4-13-162/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-13-162

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2013. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-162 (2315,12,012789; 2376,12,007359) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu, KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik J.S, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares, Põhja Prefektuuri Ida Politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. J.S süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks arest 4 (neli) päeva.

2. J.S süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks arest 4 (neli) päeva.

3. Mõistetud arest 8 (kaheksa) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6 Tallinnas ning menetlusalune isik peab mõistetud aresti ära kandma asuma

hiljemalt 15.05.2013. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandma asunud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.

4. J.S-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.S, 4-13-162, joobeekspertiis“.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.02.2013 V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

2

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

14.12.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1301986 selles, et 14.12.2012 kella 18.25 ajal peeti Majaka 50 juures kinni J.S, kellelt

võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

18.12.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1307487 selles, et 13.12.2012 kella 16.46 ajal möödus J.S Keemikute 37 asuvas Maxima

kaupluses kassadest, jättes tahtlikult tasumata kauba viin Finlandia eest summas 24,99 eurot,

pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, so KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi talle oli kohtuistungi aeg ja koht teklefoni

teel vastavalt tema poolt esitatud avaldusele teatavaks tehtud. Seega on menetlusalune isik väärteoasja läbivaatamise ajast ja kohast teadlik. Kuivõrd menetlusalune isik nõustus väärteoasja

läbivaatamisega tema osavõtuta ja kohus ei ole menetlusalusele isikule osavõttu väärteoasja

läbivaatamisest kohustuslikuks teinud, peab kohus võimalikuks väärteoasja läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine on tõendatud ning

kohtuväline menetleja taotleb iga väärteo toimepanemise eest aresti 4 päeva, kokku 8 päeva, andes menetlusalusele isikule piisava aja vabatahtlikult aresti ärakandmisele asumiseks, mõistes välja ka menetluskulu.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse

isiku poolt NPALS § 151

ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga

tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Samuti leiab kohus,

et tunnistaja Vladimir Fjodorovi ja menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälisel menetlusel on tuvastatud, et menetlusalune isik varastas kauplusest Maxima kaupa, jättes selle eest tasumata, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo, so varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut regulaarselt karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, millistest võib teha

järeldusi menetlusalusel isikul piisavate rahaliste vahendite puudumise kohta, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei

ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so

aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude

toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub

seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude

toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe

tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut

süüdistatakse kahe eriliigilise väärteo toimepanemises, tuleb mõista erinevate väärtegude toimepanemise eest ka erinevad karistused, mis kuuluvad liitmisele. Kuivõrd menetlusalune isik

on kohtule avaldanud, et ta lahkub Eesti Vabariigi piiridest mitmeks kuuks peab kohus

võimalikuks määrata menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku, mille jooksul peab ta ise temale mõistetud aresti ära kandma asuma.

3

Märt Toming kohtunik