4-13-697/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Määruse kuupäev 15.02.2013.a.

Kohtunik Aime Ivanson

Menetluse liik kaebemenetlus väärteoasjas

Kaebuse esitaja HANNES ADUSON, isikukood 37504030018 Elukoht: XXX

Vaidlustatud lahend Jõelähtme Vallavalitsuse 23.11.2012.a otsused väärteoasjades nr 14-4/545 ja 14-4/548

LÕPPOSA

Jätta Hannes Adusoni kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 23.11.2012.a otsuste peale väärteoasjades nr 14-4/545 ja 14-4/548 läbi vaatamata.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht 23.11.2012.a otsusega väärteoasjas nr 14-4/545 karistas Jõelähtme Vallavalitsuse väärteomenetleja U. Paas Hannes Adusoni ehitusseaduse § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o eurot. Otsusest nähtuvalt koostati 10.10.2012.a kell 12.10 paikvaatlusprotokoll XXX, Jõelähtme vallas selle kohta, et kinnistu omanik H. Aduson on ehitanud kivist ja puidust piirdeaia, mis ei vasta kehtivale ehitusprojektile ja asub väljaspool kinnistu piire.

23.11.2012.a otsusega väärteoasjas nr 14-4/548 karistas Jõelähtme Vallavalitsuse väärteomenetleja U. Paas Hannes Adusoni ehitusseaduse § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o eurot. Otsusest nähtuvalt koostati 19.10.2012.a kell 10.10 paikvaatlusprotokoll XXX, Jõelähtme vallas selle kohta, et kinnistul olevale elamule on juurde ehitatud paekividest juurdeehitis, tuulekoda, mõõtudega ca 1,5 x 2 x 2,5 meetrit, mis ei vasta ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile.

Nimetatud otsustele esitas H. Aduson 04.02.2013.a kohtule kaebuse, milles palub otsused tühistada. Kaebusest nähtuvalt alustas väärteomenetleja väärteomenetlust ning saatis mõlemad väärteoasjad kahele erinevale kohtutäiturile. Väärteomenetleja oleks võinud saata teavituse Väärteoasi nr.4-13-697

alustatud väärteomenetlustest H. Adusoni postiaadressile, mida aga viimane ei teinud. H. Aduson esitas ekslikult hagiavalduse Tallinna Halduskohtule ning juhul, kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on möödunud, siis palub tähtaja ennistada.

Kaebusele on lisaks teistele dokumentidele lisatud Tallinna Halduskohtu 29.01.2013.a määrus, millest nähtuvalt esitas H. Aduson 24.01.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 23.11.2012.a otsuste väärteoasjades nr 14-4/548 ja 14-4/545 tühistamiseks. Määruse kohaselt kaebus tagastati Hannes Adusonile, kuna esitatud kaebuse lahendamine ei kuulunud halduskohtu pädevusse.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebus tuleb VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätta läbi vaatamata.

Mõlemas vaidlustatud väärteoasjas on väärteoprotokollid koostatud 25.10.2012.a ning protokollidest nähtuvalt oli kohtuvälise menetleja lahend menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav Jõelähtme Vallavalitsuses alates 24.11.2012.a. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt VTMS §-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks mõlemas väärteoasjas oli seega 10.12.2012.a. Kohtule laekus kaebus aga 04.02.2013.a, s.o tähtaega ületades. Kaebuse esitaja on küll taotlenud tähtaja ennistamist, kuid ei ole kaebuses välja toonud selliseid asjaolusid, mis oleks saanud olla aluseks tähtaja ennistamisel.

VTMS § 70 lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Väärteoasjas nr 14-4/545 on H. Aduson väärteoprotokolli kätte saanud 25.10.2012.a, samuti on allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Väärteoasja nr 14-4/548 väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja märkinud, et H. Aduson keeldus allkirjastamast ning sellekohane märge leiab kajastamist nii H. Adusonile VTMS §-s

19 ettenähtud õiguste ja kohustuste selgitamise kui ka väärteoprotokolli kättesaamise osas. Seda, et isik keeldus allkirjastamast, on lisaks menetlejale kinnitanud ka järelevalveametnik Igor Skorohodov.

Kuna väärteoasjas nr 14-4/545 on H. Aduson väärteoprotokolli kätte saanud ning väärteoasjas nr 14-4/548 on kohtuväline menetleja fikseerinud H. Adusoni keeldumise väärteoprotokolli kättesaamise kohta allkirja andmast, loeb kohus VTMS § 70 lg 2 kohaselt mõlemad väärteoprotokollid menetlusaluse isiku poolt kätte saaduks 25.10.2012.a ning sellest tulenevalt on isikule teatavaks tehtud ka kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev.

VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi on kaebuse esitajale selgitatud, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras, mistõttu ei saanud kaebuse esitajale jääda selgusetuks ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kord. Väärteoprotokollides on sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest johtuvalt kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsust kätte toimetada. Väljend „tutvumiseks kättesaadav Jõelähtme Vallavalitsuses“ on tõlgendatav vaid üheselt, et menetlusalune isik peab ise otsusele järgi minema. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et H. Aduson on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud. Kaebuse esitamise tähtaega ei saa hakata arvestama kuupäevast, mil saadi kätte kohtutäituri tähtkiri, s.o. 08.01.2013.a. Kohus ei saa tähtaja ennistamisena arvestada ka H. Adusoni pöördumist samas asjas kaebusega Tallinna Halduskohtu poole, kuna Tallinna Halduskohtu 29.01.2013.a määrusest nähtuvalt esitas H. Aduson kohtule kaebuse alles 24.01.2013.a, s.o samuti ligikaudu 1,5 kuud pärast õigeaegset kaebetähtaega. Isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud toimingute õigeaegsuse, normidest mittekinnipidamine peab aga olema põhjendatud. H. Aduson teades, et tema suhtes on alustatud menetlused ning teades ka seda, et ta on ühes väärteoasjas keeldunud väärteoprotokolli vastu võtmast, oleks pidanud ka ise astuma samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks. Kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad, tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja H. Adusoni esitatud kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 23.11.2012.a otsuste peale väärteoasjades nr 14- 4/545 ja 14-4/548 jätta läbi vaatamata.

Kohus juhindub VTMS 118 lg 2 p 1.

Kohtunik