohtuväline

- ja fotomaterja ). lid

menetleja leiab, et kuna T.D lahk etusest politseid us sündmuskohalt liiklusõnn teavitamata, siis rikkus ta sellega LS § 169 lg-t 5.

Kohtuvälises menetluses kogutud tõendid

4. T.D menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist – nähtub, et (tlk 15 16)

30.06.2012 kella 20.05 paiku xxxx, registreerimisnumber xxxx jõudis ta oma autoga ,

Põhjakeskuse ette ja üritas tagurdada Põhjakeskuse ees olevale parkimisalale. T.D vaatas tagurdades juhipoolsest uksest välja ja ei pannud tähele, et oli tagurdades kaldunud liiga , siis sai ta palju paremale. Kui T.D jõudis kohakuti paremal pool seisva sõidukiga aru, et sõitis talle nagu vastu peeglit. Seejärel sõitis T.D parkimiskohalt välja ees olevasse parkimisritta, tuli autost välja ning läks oma auto paremat külge vaatama, kus vigastusi omal autol ei täheldanud, poritiivalt oli tolmu maas. Pärast seda vaatas T.D kaugelt sõidukit, millele otsa ta tagurdas, selleks oli punast värvi Toyota Avensis. Toyota Avensisel oli kaugelt näha mingid kriimustused uksel, rohkem lähemale T.D uurima ei läinud. Pärast seda ta istus autosse ja jäi ootama, et Toyota Avensise omanik välja ilmub, kuid mingi aja pärast kui T.D vaatas oma auto peeglisse oli Toyota Avensis kadunud. T.D tuli autost välja ja veendus veel, et Toyota Avensis oli juba ära sõitnud. Mõne hetke pärast tuli T.D õde ja nad sõitsid ära koju.

Tunnistaja J K (tlk 17) , tema abikaasa ja lapsed ülekuulamise protokollist nähtub, et J. K sõitsid autoga Toyota Av 30.06.2012 Põhjakeskuse juurde. ensis, registreerimisnumber xxxx,

Auto roolis oli J. K . Kella 20.06 paiku parkis J. K auto Põhjakeskuse ette parkimisplatsile ning tema ja abikaasa läksid poodi. Lapsed jäid autosse. Poest naastes ei märganud tunnistaja, et auto oli kahjustatud. J. K a

J. K bikaasa avastas järgmisel päeval, et autole on otsa sõidetud. sõitis abikaasaga Põhjakeskusesse videot. Nad nägid, kuidas üks

, et vaadata turvakaamerate

auto tagurdas Toyota Avensisele otsa. Siis oli selge, et see õnnetus juhtus Põhjakeskuse parklas. Sõidukil Toyota Avensis oli kriimustatud juhipoolne uks. Seejärel helistati politseisse.

Tunnistaja K V (tlk 18) tulenevalt tunnistaja K. V koos ülekuulamise protokollist sõitsid

abikaasa J. K uga 30.06.2012 autoga Toyota Avensis, registreerimisnumber xxxx ´ , Põhjakeskusse ja laksid poodi. Lapsed jäid autosse. K. V . Kella 20.06 paiku nad parkisid auto

ja J. K tulid poest tagasi umbes kell 20.20, panid ostud autosse ja sõitsid ära. Nad ei pannud tähele, et auto oleks kahjustatud. Järgmisel päeval, s.o

01.07.2012 autosse minnes avastas K.

V

, et juhipoolne esiuks on sügavalt kriimustatud. Seejärel sõitis K. V Põhjakeskusse, et vaadata turvafirma videosalvestusi. Seal s se parklas. K. V elgus, et avarii juhtus Põhjakesku

teavitas p e juhipoolsele uksele otsa, olitseid, et tagurdamisel sõitis üks auto Toyota Avensis tekitades sügavaid kriimustusi.

Toimikus oleva fototabelist (tlk 19 21) lk 22) st – ja liiklusõnnetuse aktist (t nähtub, et

sõiduauto Toyota Avensis, registreerimisnumber , vasakul esiuksel on värvikahjustus xxxx ning sõiduauto Nissan Primera, registreerimisnumber xxxx, tagumise parempoolse poritiival on värvikahjustus.

Kohtumenetluses uuritud

tõendid

5. Kohtuistungil antud ütlustes (tlk 48 – 49) väidab T.D, et ta jõudis Põhjakeskusesse kella 20.05 paiku ja hakkas tagurdades enda autot parkima Toyota Avensise kõrvale, mis jäi temast paremale. Tagurdades jäi T.D auto ja Toyota Avensise vahele väga väike vahe. Pärast seda – parkis T.D 3 4 parkimiskohta edasi, kuna ta arvas, et on riivanud Toyota Avensise juhipoolset peeglit. T.D läks Toyota Avensist vaatama, ta vaatas 3 –

4 meetri kauguselt kahel korral, kuid ei leidnud kummaltki autolt vigastusi. Teist korda läks T.D autot vaatama sellepärast, et hing jäi kripeldama. Teisel korral ta nägi, et keegi on autos ja läks enda auto juurde tagasi ning ootas, millal tuleb Toyota Avensise autoomanik. T.D ootas umbes 10 minutit ja istus vahepeal enda autosse. Ta ei märganud, millal Toyota Avensis ära sõitis. Kohtueelses menetluses antud ütlustes esinev T.D väide, et ta nägi Tayota Avensisel kriimud oli antud politsei ja videosalvestise mõju all. T.D autol esinevad kriimud on vanast omanikust. T.D ei viibinud akti koostamise juures, tema auto vaadati üle paar päeva pärast seda, kui politseinikud kodus käisid. Fotod T.D autost tehti pärast ütluste andmist.

Koht ega selgitas J. K (tlk 49), et Toyota Avensis kuulub uistungil antud ütlust sõiduauto

A.V.R Projekt OÜ le ning tema kasutab sõidukit, kuna töötab märgitud osaühingus. Tol -

päeval sõitis Põhjakeskusesse. juhtis autot J. K , ning tema koos abikaasa ja lastega

J. K parkis auto ja . Tagasi tulles ja autosse minnes ei pannud ta läks koos abikaasaga poodi tähele, et auto on vigastatud, kuid juhipoolne peegel oli ära vajanud. Sõitma hakates läks see paika tagasi. Hommikul hakkas mees vaatama, et juhipoolne uks on kriimustatud ja õhtul läks Põhjakeskusesse videosalvestust vaatama. ärast video Video pealt ei olnud auto tuvastatav. P

vaatamist helistas J. K abikaasa politseisse, kus tal soovitati teha avaldus. Turvavideoid käidi

vaatamas pühapäeval ja esmaspäeval Sõiduautot Toyota Avensis mindi politseiss e. pildistas üks meesterahvas. Juhiuksel ega peeglil ei ole enne seda intsidenti selliseid vigastusi olnud. Need vigastused on fikseeritud politseis. Selle avariiga tekitati autoomanikust asutusele kahju, auto läks remonti. Uks tehti korda, kriimud eemaldati, peegliga ei tehtud midagi.

J. K nud, millal nad kirjutasid avalduse J. K juuresolekul tehti autost pilti, kuid ta ei mäleta . ei tea kas akt koostati. Kui neid tagasi kutsuti, siis nad kirjutasid avalduse.

Kohtuistungil avaldatud videosalvestiselt (tlk 49) nähtub, käis kahel korra et T.D vaatamas sõiduautot Toyota Avensis. T.D juhitud auto tagurdas Toyota Avansisele kõrvale, seda kas autoga kontakt oli, videost otseselt ei nähtu. Videost nähtub ka see, et koheselt p Toyota Avensise

ärast kõrvale jõudmist T.D juhitud auto lahkus Toyota

Avensise Avensise kõrvalt ja parkis ennast vastas ritta, kuhu auto jäi vähemalt Toyota lahkumiseni. Toyota Avensise lahkumise ajal istus autos. T.D is uurimas T.D kä oma auto parempoolse Avansise juhi

t külge ja kahel korral ka sõiduauto Toyota poolset külge.

Kohtuistungil uuriti ka väärteotoimikus olevat liiklusõnnetuse akti ja fototabelit.

Kohtu põhjendused

6. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, samuti kuulates isikud kohtuistungil ära, leiab, et Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse

vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 07.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2590,12,003478 tuleb jätta muutmata ja T.D kaebus rahuldamata.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p-de

– 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Väärteoprotokolli kohaselt (tlk 12) on kohtuväline menetleja lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks fototabeli, liiklusõnnetuse akti, videosalvestise, tunnistaja J. K . V ülekuulamise protokolli, tunnistaja K ülekuulamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

Kohus, hinnanud nimetatud tõendeid leiab, et T.D on rikkunud LS § 16 lg 1, § 33 lg 2 p 8,

te § 49 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid ja LS § 223 lg 1 ning § 236 lg 1 järgi kvalifitseeriva väärtegude tõendamist leidnud. toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on

8. Kohus leiab, et T.D vastulauses esitatud väited ja

kohtuistungil antud ennastõigustavad ütlused on lükatud ümber T.D enda kohtueelses menetluses antud ütlustega ja teiste asjas kogutud tõenditega.

T.D kinnitas kohtueelses menetluses antud ütlustes, et tagurdades Põhjakeskuse parklas Toyota Avensise kõrvale sõitis ta sellele liiga lähedale ning ta sai aru, et sõitis Toyota

Avensisele vastu peeglit. Seejärel parkis ees olevasse parkimisritta ja nägi kaug ta auto elt Toyota Avensisel mingeid kriimustusi uksel. Kohus peab usaldusväärseks just neid T.D ütlusi, sest nende usaldusväärsust ja elu list usutavust kinnitavad teised asjas olevad tõendid. Kuigi videosalvestilt otseselt ei nähtu, kas T.D auto ja Toyota Avensise vahel oli kontakt või mitte, leiab kohus kõiki tõendeid kogumis hinnates, et T.D sõitis tagurdamisel Toyota Avensile otsa ja sai kokkupõrke toimumisest ehk siis liiklusõnnetuse toimumisest ja sellest tulenevast teatamiskohustusest ka ise aru.

Videosalvestilt nähtuvalt leidis liiklusõnnetuse aset piisava valgustuse tingimustel, ilmastikuolud olid head ning liikumine parklas ei olnud intensiivne. On ilmne, et arvestades ilmaolusid madalat liiklustihedust parklas tajus T.D riivamisi ja

toimunud kokkupõrget ja ka kokkupõrk Järelduseks, et T.D kuulis e poolt tekitatud heli. juhitava auto ja Toyota Ave

nsise vahel toimus kontakt annab alust ka T.D edaspidine käitumine kahel korral käis - ta uurimas enda autot ja Toyota Avensist. Kui ta poleks aru saanud kokkupõrke toimumisest, siis poleks tal olnud põhjust autosid uurida. Seega on kohus seisukohal, et 30.06.2012 sõitis T.D Põhjakeskuse parklas tagurdades

Toyota Avensisele liiga lähedale, riivas selle vasakut esiust ja juhipeeglit, mille tagajärjel tekkisid Toyota Avensise vasakul esiuksel ja juhi peeglil värvikahjustused.

Fototabelite, 02 ning tunnistaja J. K

, et .07.2012 liiklusõnnetuse akti ütlustega on tõendatud

Toyota Avensise vasakul esiuksel ja küljepeeglil oli värvikahjustus. Asjaolu, et fotod tehti mitte koheselt pärast liiklusõnnetust, vaid hiljem ei sea kahtluse alla nende usaldusväärsust.

9. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et kohtuväline menetleja on uurinud tõendeid ebapiisava täpsusega ja ühekülgselt ning osa tõenditest on jäänud arvestamata. Kohtuvälise menetleja 07.08.2012 otsusest tulenevalt on tema arvates liiklusõnnetuse põhjustamine tõendatud liiklusõnnetuse akti, fototabeli, videosalvestisega, menetlusalus isiku ülekuulamise e protokolli, tunnistaja J. K tunnistaja K. V ´u ja ´i ülekuulamise protokolli ja vastulausega, s.o kõigi asja kogutud tõ ohtuväline menetleja on oma otsuses põhistanud, miks ta enditega. K ka ei arvesta vastulauset. Seega on kohtuväline menetleja hinnanud tõendeid kogumis ja jõudnud järeldusele, et väärteo toimepanemine T.D poolt on piisavalt tõendatud. Samuti ei ole kaebuse esitaja

kohtumenetluse käigus ega kohtuistungil täpsustanud, millised tõendid jättis kohtuväline hindamata või arvestamata. menetleja

10. Kohus leiab, et asjaolu kas T.D lahkus sündmuskohalt või mitte ei oma käesoleva vaidluse lahendamis es, mis el tähtsust, sest T.D süüdistatakse LS § 169 lg 5 rikkumis näeb ette kohustuse teatada politseile liiklusõnnetusest, mitte aga sündmuskohalt lahkumises.

11. atud. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et varalise kahju tekitamine ei ole tõend

Varalise kahju tekitamine on tõendatud T.D kohtueelses menetluses antud ütluste, liiklusõnnetuse akti, kohtuistungil antud ütlustega. fototabelite ja tunnistaja J. K ´u

12. se akti kohta, kohtu Kohus ei pea õigustatuks kaebuse esitaja kriitikat liiklusõnnetu arvates ei tee avariis osalenute isiku allkirjade puudumine liiklusõnnetuse aktil seda tõendit ebausaldusväärseks. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-3911 leidnud, et mitte iga menetlustoimingu protokoll ei pea sisaldama menetlusosalise isiku allkirja, kuivõrd menetlusalune isik ei pea osalema igas menetlustoimingus.

13. Kohtuistungil esitas kaebuse esindaja alternatiivse taotluse karistuse osas, mille kohaselt on kaebaja nõus rahatrahviga, kuid ei ole nõus juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks, sest isik ei lahkunud sündmuskohalt.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõi duki juhtimisõiguse äravõtmise . LS 236 lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi kuni kuni kuue kuuni

300 trahviühikut, ar või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni esti

. T.D-le määrati LS § 223 lg 1

70 trahviühikute ulatuses, s.o alusel karistuseks rahatrahv summas 280 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Seega karistati T.D eriõiguse äravõtmis alla vastavates sätetes kehtestatud rahatrahvi ja e

ga karistuse keskmist ning kohus leiab, et karistuse liik ja vastavavuses määra määr on isiku süü suurusega.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 22. m 2013.a ärtsil

№oremreferent

Irina Golub

ev