1-12-9461/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-9461 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 18. jaanuari 2013

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu J.K ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu J.K ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend senti),

sealhulgas käibemaks 9.60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), advokaat Valli

Murdele tema poolt J.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.K-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 57.60 eurot riigituludesse. 4. J.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „J.K 1- 12-9461 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu

1. mõisteti Viru Maakohtu 04.10.2012 otsusega süüdi KarS § 121 järgi

J.K

ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.09.2010 otsusega mõistetud karistuse, s.o 3 aasta võrra, mõistes J.K-le liitkaristuseks 3 aastat ja 1 kuu vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.05.2010 ja lõpeb 20.06.2013. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.06.2012.

2. Tartu Maakohtu 18.01.2013 määrusega jäeti J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et J.K tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada. J.K on olemas kindel elukoht, kuid

puudub kindel töökoht. Kutsehariduse puudumise tõttu võib töökoha leidmine osutuda keeruliseks ja seetõttu puudub süüdimõistetul elatusallikas. Kohus leidis, et ainuüksi elukoha olemasolu ei ole küllaldane süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

2.2 vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

Maakohus leidis, et J.K küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. Vaatamata oma noorele eale kannab J.K liitkaristusena vangistust. Esimese kuriteo

toimepanemise järel vabastati ta KarS § 87 alusel karistusest ja määrati käitumiskontrollile. Käitumiskontrollile allutamine ei hoidnud teda uuest raskemast kuriteost. Katseajal kordas ta

oma esimest kuritegu. Vangla hinnangul on tema uute kuritegude toimepanemise risk suur. Nendel asjaoludel nõustus maakohus prokuröri arvamusega, et kantud karistus ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud eesmärki.

2.3 käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustab uue kuriteo

Kohus märkis, et J.K

toimepanemine, mida kinnipeetav ise õigustab. Lisaks on J.K karistuse kandmise ajal

eiranud korduvalt vanglas kehtivat korda. J.K on karistuse kandmise ajal saanud

teadlikuks oma eluviisidest, mis teda kuritegudele on viinud. Ta teab, et peab hoiduma

kriminaalkorras karistatud isikutest ja tegelema alkoholiprobleemiga. Veel märkis kohus, et karistuse lõpuni kandmisel jääb ära võimalik töise tegevusega täitmata vaba aeg. Vabanedes on J.K võimalik minna kutseharidust omandama, mis aitab tal edaspidi tööd leida.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

3. süüdimõistetu J.K

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse , taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega.

3.1 leiab, et ta väärib uut võimalust, kuna oli kuritegude toimepanemise ajal

J.K alaealine ja alkoholijoobes. Ta ei õigusta ka vanglas toime pandud kuritegu, kuid märgib, et see inimene terroriseeris tervet sektorit pikka aega. J.K soovib end parandada, kuna ei

taha enam kunagi vanglasse tagasi sattuda. Alates J.K karistusaja algusest on tema vanaema tervis halvenenud, mis on J.K jaoks väga raske, sest ta tunneb ennast selles

süüdi. Kahetsusega märgib J.K, et tal on viis distsiplinaarkaristust, kuid neli neist on kehtetud, kuna neist on möödunud rohkem kui poolteist aastat. Kolm distsiplinaarkaristust on saadud karistusaja algul, kui J.K oli stressis ja ükskõikne. Veel märgib süüdimõistetu, et on lõpetanud suhtlemise kriminaalse taustaga sõpradega. Ta on püüdnud vanglas läbiviidavate tegevustega ennast parandada.

3

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu kaitsja, taotledes samuti selle tühistamist ja J.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.

4.1 Kaitsja ei nõustu kohtu poolt tehtud järeldustega, sest kaitsja arvates vaatas kohus

J.K ennetähtaegset vabastamist ühekülgselt, omistades liiga suurt tähtsust kaitsealuse käitumisele varasemal kriminaalhooldusel. Materjalidest nähtub, et J.K on mitmel korral

kriminaalkorras karistatud ning käesoleval ajal kantav vangistus on moodustatud nendest

kohtuotsustest kogumis. Nimetatud karistuse moodustamine leidis aset just seetõttu, et J.K ei suutnud käituda seaduskuulekalt ega täita kontrollnõuet kriminaalhoolduse ajal.

Kaitsja arvates oli J.K ülalnimetatud seadust rikkuva käitumise üheks oluliseks põhjuseks alkoholi liigtarvitamine. Seda tunnistab ka J.K ise, kes kinnitas, et vabaduses

olles võis juua tsüklite kaupa. Ka materjalidest nähtub, et enamik kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes.

4.2 ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel

Kaitsja arvates tulnuks kohtul J.K

pöörata rohkem tähelepanu tema isikule, sest KarS § 73 mõtte kohaselt arvestatakse

karistusest tingimisi vabastamisel süüdimõistetu isikut iseseisva alusena. J.K on sündinud xxx, seega tulenevalt karistusregistri õiendist on ta oma esimesed kuriteod toime pannud alaealisena. Alaealisena, täpsemalt 06.09.2010 alustas ta vangistuste kandmist. See tähendab, et kaitsealuse areng ja elukogemuse omandamine toimus vangla tingimustes.

Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on J.K mõtted ja soovid realistlikud. Ta soovib leida tööd ning elada seaduskuulekalt ja iseseisvalt, et mitte sõltuda kellestki teisest.

Süüdimõistetu teadvustab, et tal oli tõsiseid probleeme enesevalitsusega. Eesmärgi

saavutamiseks on J.K karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogramme, omandas põhihariduse ning töötab käesoleva ajani majandustöödel. Tasumata rahalisi nõudeid on ainult 12,40 eurot, samas vabanemisfondi on kogutud 406,14 eurot – nimetatu kinnitab täiendavalt J.K tõsist tahet elada seaduskuulekalt. Kaitsja arvates iseloomustab J.K aktiivsus õppimises ja töötamises teda positiivselt ning annab põhjuse uskuda tema soovi muuta oma senist eluviisi. Kohus jättis kaitsja hinnangul ülalmärgitud olulised asjaolud tähelepanuta.

4.3 Kaitsja on seisukohal, et kui tegemist on inimesega, kellel esineb probleeme enesevalitsemisega, tuleb teda aidata. Antud asjas on tegemist üsna noore inimesega, kes siis,

kui ta vabaneb karistuse kandmisest lõplikult, jääb jälle oma probleemidega üksi. Kaitsja

arvates oleks J.K suhtes väga otstarbekohane vabastada ta ennetähtaegselt, sest olles allutatud kriminaalhoolduse korras käitumiskontrollile, saaks ta resotsialiseerumiseks abi.

5. ja tema

Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2013 määrusega määrati süüdimõistetu J.K

kaitsja määruskaebused lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 07.02.2013. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

4

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. puhul kogumis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud

Kohtukolleegium, hinnanud J.K

asjaolusid, leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu varasem elukäik ei

võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Seejuures on kohtu hinnangul oluline arvestada, et J.K ei viibi vanglas esmakordselt ning kokku on

teda kriminaalkorras karistatud neljal korral. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et J.K on kuritegude toimepanemist jätkanud nii ajal, mil ta oli määratud katseajale ning tema suhtes

kohaldati kriminaalhooldust, kui ka vanglas karistust kandes. Eeltoodust järeldab

ringkonnakohus, et varasemad karistused ei ole J.K-le vajalikku paranduslikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole

piisav, kui kinnipeetav üksnes kinnitab, et on end muutnud ega jätka enam kuritegelikku

eluviisi – eeltoodu peaks kajastuma ka tema käitumises vangistuses. Siinkohal ei ole vähetähtis ka asjaolu, et lisaks vanglas uue kuriteo toimepanemisele ei ole J.K suutnud

kinni pidada ka vangla sisekorraeeskirjadest, olles vangistuses korduvalt distsiplinaarkorras

karistatud. Eeltoodu põhjal puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesolev karistus oleks olnud eelnevatest mõjusam ning J.K ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist.

9. on vanglas astunud samme enda Ringkonnakohus möönab, et J.K

parandamiseks. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta on vangistuses töötanud, omandanud põhihariduse ning osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening ja

Eluviisitreening. Samas leiab kohus, et nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu eelnevaid

negatiivseid asjaolusid üles. Samuti säilib ringkonnakohtu arvates oht, et J.K võib

vabanedes jätkata alkoholi kuritarvitamist, mis on teda varasemalt korduvalt viinud kuritegude toimepanemiseni.

10. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid J.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

11. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

12. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud

määruskaebuse koostamisele 5 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 96 eurot hüvitamist.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi

osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu.

Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse kogumahtu ning selles toodud sisulisi motiive,

on seisukohal, et kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja koostatud

määruskaebus sisaldab suures osas vangla, kriminaalhooldaja, prokuröri ja maakohtu

seisukohti. Kaitsja ei ole määruskaebuses avaldanud uusi, kohtule seni teadmata olnud

asjaolusid ning kaitsja enda seisukohad ja põhjendused moodustavad vaid poole kaebusest. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud

toimingutele kulutatud põhjendatud ajaks tuleb lugeda 3 pooltundi ja kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks 57.60 eurot, sealhulgas käibemaks 9.60 eurot.

5 Kuna ringkonnakohus jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 kohaselt süüdimõistetu kanda.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Paavo Randma