1-12-5591/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5591 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör Heli Väinaste

Enjar Malm

Aita Ploom

Kriminaalasi

R.L süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses 213 lg 1

Süüdistatav

R.L , isikukood , Eesti Vabariigi XXX

kodanik, , viimane teadaolev elukoht xxxx põhiharidus , töökoht

xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.04.2004 Ida Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi rahalise karistusega

7500 krooni, 2) 12.09.2005 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; 202 lg 1 järgi 6 k vangistusega tingimisi 2

katseajaga 3) 18.07.2007 266 lg , Viru Maakohtu poolt KarS §

2 p 1,3 järgi rahalise karistusega 3000 krooni, mis 22.12.200

Viru Maakohtu määrusega asendati 20 p vangistusega

milline KarS § 69 alusel asendati 40 tunni üldkasuliku tööga

tähtajaga 2 kuud, 4) 26.02.2008 Viru Maakohtu poolt KarS 209 lg 2 p 1,3 järgi 1 a 2 k vangistusega, KarS § 65 lg 2 aluse

mõisteti 1 a 8 k vangistust, KarS § 68 lg 1 alu eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 1 a 4 k

11 p vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 992 tu

üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud, 5) 22.02.2011 Tar

Maakohtu poolt KarS § 169 järgi rahalise karistusega 32 eurot, 6) 07.09.2012 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi

k vangistusega, millest eelvangistusaja karistusaja hulk

arvamisega kuulub ära kandmisele 7 k 29 p vangistus

2

karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumin

kohtuotsuse jõustumisel, väärtegude toimepanemise ees

karistatud 15-l korral,

kõik rahatrahvid tasumata, tõken elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada R.L KarS § 213 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning R.L karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada käesoleva kohtuotsuse ja Harju Maakohtu

07.09.2012 kohtuotsuse alusel eti karistuseks 7 (seitse) kuud , millega mõist 29 päeva

vangistust, R.L urendamise liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskema su

teel, 1 (üks) aasta 3 (kolm ja 29 päeva ) kuud vangistust.

R.L karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg.

Tõke histada kohtuotsuse täitmisele nd elukohast lahkumise keeld R.L suhtes tü pööramisel.

Välja mõista R.L ilt solidaarselt E.J iga ( - - kellelt 14.06.2012 Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-8655 mõisteti välja 8883,72 eurot O Pi kasuks tsiviilhagi katteks) 8883,72 (kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm eurot ja 72 senti) eurot O Pi (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Jätta R.L ilt eurot välja mõistmata. - menetluskuluna sundraha summas 480

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista R.L ilt - menetluskuluna kaitsjale

kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 51,88

(viiskümmend üks eurot ja 88 senti) eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht

Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 422,42 (nelisada kakskümmend kaks eurot ja 42 nti, s.h. se

on käibemaks 20%, s.o. eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu 70,40 poolt määratud korras süüdistatava R.L kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 583,03

(viissada kaheksakümmend kolm eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.

3

R.L d Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB tasuda väljamõistetud summa

Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud oleva tasuda 30 päeva jooksul käes

kohtuotsuse j e

selt tasutud, õustumisest arvates. Kui rahalis d nõuded pole täies ulatuses tähtaeg

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme uarist 2013 (seega hiljemalt 21. päeva jooksul alates 15. veebr

veebruariks 2013). Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud

kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates 15. veebruarist 2013 (seega hiljemalt 01. märtsiks 2013).

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUS

R.L on kohtu alla antud ajavahemikul 15. oktoober 2010 süüdistatuna selles, et tema

kuni 22. oktoober 2010 koos E.J-iga -Virumaal Vinni alevikus ning

tegi Lääne

Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O Pile Läti Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning

sõidu ettekäändel pettis s välja ID O Pilt Tallinna -kaardi ja xxxx dokumendid ning kasutades

Rakveres laskis E.J 21. oktoobril 2010 kanda eelnevalt väljapetetud dokumente, O

Pi pangakontolt 3000 krooni, s.o. 191,73 eurot A K xxxx 3000 krooni e pangakontole ja võtta välja Rakveres asuvast xxxx pangaautomaadist.

- selles, et tema ajavahemikul 15. oktoober 2010 kuni 22. oktoober 2010 koos E.J-iga

tegi Lääne ile Läti -Virumaal Vinni alevikus ning Tallinnas ettepaneku xxxx kasvandikule O P

Vabariiki Jurmalasse sõitmiseks ning sõidu ettekäändel pettis O Pilt

koos E.J-iga

Tallinnas välja ID eelnevalt väljapetetud -kaardi ja xxxx dokumendid ning kasutades Rakveres dokumente, laskis E.J 22. oktoobril 2010 kanda O Pi pangakontolt 136 000 krooni,

s.o. 8691,98 eurot E L xxxx pangakontole, lastes selle L

välja võtta ning E.J ile üle - anda.

Seega R.L , varalise kasu saamiseks koos E.J-iga sisestas korduvalt

ebaseaduslikult kkus muul viisil

andmetöötlusprotsessi võõraid isikuandmeid ja se

ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, pannes toime KarS 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMEN

ETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu nr 1-11-8655 E.J-i

menetluses oli lühimenetluse kriminaalasi

süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 213 lg 1, 209 lg 2 p 1 järgi, Rainis Tammiksaare

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi, R. i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 – Z-

22 lg 3 järgi, R.L süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi, H.V süüdistustes KarS §

199 lg 2 p 7,8,9; süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, 266 lg 1 järgi, .D G I

L V M i süüdistustes KarS § 202 lg 1, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

7,8,9 järgi, Ülari Kuivjõgi ja A.B süüdistustes KarS § 199 lg 2 – p 4,7,8 22 lg 3 järgi ning Dimitri Tarassovi süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 7, 121 järgi.

4

Kohtuistungitele 03.01.2012 kell 10.00 ja 05.01.2012 kell 10.00 süüdistatav R.L ei ilmunud. Süüdistatava R.L kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu sai 03.01.2012 kell 8.35 oma

kaitsealuselt telefoni teel teada, et viimane on haige, kuna oli terve öö oksendanud. R.L

ohustus kohtule ka vastavad dokumendid oma haiguse kohta esitama. 05.01.2012

teatas v.- lla 20.30 paiku oli R.L alle adv. Matti Reinsalu kohtule, et eelmisel õhtul ke

helistanud ja öelnud, et tema tervislik seisund on muutusteta ja 05.01.2012 pöördub ta arsti

poole. Süüdistatav R.L esitas kohtule faksi teel 04.01.2012 ja 16.01.2012

vastavasisulised Perearst Vivian Alles arstitõendid, kus on kirjas vastavalt, et „Puudus 03.01.2012 kuni 04.01.2012“ ja põhjus „Ägeda haigestumise tõttu ei ole võimeline osa võtma

kohtuistungist“ (Tõendi väljastanud sisehaigused dr Maia Ruttas) ning „Puudus 05.01.2012

kuni 06.01.2012“ ja põhjus „Ägeda haigestumise tõttu ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist“ (Tõendi väljastanud peremeditsiin dr. Tiina Saar). Originaaldokumente ei ole kohtule esitatud. Kohus lükkas kohtuistungi edasi 01.06.2012 kella 09.30.

Kohtuistungile 01.06.2012 kell 09.30 järjekordselt süüdistatav R.L ei ilmunud.

Süüdistatava R.L kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu teatas kohtule, et ta oli poolel teel

kohtusse saanud oma kaitsealuselt SMS-i, milles viimane teatas, et on juba mitmendat päeva

mao valude käes kannatanud, lubades esitada ka vastava dokumendi. Enne kohtuistungit proovis kaitsja R.L telefoni teel kätte saada, kuid R.L telefon oli välja lülitatud.

Viru Maakohtu määrusega 01.06.2012 lühimenetluse (I kd, tl 156-158) eraldati

kriminaalasjast nr 1-11-

8655 kriminaalasi R.L süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi eraldi

menetlemiseks, sest süüdistatav R.L ei esitanud kohtule enne 01.06.2012

kohtuistungit nõuetekohast arstitõendit, millest nähtuks, et ta on raskelt haigestunud, mis ei

võimalda tal kohtuistungile ilmuda. R.L oli kaitsjale teatatud SMS-i kohaselt juba

mitmendat päeva mao valude käes kannatanud, seega ei haigestunud ta vahetult enne

kohtuistungit, kohtule ta sellest viivitamatult ei teatanud, tema telefon enne kohtuistungit oli välja lülitatud. Kohtu arvates näitas R.L käitumine seda, et ta hoiab kohtumenetlusest

kõrvale. Kriminaalasjas süüdistati alaealisi kuritegude toimepanemises koos täisealistega.

Osade süüdistatavate suhtes oli d tõkendiks vahistamine.

kohtueelses menetluses kohaldatu

Kriminaalasja arutamise teistkordne edasilükkamine ainuüksi R.L pärast ei olnud kooskõlas mõistliku menetlusaja tagamise nõudega.

Kohtuistungitele 20.06.2012 ja 21.06.2012 Harju Maakohtusse, kus menetleti R.L

krimi , naalasja KarS § 121 järgi R.L ei ilmunud, mistõttu ta kuulutati Harju Maakohtu

määrusega nr 1-12-5284 21.06.2012 (I kd, tl 189-191) tagaotsitavaks, samuti muudeti R.L

suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, isiku tabamisel tõkendiks vahistamine.

Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-5284 07.09.2012 (I kd, tl 192-200) tunnistati R.L

KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta. Mõistetud karistust

vähendati 1/3 võrra. R.L tuleb ära kanda 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi loeti R.L eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. R.L tuleb

lõplikult ära kanda 7 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks loeti R.L karistuse kandmisele asumine kohtuotsuse jõustumisel. R.L suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata ja tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Tabamisel nähti ette

toimetada R.L Tallinna Vanglasse, Magasini 35 Tallinn. Nimetatud kohtuotsus jõustus 25.09.2012.

5

Harju Maakohtu kohtuotsusest nr 1-12-5284 07.09.2012 nähtub, et kriminaalasi arutati ilma

süüdistatava osavõtuta, kuivõrd Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri poolt Harju -

Maakohtule saadetud andmete kohaselt lahkus tagaotsitav R.L 09.08.2012 Soome

Vabariiki laevaga Merilin ning politseile teadaolevalt Eesti Vabariiki naasnud ei ole. Kuna

süüdimõistetu R.L vabatahtlikult karistuse kandmisele ei ilmunud, siis Harju

Maakohtu määrusega nr 1 nähti ette KrMS § -12-5284 23.10.2012 (II kd, tl 1-2) 130 lg 5

alusel vahistada süüdimõistetu R.L Harju Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsuse nr 1-12-

5284 täitmise tagamiseks, paigutades ta Tallinna Vanglasse. Nimetatud kohtumäärusest

nähtub, et Lõuna prefektuurist 18.10.2012 saadud andmetel elab aadressil xxxx ba kaks ju kuud uus üürnik A. T, kes R.L nimelist isikut ei tunne. Käesolevaks ajaks ei ole R.L tabatud ning ta ei ole karistust kandma asunud.

Süüdistatav R.L on teadlik sellest, et tema kriminaalasja KarS § 213 lg 1 järgi

menetletakse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, talle on eelnevalt korduvalt teatavaks

tehtud kohtuistungi toimumise aeg ja koht. Kohtukutse kohtuistungiks 28.01.2013, millise

kohus saatis R.L tõkendijärgs tagastati kohtule märkega „ära

ele aadressile xxxx

kolinud“. R.L ei ole kohtule teatanud oma uue elukoha aadressi. Seega näitab R.L

käitu jätkuvalt kohtumenetlusest kõrvale. mine seda, et ta hoidis ja hoidub

KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta,

kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib

väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.

Prokurör ilma süüdistatava R.L osavõtuta. taotles kohtuistungil asja arutamist Kaitsja

nõustus esitatud taotlusega. käesoleval juhul on võimalik Kohus leiab arvestades eeltoodut, et

KrMS § 269 lg 2 p 2 kriminaalasja arutada ilma süüdistatava R.L

juhindudes

osavõtuta. Süüdistatava R.L kaitse ja edasikaebeõigus on tagatud kaitsja näol. -

TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistatav R.L ennast temale esitatud süüdistuse ei ole s kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud.

Kohus loeb süüdistatava R.L süü talle esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate

kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- tunnistaja U S ütlustega (I kd, tl ), millest nähtub, et 2-3 O P oli talle avaldanud, et tegi uue

ID-kaardi Tallinnas. Tegelikult on kõik ID kaardid juhataja kabinetis šeifis ja neid ilma xxxx

tema nõusolekuta kätte ei saa. Kui on vaja, siis ta toob ise kaardiga raha välja ja annab

hoolealusele. Ise nad pangast raha kätte ei saa, samuti on šeifis pangakaardi ks võõrast d. Ka

õpetasid O, et tehku ta endale uus ID kaart, et sellega saab ise pangas tehinguid teha ning O uskus neid ja nii ta tegigi. Nüüd on kogu raha summas 139 000 krooni kadunud. O P on xxxx, kuid temalt ei ole ära võetud teovõimet, sest keegi ei taha tema hooldajaks hakata. Praegu on

hooldaja vald, kuid tegelikult tema xxxx xxxx hooldaja. U S juhatajana on kõikide väitel tuli

ühel hommikul O ühe punase oma tossusid otsima ning kui teda nägi, siis kadu xxxx xxxx s

koos selle punase autoga. O oli koos Kerdi ja Atsiga ning nemad varastasid ka O

raha ära.

- kannatanu O P -5), et elades xxxx, tutvus ta xxxx elava K A ning K i ütlustega (I kd, tl 4 kaudu sai ta tuttavaks ja hakkas suhtlema Atsi nimelise poisiga xxxx. O Pi ütlustest nähtub, et

2010.a. oktoobris kohtus ta K, Atsi ja Kerdiga Pajustis, Kert oli autoga, tal oli punane xxxx

6

universaal. Kert ütles, et läheme Lätti Jurmalasse ujuma, kas tal on ID kaart olemas. Ta

vastas, et ID kaart on hooldaja käes. Kert ütles, et teeme kiir ID kaardi valmis. Ta oli sellega

nõus. Nad sõitsid kohe Tallinnasse, tema, Kert ja Ats. Nad ööbisid Tallinnas hotellis ning järgmisel hommikul viis Kert teda kohta, kus tehakse kiiresti ID kaarte, Ats tuli ka kaasa. Kert

õpetas teda, et ta peab rääkima, et tema ID kaart on kadunud, mingit dokumenti ei ole ja ta

soovib kiiresti uut ID kaarti. Talle tehti uus kaart valmis 4 päeva jooksul, raha 500 krooni

maksis kaardi tegemise eest Kert. Vahepeal olid nad 3- xxxx Kerdi isa juures, siis

4 päeva

läksid uuesti Tallinnasse ja samast kohast tõid tema ID kaardi ära. Tallinnas ühes pangas

Ülemiste Keskuses tehti talle xxxx kaart. Nii Kert kui Ats selgitasid talle, kuidas xxxx kaarti

teha. Ta sai kätte kaardi koos koodidega. Teel Pajustisse hakkas Kert rääkima, et tema xxxx

on selle auto juba müünud, millega nad sõitsid ja tema annab selle auto siis ära, kui raha on

ostjal ära makstud, kuid kuna tema pangaarved on arestitud, siis ta ei saa lasta auto raha oma

arvele kanda, sest täitur võtab ära. Kert palus, kas ta tohib kanda autoraha tema arvele, seda

pidi olema 160 xxxx kaart tema 000 krooni. Tema oli sellega nõus. Ats ütles, et anna oma

kätte selleks, et Kert saaks oma tehingud ära teha. Tema andiski oma kaardi Atsi kätte. O Pi

ütlustest nähtub, et 22.10.2010 ta Kerdi ja Atsiga Lätti ei sõitnud. xxxx sai ta teada, et tema arvelt on raha ära varastatud 136 000 krooni ja veel 3000 krooni.

- kannatanu O P -34 i ütlustega (I kd, tl 32 ), millest nähtub lisaks eelöeldule, et tema nägi H.V esimest korda 15.10.2010, kui viimane tuli Pajustisse punase xxxx. Ats tutvustas talle Kerti. O Pi ütlustest nähtub, et migratsiooniametis oli Ats temaga kogu aeg kaasas ja ütles, et

mida teha. Eelnevalt oli Atsile tema jaoks 500 krooni andnud Kert. Kui nad hiljem

Tallinnasse ID kaardile järele sõitsid, oli Kert autos ja Ats ootas teda väljas maja ees. Selle

autoraha kohta, mille ta lubas Kerdil oma arvele kanda, oli Kert veel rääkinud, et selle raha eest saaksid nad Jurmalasse sõita ja pidutseda. Kuna ta väga tahtis Jurmalasse minna, siis oli ta nõus Kerti aitama. Ülemistes viis Ats teda xxxx panka, kus saab avada pangaarve. Pangas avastati, et tal on juba pangakaart olemas. Ta kasutas Atsi öeldud valet, et kaotas vana kaardi

ära, mistõttu vana kaart pandi lukku ja talle anti uus kaart. Seal ta xxxx ei avanud, kuid

Kerdile see ei meeldinud ning ta viis nad teise panka ja käskis avada. Koos Atsiga läksid xxxx

nad panka ja viimane rääkis, et on ka vaja teha ikkagi. Ats küsis tema käest panga

xxxx

dokumendid oma kätte, et ta saaks edasi saata raha, mille Kert oli eelnevalt tema arvele

saatnud, pidi olema autoraha 160 000 krooni. Tallinnas helistas Kert peale xxxx tegemist

kellelegi ja ütles, et saada raha edasi ja lisas tema kontonumbrid. Järgmisel õhtul tahtis Ats

raha ära saata, kuid kelle arvele, seda ta ei tea. Kogu raha ei saanud ära saata, sest limiit oli

liiga väike. Seda, et Ats saatis 3000 krooni oma õe arvele, sai ta hiljem teada. Ats ütles, et

limiiti tuleb suurendada, et saaks tema arvele laekunud raha ära saata. Ats viis teda panga

juurde ja tema tegi limiidi suuremaks. Ats

o avada ja kaardi teha, rääkis, et L võiks endale kont

L xxxx oli nõus ja koos sõitsid nad Rakveresse ja pangas tegid talle arve ära. Tema isiklikult

an kätte. ja R.L petsid dis oma dokumendid E.J i- O P on veendunud, et E.J temalt koos raha välja.

- kannatanu O P -70), et alguses tegi Kert talle ettepaneku Jurmalasse i ütlustega (I kd, tl 69

sõita, Ats oli ka sellega nõus. Kert küsis, kas tal on ID kaart olemas, mille peale ta vastas

eitavalt. Autos õpetas teda Kert, mida rääkida ID kaardi taotlemisel, Ats kordas seda sama,

kui nad ID kaarti koos taotlema läksid. Tallinnasse sõitsid nad Kerdi autoga, kord oli Kert

roolis, kord Ats. Raha ID kaardi jaoks andis Kert. Pangas oli vaja käia dokumente tegemas,

sest Kert ütles, et tal on pangaarve arestitud, ta müüb auto maha ja raha on vaja kuhugi arve

peale üle kanda. Nad käisid koos Atsiga Tallinnas kahes panga filiaalis. Nad käisid pangas

Atsiga, sest Kert ütles Atsile, et mine panka kaasa, aita teda. Peale pangadokumentide

vormistamist autos Kert helistas kellelegi, et auto raha võib üle kanda. Kas Kert ka tegelikult

kellegagi rääkis või tegi ainult nii, seda ta ei tea. Alguses olid pangadokumendid tema käes,

kuid kui nad Rakveresse jõudsid ja Kert ütles, et raha on üle kantud, siis sai Ats need enda

7

kätte. Taavi ja Ats leidsid Viru Jaagupist ühe poisi, kes nendega koos Rakveresse sõitis. Seda -

poissi oli vaja selleks, et Kerdi xxxx auto raha tema pangaarvele kanda. Rakveres sõitsid nad

panga juurde ning seal see võõras poiss läks panka. Enne seda Ats seletas, mida see võõras

poiss pangas peab tegema. Jurmala sõidu kohta ütles Ats, et auto läks katki, sellepärast jääb sõit ära. Limiidi suurendamise kohta ütles Ats, et tema kontole tuleb kusagil 160 000 krooni

ning seda ei saa muidu kätte, kui tuleb limiiti suurendada. Limiidi suurendamine oli nii Atsi

kui ka Kerdi mõte. kaarti oli vaja raha üle kandmiseks. Kert palus, et ka xxxx s ta tohib auto raha tema arvele kanda ja tema oli sellega nõus. Kert ja Ats ütlesid, et nad võtavad välja raha,

mis saadetakse tema arvele. Ta ei tulnud selle peale, et Kert ja Ats tema pangaarve tühjaks teevad.

- kannatanu O Pi pangakonto O P xxxx kontolt on väljavõttega (I kd, tl 6), millest nähtub, et i

21.10.2010 tehtud A K E L e kontole ülekanne summas 3000 krooni ja 22.10.2010 on tehtud kontole ülekanne summas 136 000 krooni.

- tunnistaja E L stega (I kd, tl 57-58 ütlu ), et 2010.a. sügisel, võis olla oktoobris, helistas talle H.V ja rääkis, et tema sõbral Atsil on vaja Soomest tööraha kätte saada. Atsil ja Taavil pidid olema arved lukus. Taavi ja Ats sõitsid tema juurde tumepunast värvi sõiduautoga xxxx

(pikap tüüpi), roolis oli At . Tema, Taavi ja Ats sõitsid s. Sama auto peal olid veel K A ja O

linna xxxx panga juurde. Ta läks üksinda panka ja avas seal konto. Ta andis

pangadokumendid Taavi kätte, kes omakorda viis need Atsi kätte autosse. Ats sõitis autoga

minema, tulles umbes poole tunni pärast tagasi ja andes pangadokumendid talle tagasi. Peale

seda käskis Ats tal kogu summa pangast välja võtta. Ta läks panka ja võttis arvelt raha välja.

Raha oli kusagil üle 100 lle ta andis kõik Atsi kätte. Ats rääkis, et keegi pidi 000 krooni ja se

autole järgi tulema ja auto jäigi sinna. Tunnistaja põhjendas oma varem R.L vastu E L

antud ütluste muutmist sellega, et tegi seda H.V käsul, kes eelnevalt E.J ile -

helistades rääkis talle, mida ta peab politseis rääkima ja näidates talle kodus arvutist Kerdi pilti.

- O P xxxx panga

kahtlustatava R.L poolt ülekuulamise protokolli juurde lisatud i

dokumentidega (I kd, tl 21-29), millisteks on Tallinnas, Tornimäe harukontoris 21.10.2010 vormistatud internetipanga xxxx leping, internetipanga kasutamistingimused, rahvusvaheline

deebetkaardi leping, rahvusvahelise deebetkaardi lepingu tingimused, pangakaardi

blokeerimise ja avamise lepingud ( -kaotatud), xxxx paketi avaldus, xxxx blokeerimise põhjus Rakvere kontoris 22.10.2010 vormistatud internetipanga xxxx leping (seniselt 25 000 kroonilt

on päevalimiiti suurendatud 200 000 kroonini ja seniselt 50 000 kroonilt on kuulimiiti

suurendatud 300 000 kroonini), xxxx panga maksekorraldus 22.10.2010 E Lle sularaha väljamakse kohta summas 135 456 krooni (teenustasu 544 krooni).

- E L xxxx O Pi kontolt on

panga konto väljavõttega (I kd, tl 43), millest nähtub, et

22.10.2010 tehtud E L 000 krooni (sh on teenustasu summas kontole ülekanne summas 136 544 krooni).

- A K xxxx e

panga konto väljavõttega (I kd, tl 45), millest nähtub, et O Pi kontolt on

21.10.2010 tehtud A K mmas 3000 krooni (selgitus

e kontole ülekanne su – võla tagasi makse).

- tunnistaja A K -60 e ütlustega (I kd, tl 59 ), et Atsi käes oli tema pangakaart 2010.a. suvest. Atsi käes olid nii tema pangakaart kui ka internetikaart, Ats teadis kaardi PIN koodi ja sai ka ülekandeid teha.

- tunnistaja K A -76), et R.L palvel helistas ta O ja kutsus ta

ütlustega (I kd, tl 75

alkoholi tarvitama, et siis O Kerdiga tuttavaks teha. Mingil ajal sõitsid nad Kerdi autoga

Tallinna ning olid ühes hostelis, kui Kert tegi ettepaneku Lätti sõi

ta. Ta ei tea, kuidas Kert O

nõu nõustus minema ID k sse sai, kuid O aarti tegema. Kert andis O raha ID kaardi tegemiseks.

Ta ei tea, mitu päeva täpselt möödus, kui Kert tuli Atsile järgi ja nad sõitsid koos minema.

Paa xxxx r päeva hiljem sõitis ta koos Atsi ja Kerdiga poe juurde, kus Ats võttis tema pangakaardiga välja 3000 krooni, andes välja võetud raha kõik Kerdile.

8

- tunnista V ja Ž ütlustega (I kd, tl 78 ), et 2010.a. oktoobris või novembris sõitis ta Tallinna -79

R.L autoga. Auto peal olid peale tema veel K A, E.J ning O, kelle perekonnanime ta ei tea. Nad olid ühe päeva mingis hotellis ja teisel päeval sõitsid sinna, kus tehakse ID kaarte. Ats saatis O ID kaarti tegema, raha 500 krooni ID kaardi tegemiseks andis

Kert. O teadis, et ID kaarti on vaja ja O Lätti sõiduks. Ats, Kert plaanisid minna Lätti

veeparki. Autos rääkis Kert midagi auto müümisest. Kui O käis ID kaarti tegemas, siis Ats

ja

Kert rääkisid autos, et O raha kantakse Atsi kontole ja siis nad pidid Kerdiga selle pooleks

tegema. Nad sõitsid Tallinnast , kus ta rääkis O xxxx , mis plaanid on poistel tema rahaga, kuid purjus O ei saanud sellest aru. Hiljem O kokku saades viimane rääkis, et Ats ja Kert olid Läti kohta valetanud ja temalt kõik raha ära võtnud.

Kohus leiab, et süüdistatava R.L süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud

eelkõige kannatanu i ütlustega kriminaalasjas kogutud tõenditega.

O P kogumis muude

Kannatanu O Pil ei ole mingit põhjust anda kedagi alusetult süüstavaid ütlusi. Vaatamata

sellele, et O P , kes on oma vaims xxxx, on tema

i näol on tegemist isikuga e seisundi tõttu ütlused järjekindlad ja üksikasjalikud.

KarS § 213 lg 1 (arvutikelmus) näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest

arvutiprogrammi ikkumise, või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, r sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise eest.

R.L poolt toimepandud kuritegu (2 episoodi) on kohtueelses menetluses õigesti KarS

§ 213 lg 1 järgi nõu kvalifitseeritud. R.L on kohtueelses menetluses stunud

kriminaalasja , aktsepteerides seega kriminaalasja lahendamist lahendamisega lühimenetluses

kriminaaltoimiku

materjali põhjal tunnistajaid välja kutsumata. Süüdistatava käitumises

esinevad talle inkrimineeritava objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüteokoosseisu õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuritegu on toime pandud tahtlikult.

KarS § 213 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist

iseloomustavaid asjaolusid. ert R.L karistust kergendavaid asjaolusid kohus Süüdistatava K

ei leia, samuti puuduvad tema käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

hu on kriminaalkorras -l korral visid. Süüdistatavat R.L nüüdseks karistatud kokku 6 , kuid enne nimetatud kuritegude toimepanemist oli teda 4-l korral kriminaalkorras karistatud ja

väärt l korral, kõik talle määratud raha egude toimepanemise eest on teda karistatud 15- trahvid

on tasumata. R.L asjas kuritegude toimepanemist 22.02.2011

on peale käesolevas

Tartu Maakohtu kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 169 järgi ja karistatud r alise ah

karistusega 320 eurot ning unnistatud KarS 07.09.2012 Harju Maakohtu kohtuotsusega süüdi t

§ 121 järgi ja karistatud 7 kuu 29 päevase vangistusega. Eraldi väärib märkimist, et R.L

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime 08.01.2012 kella 01.00 paiku

reisilaeval Baltic Queen, mis sõitis Tallinnast Stockholmi poole. äesolev k K riminaalasi R.L

stuses KarS § 213 lg 1 järgi oli sel ajal Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

menetluses, kuid kohtuistungitele 03.01.2012 ja 05.01.2012 süüdistatav R.L jättis

9

ilmumata stumise

ägeda haige tõttu. Süüdistatava R.L suhtes on 07.04.2011

kohaldatud tõkendiks elukohast lahkumise keeld, mis seisnes selles, et R.L ei olnud lubatud lahkuda oma elukohast aadressil xxxx ilma menetleja, s.o. kohtu loata kauemaks kui

üheks ööpäevaks. R.L poolt toimepandud kuritegu on teise raskusastme kuritegu.

Süüdistatava R.L karistusandmetest nähtub see, et ta on jätkanud kuritegude

toimepanemist ja seda ka sellel ajal, , kui käesolev kriminaalasi oli juba kohtu menetluses

varasemad mittevabaduskaotuslikud karistused ei ole talle vajalikku mõju avaldanud. Rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist R.L ile ei pea kohus -

põhjendatuks, sest teda on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas rahaliste

karistustega, kuid need on jäänud tasumata , lisaks sellele on kõik ja on 1-l korral ka asendatud

temale väärteokorras määratud rahatrahvid tasumata. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus,

et süüdistatava vangistusega, mis võib jääda alla ettenähtud

t R.L tuleb karistada

sanktsiooni keskmist määra. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul

arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus

pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Kannatanu O P on esitanud tsiviilhagi (I kd, tl 38) as 8883,72 varalise kahju nõudes summ

eurot. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-8655 14.06.2012 (II kd, tl 5-35) tunnistati E.J

muuhulgas süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning temalt mõist välja 8883,72 eurot

eti O Pi

kasuks tsiviilhagi katteks. tus 15. oktoobril 2012.a. Riigikohtu

Nimetatud kohtuotsus jõus määrusega.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on

olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isikute õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib

hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue

samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et

kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg

1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi

rikkumisega.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Lühimenetluses saab kohus tugineda vaid kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud tõenditele. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud

10

tõendid on iilhagi tõendamiseks piisavad. KrMS § 310 lg 1 kannatanu O Pi poolt esitatud tsiv

kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või

osaliselt v

Arvestades asjaolu, et R.L ja õi jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

E.J on ühiselt kannatanule O Pile kahju tekitanud, kuid kriminaalasju on R.L-ist tulenevatel asjaoludel eraldi menetletud ja E.J-ilt on tekitatud kahju summas

8883,72 eurot juba Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-8655 14.06.2012 välja mõistetud,

kuulub käesoleva kohtuotsusega ka R.L ilt tsiviilhagi - summas 8883,72 eurot

solidaarselt E.J iga välja mõistmisele - kannatanu O Pi kasuks.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas ei pea kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179

lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, sest kui isik mõistetakse

süüdi mitme kohtuotsusega, siis tuleb hiljem tuvastatud kogumi puhul jätta sundraha

korduvalt välja mõistmata. Harju Maakohtu 07.09.2012 kohtuotsusega on R.L ilt -

sundraha juba välja mõistetud. Kuriteoepisoodid käesolevas kriminaalasjas on toime pandud

enne 07.09.2012 ning menetlejatel oleks olnud võimalus kriminaalasjad ühendada, et neid

koos menetleda. Seega ei ole õigustatud käesoleva kohtuotsusega sundraha teistkordne

väljamõistmine süüdistatavalt R.L ilt. Kohus pea põhjendatuks KrMS § 175 - b lg 1 p 5 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 22. veebruaril 2013. a.

№oremreferent

Lea Herne