1-12-5286/17 · Tallinna Ringkonnakohus

1-12-5286

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2013. a Tallinn Kohtuasja number 1-12-5286 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Pavel Gontšarov Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

12. veebruar 2013. a, Tallinn, avalik kohtuistung

Kohtuasi U.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 ja § 266 lg 1 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14. novembri 2012. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.N

Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav

U.N

isikukood xxx elukoht Tallinn xxxxxxxxxxx, ei tööta, varem karistatud 5 korda, viimati: 13.03.2006. a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 alusel vangistusega 3 aastat, KarS § 76 lg 6, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 3 kuud ja 27 päeva;

09.06.2011. a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 61, KarS § 74 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat; 14.11.2011. a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 1 alusel vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg

2, KarS § 74 alusel vangistusega 2 kuud ja 20 päeva vangistust katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, KarS § 65 lg 1, KarS § 74 alusel vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat,

2(5) kinni peetud 15. september 2012. a

Kaitsja Vandeadvokaat Dmitri Školjar

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 14. novembri 2012. a kohtuotsus U.N-i suhtes jätta sisuliselt

muutmata, kuid teha selle resolutiivosas täpsustus, millega lugeda U.N süüdi tunnistatuks 9.04.2012, 12. 08.2012, 16.08.2012 ja 23.08.2012 toime pandud varguste eest. Apellatsioon jätta rahuldamata.

U.N-i kaitsjale välja makstud määratud kaitsja tasu summas 76.80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) jätta riigi kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. novembri 2012. a kohtuotsusega lühimenetluses tunnistati U.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ( 21.01.2011.a toime pandud kuriteo episoodi eest) ning karistati 6 kuu

vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergem

karistus kaetuks raskeima karistusega, so 14.11.2011. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, mis on 2 aastat vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga.

U.N tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 7,9 järgi (09.04.2012.a,

14.08.2012.a., 17.09.2012.a toime pandud kuriteo episoodide eest) ning karistati 9 kuu vangistusega.

U.N tunnistati süüdi KarS § 266 lg 1 järgi (29.12.2011.a toime pandud kuriteo episoodi eest) ning karistati 3 kuu vangistusega.

Vastavalt KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mitme kuriteo eest lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati U.N-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 09.04.2012.a - 10.04.2012.a s.o kokku 2 (kaks) päeva. Kandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 14.11.2011.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat vangistust) ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 15. septembrist 2012. a karistusaja hulka.

3(5)

2. U.N tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul 20.01.2011.a. kella 20.30-st kuni 21.01.2011.a. kella 06.20-ni Tallinnas, aadressil xxxxxxxx tungis valdaja tahte vastaselt kannatanu

A. R sõiduautosse Citroen Berlingo (reg nr xxxxxx), kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule kuulunud tööriistad: tööriistakohvri koos elektrilise lööktrelli HILTE TE-2M, puuridekomplekti ja freesidega kogumaksumusega 639 eurot;

tööriistakohvri koos akutrelli MAKITA ning puuridekomplektiga kogumaksumusega 191 eurot;

tööriistakohvri koos ketaslõikuriga RYOBI maksumusega 64 eurot; kohvri koos PPR torude, jootekolbiga PILSA ja erinevate üleminekutega kogumaksumusega 127 eurot; kohvri koos tikksaega POWER maksumusega 64 eurot; tööriistakasti Standly koos erinevate tööriistadega maksumusega

320 eurot; kast koos sanitaartehniliste seadmetega maksumusega 96 eurot, tekitades kokku

vargusega kahju summas 1501 eurot. Seega U.N, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti U.N , olles ajavahemikul 20.01.2011.a - 21.01.2011.a toime pannud varguse

sissetungimisega, 29.12.2011.a kella 11.28 ajal Tallinnas, aadressil Telliskivi 60A tungis valdaja

tahte vastaselt sisse Telliskivi Kontsept OÜ ruumidesse, kust võttis kaasa ühe kasti siidrit Kiss maksumusega 16 eurot. Seega U.N, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku

tungimisega, mis on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti U.N, olles 14.11.2011.a Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 1 järgi

kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, 09.04.2012.a kella 13.10 ajal Tallinnas, aadressil

Lootsi 7 asuvast №rde Centrumist üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil varastada turvaruumi ukse taha jäetud ning kannatanu K. V kuuluvat

jalgratast Merida Kalahari maksumusega 320 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest

olenematutel põhjustel, kuna U.N peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega U.N

, olles varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti U.N, olles 14.11.2011.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 1 järgi

kvalifitseeritava varguse toimepanemise eest, 12.08.2012.a ajavahemikul kella 13.45-st kuni kella 14.30-ni, tegutsedes grupis koos O. Smirnoviga, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, rattaluku lõhkumise teel varastas kannatanu K. A kuuluva jalgratta Schwinn maksumusega 400 eurot. Samuti U.N 16.08.2012.a kella 20.05 ajal Tallinnas, aadressil Sõle 51 asuvast Selver AS-ile

kuuluvast kauplusest Pelgulinna Selver, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil varastas 5 pakki kohvi Paulig Classic maksumusega 3.59 eur/tk, kogumaksumusega 17.95 eurot. Nimetatud kauba pani müügisaalis ostukorvi ning möödus sellega kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Samuti U.N 23.08.2012.a kella 17.00 ajal, tegutsedes grupis koos O. Smirnoviga, võõra

vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada 1 stritsli maksumusega 3.10 eurot, pannes nimetatud kauba müügisaalis O. Smirnovile riiete alla. Nimetatud kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna peale kassade läbimist peeti

O. Smirnov kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega U.N, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on

toime pandud grupi poolt ning süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4(5)

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav U.N , kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja kolmes kuriteoepisoodis õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Siidri varguses ei saa ta süüdi olla, sest siider oli väärtusetu ja mõeldud äraviskamiseks. Lisaks sellele ei ole kannatanu siidri varguse kohta avaldust esitanud. Jalgratast ei ole ta varastanud, sest kannatanu oli talle selle eelnevalt lubanud.

Kauplusest varastas stritsli teine isik, kes on seda ise ka tunnistanud. U.N ei ole stritslit kaupluse müügisaalist välja viinud, vaid andis selle teise isiku kätte.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav toetas apellatsiooni ja taotles kohtuotsuse tühistamist ning kolmes kuriteoepisoodis õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsja jagas süüdistatava seisukohta. Prokurör taotles jätta kohtuotsus sisuliselt muutmata, kuid teha selle resolutiivosas täpsustus kuriteo toimepanemise aja osas. Apellatsioon jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud käesoleva kohtuasja materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid teha selle resolutiivosas täpsustus.

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste

ümberhindamist ning kolmes kuriteoepisoodis õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Siinkohal

osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003. a otsuses nr 3-1-1-17-03

väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise

kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist

puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu

poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad

põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 26. septembri otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme

kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või

puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite

väga põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva

kohtuotsuse tühistamiseks ja kolmes kuriteoepisoodis U.N-i suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks.

Maakohtu kohtuistungi protokollist (4. kd tl 96) nähtub, et U.N on end temale

inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud ja enda ülekuulamist ei

soovinud. Tal oli maakohtu istungil õigus taotleda enda ülekuulamist või täiendavate tõendite

kogumiseks lühimenetlusest hoopis loobuda, kuid seda ta ei teinud. Ringkonnakohtu istungil ei

osanud U.N selgitada, miks ta kohtueelsel uurimisel ja maakohtu istungil end täielikult süüdi tunnistas, apellatsioonis aga eitab toimepandut.

Vastuseks apellatsiooni etteheitele, et siider oli riknenud ja kannatanu kuriteoavaldus puudub, märgib kohtukolleegium esmalt seda, et U.N ei süüdistatudki siidri varguses, vaid valdaja tahte vastaselt ruumi ebaseaduslikus tungimises.

Apellatsioonikohtu istungil väitis süüdistatav apellatsiooni piiridest väljuvalt, et ta ei ole ruumi

sisenenudki. Esmalt märgib kohtukolleegium seda, et süüdistataval ei ole õigust apellatsiooni

5(5)

piiridest väljuda. Teiseks on ruumi sissetungimist tunnistanud U.N ise kahtlustatavana ülekuulamisel ja maakohtu istungil. See asjaolu nähtub ka turvakaamera lindistuselt ja tunnistaja T. K ütlustest.

Seega on U.N-i väited ümber lükatud kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõenditega.

Kohtukolleegium peab alusetuks ja ennastõigustavaks U.N-i väiteid selle kohta, et ta ei ole

jalgratast varastanud, kuna kannatanu lubas selle talle. U.N on kohtueesel uurimisel ja maakohtus ka selles kuriteoepisoodis end täielikult süüdi tunnistanud. Ütluste muutmist ta selgitada ei osanud. Kannatanu K. V ütlustest nähtub, et ta kinnitas jalgratta №rde Centrumi välisukse juurde ja ei ole seda kellelegi lubanud.

Tunnistaja O. Smirnovi ütlustega on ümber lükatud U.N-i väited selle kohta, et ta ei ole

stritslit O. Smirnovi püksivärvli vahele toppinud. See asjaolu nähtub selgesti ka kaupluse

turvakaamera salvestuselt. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul U.N-i väited ka selle kuriteoepisoodi kohta ennastõigustavad.

Kohtuotsuse motiveerivast osast nähtub, et süüdistuse kohaselt on U.N vargused toime

pannud 9. aprillil, 12. augustil, 12. augustil, 16. augustil ja 23. augustil 2012. a. Apelleeritud

kohtuotsuse resolutiivosas on aga märgitud varguste toimepanemise kuupäevadeks 9. aprill, 14.

august ja 17. september 2012. a. Seetõttu teeb kohtukolleegium apelleeritud kohtuotsuse resolutiivosas vastava täpsustuse, jättes kohtuotsuse sisuliselt muutmata.

6. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse

apellatsioonimenetluses ja määras U.N-i kaitsjale välja maksta 76,80 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatav U.N.

KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, millega jätab maakohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuid teeb selles täpsustuse, siis jäävad menetluskulud riigi kanda.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 14. novembri 2012. a otsuse U.N-i suhtes sisuliselt muutmata, kuid teeb selles täpsustuse.

Meelika Aava Malle Preimer Pavel Gontšarov