1-12-9041/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-12-9041 (kohtueelses menetluses nr 12260103953) Kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. septembri 2012 otsus D.R-i

süüdimõistmises KarS § 424 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Avaldaja kriminaalhooldusametnik Vladimir Averjanov Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Süüdimõistetu D.R (isikukood xxx; elukoht - xxxxxxx xx xx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx ) Ettekande läbivaatamise aeg 12. veebruar 2013

Resolutsioon Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne nr 48497 D.R-ile Tartu Maakohtu

24. s vangistus 2 kuud ja 27 eptembri 2012 otsusega tingimisi mõistetud kandmata karistuse päeva täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Tartu Maa pikendada D.R-ile kohtu 24. septembri 2012 otsuse täitmiseks KarS § 74 lg 4 alusel

6 (kuue) kuu määratud katseaega võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 23. september 2014.

Saata D.R-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi määruse koopia talitusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

kaudu kümne päeva jooksul.

Asjaolud D.R Tartu Maakohtu on süüdi mõistetud 24. septembri 2012 otsusega KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 2 kuud 27 päeva ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile 18 kuud .

Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt

esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja D.R-i le ettekande käitumiskontrollile allutatud

kohta. D.R ei ilmu registreerimisele ja ei ela Ettekandest nähtuvalt kindlaksmääratud kohas. Käitumiskontrolli teostamise alguses selgus asjaolu, et D.R oli

kohtule andnud enda elukoha aadressi, kus ta juba üle kolme aasta ei olnud elanud. Selle

kinnituseks olid kaks vastuseta kutset nimetatud elukoha aadressil ning elukoha külastus

kriminaalhooldusametniku poolt, kus toimunud vestlusest samal aadressil elava L.O selgus, et

D.R ei ela juba üle kolme aasta nimetatud aadressil. Pöördumine informatsiooni

saamiseks päringuga Rahvastikuregistrisse andis tulemuseks uue aadressi: xxxxxxx xxxxxxxx

xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx xx x - . Nimetatud aadressil 02.11.2012 saadetud uus

tähitud kutse jäi vastuseta. D.R ei kontakteeru kriminaalhooldusametnikuga. Viljandi kohtumaja kantseleist antud telefoninumbrile (xxxxxxxx ) helistades D.R küll vastas, ent

kuuldes, et helistaja on kriminaalhooldusametnik, katkestab kohe kõne või ei vasta üldse.

Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole võimalik teostada kriminaalhooldust, kui puudub

reaalne kontakt kriminaalhooldusalusega. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud.

Süüdimõistetu kohtus i ole käinud hooldaja juures ja tõesti vabanda käis tööl avaldas, et e b, et Soomes ja Tallinnas. Maist kuni oktoobrini oli , aitab Soomes. Hetkel on Viljandimaal tööl ühte talu. Ei ela enam Kamaral, kui ei ole Soomes, siis elab - aadressil. ta xxxxxxxx xxxxxxxx xx xx

Ta helistas hooldajale ja Ta ei tahtnud da aadressi ütles, et on Soomes tööl. se xxxxxxxxxxx öelda ja andis teise aadressi. Lubab, et hakkab käima ilusti kriminaalhooldaja juures. On nõus, et kohus paneb 6 kuud katseaega otsa. Elukohaks jääb xxxxxxxxx aadress.

Kohtu põhjendused

KarS § 74 lg 4 või § 75 l 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või g

kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).

Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise § 74 l KarS g 5 või 6, § 76 l 5 või 6 või § 77 l 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud ka g g ristust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2).

KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

Vastavalt KarS § 74 lg le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle -

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt Kar - S § 75 lg s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et D.R-i kriminaalhooldus on senini kulgenud problemaatiliselt. Süüdimõistetu on rikkunud ääratud kohustusi talle katseajaks m . Asjaolu, et D.R on rikkunud registreerimiskohustust, on talle kohtu poolt määratud

põhjendatud talle Tartu Maakohtu otsusega määratud 18 kuu pikkuse 24. septembri 2012

katseaja pikendamine 6 , millega seoses lugeda katsea kuu võrra ja lõpptähtajaks 23. september

2014. Kohus leiab, et D.R-i suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse

käitumisse üldisemalt on võimalik positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega. Katseajaga jätkamine aitab tagada karistuse eesmärkide maksimaalse saavutamise, võimaldades teostada isiku üle järelevalvet ning teda samas ka positiivselt suunata. KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste

Kohtunik