1-08-10730/105 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märtsil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10730 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

süüdimõistetu R.G vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

R.G (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla)

Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426 ja 432, kohus

määras:

Vabastada süüdimõistetu R.G temale Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohaldada R.G-le katseaeg karistuse lõpptähtajani- 23.juuni 2015 R.G täita katseajal KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada määratud alalises elukohas XXXX 2) tulla kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg. 2 alusel panna R.G-le katseajaks järgmised lisakohustused:

-otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul vanglast vabanemisest; -mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - mitte viibida kasiinodes ja ööklubides

Vabastada R.G pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud R.G mõisteti Tartu Maakohtu 05. veebruari 2009. a otsusega õigeks KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja süüdi KarS § 263 p 1 järgi, mõistes karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust R.G-le Tartu Maakohtu 13. juuni 2001. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 3 kuud 19 päeva vangistust.

Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2009. a otsusega Tartu Maakohtu 05. veebruari 2009. a

otsus R.G KarS § 263 p 1 järgi süüditunnistamises ja karistamises tühistati ja

R.G tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, mõistes karistuseks 5 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13. juuni

2001. a otsusega R.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja

liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 11. jaanuaril 2010. a.

Tartu Maakohtu 10. novembri 2011. a ja 15. jaanuari 2013. a määrustega jäeti R.G

temale Tartu Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 22. novembril 2011. a.

R.G karistuse kandmise aeg lõppeb selle täielikul ärakandmisel 23. juunil 2015. a.

R.G on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Võru Rajooni Rahvakohtu 17. juuni 1983. a otsusega ENSV KrK § 195 lg 2 alusel 2-

aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt ta tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega 18. septembril 1984. a vabastati;

2. Põlva Rajooni Rahvakohtu 03. veebruari 1987. a otsusega ENSV KrK § 189

2

lg 1

alusel 1-aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt ta tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega 29. detsembril 1987. a vabastati;

3. Tartu Linna Rahvakohtu 15.septembri 1988.a otsusega ENSV KrK § 140 lg 2 p 1, 2

alusel 3-aastase vabadusekaotusega;

4. Võru Maakohtu 27. mai 1993. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 6 kuu

pikkuse vabadusekaotusega;

5. Võru Maakohtu 28. novembri 1995. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta 3

kuu pikkuse vabadusekaotusega;

6. Tartu Linnakohtu 06. mai 1999. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 3 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4

alusel 7-aastase vabadusekaotusega;

3

7. Tartu Linnakohtu 19. novembri 1999. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 6-

kuulise vabadusekaotusega, millega liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud vabadusekaotust;

8. Tartu Maakohtu 14. detsembri 2000. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 alusel 9-kuulise

vabadusekaotusega, millega liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud vabadusekaotust;

9. Tartu Maakohtu 13. juuni 2001. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 4

1 alusel 6-aastase

vabadusekaotusega, millega liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja

liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vabadusekaotust, mille kandmiselt ta 25. veebruaril 2008. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.G poolt uue mittevägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 31% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 35%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning temale kriminaalhoolduses lisakohustuste panemist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on R.G vabanemisel olemas elukoht oma lähedaste juures ning samuti on ema nõus teda esialgu majanduslikult toetama. Kindel töökoht

süüdimõistetul vabanemisel puudub. Kriminaalhooldaja hinnangul, arvestades seda, et suure osa oma täiskasvanuelust on süüdimõistetu viibinud vanglas, on tõenäoline, et süüdimõistetu tutvusringkonnas on ka kriminaalse tausta ja võimaliku negatiivse mõjuga isikuid.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

R.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Ta kinnitas, et on oma elust vanglas veetnud

23 aastat. Kriminaalaste tuttavatega ta ei suhtle. Elukohta , kuhu ta elama asub , seal neid endisi tuttavaid ei ole. Ta soovib asuda tööle ja jätkata korralikku elu.

Prokurör Jüri Vissak kohtule esitatud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Teda on korduvalt karistatud, kuritegude dünaamika ei ole muutunud.

Kohtu seisukoht ja põhjendid

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on R.G kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

R.G on kandnud ära enamuse osa karistusest; kanda on karistusest veel üle aasta. Kuna peamiselt on süüdimõistetu pannud toime varavastaseid kuritegusid, siis tuleb järeldada, et nende eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine.

R.G on vanglas karistatud mitmel korral distsiplinaarkorras, sh. korduvalt tubakatoodete omamise eest.

4 R.G puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu.

Samuti on positiivne, et vangistuse ajal on ta osalenud tööhõives, sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“ ning temaga on läbi viidud vestlusi kuriteoanalüüsi ja eluviisi muutmise teemadel. R.G on saanud aru oma eksimustest, ei süüdista kedagi oma tegude pärast. Positiivne on ka R.G töötamine vanglas. See näitab, et ta soovib teha midagi positiivset, mitte vanglas tühjalt aega mööda saata.

Käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul on süüdimõistetu XXXX avaldanud nõusolekut R.G materiaalselt toetada. R.G asuks elama XXXX elukohta. Seal ei ole

temal endiseid kriminaalkorras karistatud tuttavaid. Töökoha garantiid küll ei ole , kuid

arvestades R.G tahet tööd leida ja hakata oma võlgnevusi tasuma, on usutav, et R.G ka tööle saab ja oma elu positiivselt kujundama hakkab.

R.G on kohtule saadetud kirjas analüüsinud oma senist elu ning jõudnud äratundmisele, et selliselt ta ei jätka; „negatiivsed elusituatsioonid on tema varasema eksimuse

tulemus“. Ta on pikka aega oma elust vanglast viibinud ning selle ajaga on jõudnud äratundmisele kuidas peaks eluga jätkama - asuma tööle, luua pere. R.G on teinud tõsised järeldused oma senisest elust. See näitab , et R.G on asunud paranemise teele ning kuritegelik elu on tema jaoks minevik.

R.G püüdlused väärivad tähelepanu. R.G karistuse aeg lõppeb 23.06.2015.

Tartu Vangla on toetanud R.G vanglast vabastamist ning nimetanud ka R.G-le pandavad lisakohustused . R.G oli kohtuistungil nõus temale pandavate kohustustega. R.G on pikka aega olnud vangistuses. Tema pikk karistusaeg ning vanglas tehtav sotsiaaltöö on avaldanud R.G-le positiivset mõju. R.G poolt vangistuse lõpuni kandmine ei oleks käesoleval juhul vajalik ja otstarbekas. R.G-le on karistus täitnud eesmärgi. R.G on asunud paranemise teele sel määral, et teda võib vanglast

vabastada ning määrata kriminaalhooldusele. Temale on vajalik vabanemise puhuks kriminaalhooldus. See oleks temale suunav ning säilitaks enesekontrolli.

KarS § 76 kohaselt ennetähtaegsel vanglast vabastamisel määratakse isikule katseaeg karistusaja lõpuni; kui see aega on lühem kui üks aasta ,siis katseaeg kestusega üks aasta. R.G-le määrata katseaja kestusega kuni 23.juuni 2015. Katseajaks panna R.G-le KarS § 75 lg. 1sätestatud kontrollkohustused ja KarS § 75 lg. 2 alusel panna R.G-le katseajaks järgmised lisakohustused:

-otsida endale töökoht või võtta end Töötukassa arvele kahe nädala jooksul vanglast vabanemisest; -mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - mitte viibida kasiinodes ja ööklubides

Vabastada R.G pärast kohtumääruse jõustumist.

Kohtunik:

5