1-13-933/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2013.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär Aive Uueni

Tõlk

Julia Zautina

Prokurör Kelly Kruusimägi

Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

R.L, ik: xxx; elukoht: Xxx; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel;

haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: ei tööta; kriminaalkorras karistatud 3-l korral,

viimati: 24.03.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteotoimepanemise eest vangistusega 4 kuud ja 15 päeva; KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks. Katseaeg lõppes 23.09.2010.a. väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.09.2012.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 29.09.- 30.09.2012.a.

süüdistuses KarS § 424, § 121 järgi;

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.L KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. Süüdi tunnistada R.L KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega . 5 (viis) kuud KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista . 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.09.-30.09.2012.a., s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr. 1-13-933

2 KarS § 69 lg 1, 3 ja § 74 alusel asendada R.L-ile mõistetud 1 aasta 3 kuud 28 päeva

vangistust üldkasuliku tööga arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi

üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga ja 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) tundi

määrata selle töö ära tegemiseks ajaks alates kohtuotsuse 24 (kakskümmend neli) kuud jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada R.L täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Vastavalt KarS § 75 lg 2 p 2 kohustada R.L käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Määrata R.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 19.02.2013.a.

R.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista R.L-ilt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot;

- joobeseisundi tuvastamise kulud summas 19,12 eurot;

- koopiakulud summas 0,45 eurot;

- kaitsjatasu summas 57,60 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda käesoleva kohtuotsuse 30 (kolmkümmend) päeva jooksul

jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank,

221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-933, R.L ja

tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid ja salvestised: 2 CD-plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS § 9. ptk 2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

3 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 19.02.2013.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (19.02.2013.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.

SÜÜDISTUS

R.L süüdistatakse selles, et tema lõi 29.09.2012.a kella 17:30 ajal, viibides Maardus aadressil Xxx asuvas korteris, kannatanut OB’t vähemalt kaks korda käega näopiirkonda ning

vähemalt kaks korda tooliga pea- ja kehapiirkonda. Oma tegevusega põhjustas R.L

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused. 29.09.2012.a isiku läbivaatuse protokolli ja selle lisatud fototabeli andmetel tuvastati OB’l alumise huule marrastus /tl 8-11/. Seega R.L pani käte ja tooliga teise inimese peksmisega toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku kehalise väärkohtlemise.

R.L süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.10.2012.a ajavahemikul 14:58 kuni 15:15

Maardus, liikudes Nurga tänavalt Keemikute teele ning sealt edasi Ringi tänavale, mootorsõidukit Audi 80, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Eelnimetatud ajal ja

kohas sõiduauto juhtimist joobeseisundis kinnitab joobeseisundi tuvastamise uuringuakt nr 2889T, millest tulenevalt tuvastati R.L alkoholijoove 2,54 mg/g, laiendmääramatusega 0,06 mg/g /tl 54/. Sellise tegevusega rikkus R.L liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi

juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus R.L loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega süüdistatakse R.L KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub.

R.L-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on R.L-i

karistuseks KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 4 kuud vangistust, KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust, millest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.09.2012 kuni 30.09.2012.a., s.o 2 päeva vangistust

ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 ja § 69 lg 1 alusel tuleb mõistetud ja ärakandmata vangistus (1 aasta 3 kuud ja

28 päeva) asendada üldkasuliku tööga 966 tunni ulatuses arvestusega, et ühele päevale

vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 ja 4 alusel tuleb määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud, mille kestel peab R.L täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

4

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti kohustub R.L kokkuleppe kohaselt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud

kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja sundraha.

Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava R.L-i süüdi

tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et R.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 121 järgi ning mõista talle

karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad temalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st

1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku

andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 57,60 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud summas 19,12 eurot ja koopiakulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2

kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 480 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kriminaalasja materjalide hulgas on salvestised 2-l CD-plaadil, need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde kui dokumentaalsed tõendid.

Kohus juhindub KrMS § § 126, 175, § 179, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318.

Merle Parts Kohtunik