1-13-1122/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-1122

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruaril 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-13-1122 (12230113007)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk Diana Smirnova

Kriminaalasi

T.T süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Natalia Duškina

Süüdistatav

T.T - isikukood xxx;

elukoht: Xxx; kodakondsuseta; emakeel vene keel;

keskeriharidusega; töökoht: SEOÜ; varem

kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.12.2006 otsusega KarS § 263 p 1 järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; tõkend elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Margus Viira

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T.T KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 8

(kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele 2-aastase

, kui T.T katseaja kestel KarS ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata T.T-le kriminaalhooldaja.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista T.T-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud

kaitsjale makstav tasu (üheksakümmend kuus) ja süüdimõistva kohtuotsusega euro kaasnev sundraha (nelisada kaheksakümmend) . eurot

Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr

10220034796011 SEB-s või arvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-1122 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS T.T 16.09.2012.a. kella 21.00 ajal Tallinnas XXXkorteris, pani toime vägivalla oma naise D Ž suhtes, nimelt: lõi teda ühe korra jalaga kõhtu. Pärast seda viskas ta D, Ž pihta tooli, mille tagajärjel kannatanu sai löögi vastu vasakut jalga. Kui D. Ž püüdis politseisse helistada, rebis T.T tal mobiiltelefoni käest ja kriimustas seejuures D. Ž käsi, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: parema käe keskmisel sõrmel küüne juurde haava; parema käe randme siseküljele marrastuse, mis on kinnitatud 16.09.2012.a. koostatud näo ülevaatuse protokolliga.

Sellega pani T.T toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese KarS § 121

tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

T.T süüditunnistamist KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tema karistamist 8-kuulise vangistusega. KarS § 74 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui T.T ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 nimeatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil T.T tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on ta teadlik.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 480 eurot.

Arvestades T.T varalist ja perekondlikku seisundit (ülalpidamisel 2 alaealist last) annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o.

12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik