1-12-6451/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-6451

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.veebruaril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-6451 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Inga Kaljus tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.02.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

S.Z, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta S.Z vangistusest

Rahuldada vandead taotlus ja m S.Z-ile osutatud vokaat Irina Žurina äärata tema poolt

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 6,40 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista S.Z-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,40

eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

S.Z tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

S.Z tunnistati

viimati süüdi Viru Maakohtu 13.09.2012 otsusega KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 kohaldamisega 11 kuu ja 1 päevase vangistusega. Karistuse algus 06.07.2012 ja lõpp 07.06.2013.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.01.2013.

Kinnipidamisasutusest S.Z-i koh kinnipeetavat ta koostatud iseloomustusest nähtub, et

on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Alates 16.10.2012 on kinnipeetav

tööle vormistatud vangla majandustöödele. Karistusaja jooksul ei ole isik osalenud üheski riske

maandavas tegevuses. Vabanedes asub kinnipeetav elama aadressil xxx. Nimetatud aadressil elavad kinnipeetava elukaaslane ja tema poeg. Isik omab põhiharidust. Vabanemisjärgselt kindel

töökoht puudub. Lähedastega omab isik pingelisi suhteid. Isiku suhtlemisringi kuuluvad

kriminaaltaustaga isikud, kuid väidetavalt tihedalt ta nendega ei suhtle. Risk suhete osas säilib,

kuna kasuisa oli toimepandud kuriteos ohver (ähvardamine). Ühtlasi on vägivaldselt käitunud oma elukaaslase suhtes. Vabaduses tarvitas isik alkoholi tihti, 1 kord nädalas. Isik võib alkoholijoobes

käituda vägivaldselt. Varasemalt on olnud kriminaalhooldusel ja neist kahel korral rikkunud kehtestatud nõudeid, mille tõttu on karistus pööratud täitmisele. Kui isik on alkoholijoobes ja kui

esineb konfliktne olukord, ja kui ta ei suuda oma emotsioone kontrollida ning kui isik jätkab

suhtlemist kriminaalkorras karistatudisikutega, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada

avalikkust ja konkreetseid täiskasvanuid (lähedasi isikuid) oma käitumisega. Vangla toetab S.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval võimalus vabanemise korral elama asuda elukaaslase xx xx juurde aadressil xxx. Kinnipeetava elukaaslane elab sellel aadressil koos oma

pojaga. S.Z ei ole vabanemisel garanteeritud töökohta. Kinnipeetaval on

keskharidus. Enne vangistust tegi juhutöid. S.Z-i on kriminaalhooldusele määratud

korduvalt. Kriminaalhooldajate lõpetamise ettekannetest saab järeldada, et mitte üks katseaeg ei kulgenud edukalt.

S.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja leidis, et alused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Isik võib asuda elama oma ema juurde.

Prokurör misi ennetähtaegset vabastamist. kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingi Isikut on korduvalt

(13-l korral) karistatud nii tingimisi, kui ka reaalse vangistusega, mis näitab, et varasemad

karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Kriminaalhooldusametniku 21.11.2012 ettekandest nähtub, et S.Z on kriminaalhooldusele määratud korduvalt; mitte üks

katseaeg ei kulgenud edukalt. Viru Vangla materjalidest nähtuvalt vabaduses kuritegude toimepanemise ajenditeks on olnud mh sõltuvusprobleemide olemasolu. Viru Vangla 13.12.2012

iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Positiivne on vanglas töötamine ja vabanemisjärgse elukoha olemasolu, kuid negatiivsed asjaolud siiski prevaleerivad.

Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks S.Z vabaduses käituda

seaduskuulekalt. Kinnipeetav on pikemat aega kuritegusid toime pannud. Allakirjutanu peab

vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

3(4) ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S.Z-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuuri seisukohta ei muuda asjaolu, et Viru Vangla on vastupidisel arvamusel.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

arvamuse, leiab, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri et S.Z Kohtu hinnangul tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. on vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. kinnipeetava ennetähtaegne

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (muuhulgas ) ja viimasel röövimised

kolmel korral isikuvastaste kuritegude (kehaline väärkohtlemine, ähvardamine) toimepanemise eest. Isik on olnud neljal korral kriminaalhoolduse all (ühel korral ennetähtaegsel vabastamisel ja

ühel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga), kuid kolmel viimasel korral ei suutnud

katseaega läbida uusi kuritegusid panemata. Käesoleval ajal kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest, ajal mil vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-

as 6 8) on näha, et S.Z on väärteokorr korral karistatud, sealhulgas 2 korral Alkoholiseaduse alusel, 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 2 korral avaliku korra rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud k

riminaalhooldused S.Z-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta

jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on vangistuse on näha, et S.Z jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud tuletikkude valdamise eest kartserisse paigutamisega

5 ööpäevaks.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1- -

91 06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab vanglas majandustöödel. Samas isik ei ole

osalenud üheski riske maandavas tegevuses. Detsembrist 2012 on isiku suhtes kohaldatud

täiendavad julgeolekuabinõid, sest ta kasutas teise konnipeetava suhtes vägivalda, samuti on ta paigutatud kinnisesse osakonda ( isiklik toimik, esimene osa lk 27 ja teine osa lk20-21)..

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart ja EV pass kehtivusega 24.11.2016.

Vabanedes asub S.Z elama elukaaslase juurde aadressil xxx. Vabanedes ei ole

kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Kinnipeetaval puudub eriala ja

töökogemus töö leidmist ja suurendab uute , mis raskendab kuritegude toimepanemise riski.

Kriminaalhooldusametnik kohtutoimik lk 21 teatas kohtule, et elukaaslane katkestas suhted kinnipeetatava ja teatas vanglale, et ta ei luba kinniüpeetavat oma elamispinnale.

Arvestades S.Z-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi ( ), korduvad isikuvastased kuriteod, ilmne kalduvus vägivallale tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uued kuriteod katseajal, l vabastamisel ja vangistuse ka ennetähtaegse

asendamisel üldkasuliku tööga ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha pu ) udumine,

4(4)

elukoha ebaselge staatus) on kohus seisukohal, et S.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

ei ole õigustatud. Isik oli juba neljal korra kriminaalhooldusele allutatud ( sealhulgas ennetähtaegsel vabastamisel ja

vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga), kuid see ei täitnud oma eesmärki –

et isik uute

süütegude toimepanemisest ära hoiduks

. Seega kriminaalhooldus ei osuta S.Z-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel

korral käitumiskontrolli all viibinud nüüd ja korduvalt kandnud vanglakaristust, alustab

kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Genadi

S.Z-i temale Viru Maakohtu 13.09.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu