1-07-9015/73 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-07-9015

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.veebruar 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-07-9015 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid tingimisi enne H.Y Võrgu (H.Y) tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.02.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu H.Y, isikukood: XXX, xxx Kaitsja Monica Meristo kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta H.Y tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 23.01.2013 Viru Maakohtule materja d li kinnipeetava H.Y Võrgu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.Y on süüdi tunnistatud u 13.01.2009 kohtuotsusega KarS § 114 p 2,3 §

Harju Maakoht - 25 lg 2 vangistust. järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise 01.02. 2005 Jõgeva Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus 24.01.2007 24.01.2016. ja lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.01.2013.

H.Y andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistu

sest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa

II köide lk 62).

2(4) Kohus märgib, et süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise küsimus on lahendatud Viru Maakohtu 02.05.2012 kohtumäärusega, taotlus jäeti rahuldamata, kohtumäärus on jõustunud. Küll aga kohus arvestab elektroonilisele valvele allumise kohustuse määramise võimalusega KarS § 76 lg 4-1 alusel.

Kinnipidamisasutusest H.Y Võrgu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on vangistuse jooksul 9 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistused on kehtivad. Vangistuse jooksul kinnipeetav osales inglise keele algkursusel, vabanemiseelses nõustamises ja on läbinud

sotsiaalprogrammi xxx

“. Tööst koristajana on kinnipeetav keeldunud. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral asub elama ema juurde aadressile xxx. Isik omab keskharidust ja montaažilukksepa eriala. Enne vangistust töötas ca aasta mitteametlikult ehitusega tegelevas firmas xxx. Tööstaaži on kokku umbes 2 aastat, kuna on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses, puuduvad tööoskused ja pikemaajalised töökogemused ja tööharjumusxxx xxx tagab kinnipeetavale töökoha. Omab erinevaid nõudeid umbes 6051 eurot. Kinnipeetava vennad on kriminaalkorras karistatud. Ühe vennaga on koos sooritanud kuriteo. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kuritegeliku minevikuga isikud. Enamus kuritegusid on sooritatud grupis. Kinnipeetav on riskiva ning hoolimatu elustiiliga. Ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Alkoholijoobes on sooritanud kuriteo, mis seotud vägivallaga. Isik on probleemide lahendamisel kasutanud vägivalda. Negatiivseid emotsioone väljendab negatiivse suhtumisega ümbritsevasse. Eitab probleeme, süüdistab teisi, endas probleeme ei näe. Ei arvesta tegude tagajärgi. Riskihindamise alusel on H.Y kõrgohtlik avalikkusele, ohtlik vangidele ja ohtlik konkreetsele täiskasvanule.

Vangla on seisukohal, et isik ei ole veel motiveeritud oma senist kuritegelikku käitumist muutma ning vabanemisel ennetähtaegselt on olemas kõrge oht ühiskonnale. H.Y ei ole oma käitumise, suhtumise ja hoiakutega vangistuse jooksul näidanud üles huvi õiguskuulekale teele asumisest ning vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda elektroonilise valve alla aadressile xxx xxx ema Hxxx xxxe omandis olevasse korterisse. Elektroonilise valveseadme Tu paigaldamiseks kehtestatud tingimuslikud nõuded on täidetud. Kinnipeetava ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile xxx xxx. Vangistusest vabanemisel on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxx varustaja-autojuht ametikohale. Kinnipeetava vabaduses käitumist mõjutavad asjaolud: alkoholi tarvitamisega kaasnev vägivaldne käitumine, negatiivne suhtumise õigussüsteemi, madal motivatsioon kuritegeliku käitumise muutmise suhtes, riskiv ja hoolimatu elustiil, kuritegelik käitumismuster.

H.Y taotleb kohtult tingimisi ennetähtaeg

selt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kaitsja on seisukohal, et esinevad kõik alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Varasemad karistused ja korduv vangistuses viibimine ei ole iseenesest alus keelduda ennetähtaegsest vabastamisest, seda enam, et isik on emotsionaalselt motiveeritud vabaneda ja ühineda perega, asub elama ema juurde. Tuleb arvestada, et isik viibib osakonnas, kus koristaja töö on häbiväärne ja sellest lähtudes, samuti oma elu ja tervise riski pärast, on kinnipeetav tõesti keeldunud koristada konkreetset osakonda, kuid ta oleks täiesti nõus hakkama koristama muud osakonda. Tuleb arvestada, et kuigi isiku distsiplinaarlaristused on juba ka ära kanrud ( kartserisse paigutamised), on karistused senini jõustumata kuna edasi kaevatud. Sellest lähtudes ei tohi neid karistusi võtta

arvesse ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel.

Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. kirjalikult

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

kaitsja arvamused ja ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et H.Y tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

3(4) vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas ja seda is - egi täiendava KarS § 76 lg 4 1 järgi ettenähtud garantiiga.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu ema käitumise isikut iseloomustavad andmed - t nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (vargused, röövimine, asja omavoliline kasutamine), üldohtlike kuritegude (tulirelva ja laskemoona ja lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine) eest, võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise eest ja

avaliku korra raske rikkumise eest mis oli toime pandud vägivallaga, relva või muu esemega ähvardades ja grupi poolt. Kuritegu, mille eest isik kannab praegu karistust, oli toimepandud ööpäeva jooksul kolme episoodina viie kannatanu suhtes. Igal korral kasutas isik valmiks pandud bensiiniga täidetud pudeleid, visates neid õhtusel ja ööisel ajal kannatanute elukohta, asetades kannatanute elu reaalsesse ja tõsisesse ohtu. Kohus rõhgutab, et kuriteo asjaolud on tähtsad ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel KarS § 76 lg 3 mõttes. Kõigepealt kohus peab arvestama

toimepandud tegu. Kohus märgib, et isiku tegu oli küüniline ja külmavereline ja selle toimepanemise viis näitab, millised on isiku tegelikud tõekspidamised ja väärtushinnangud. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske I astme isikuvastase kuriteo mõrva pikaajalist vangla katse eest mis oli toime pandud katseajal. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid

viimasel katseajal pani toime raske isikuvastase kuriteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 8-11 3 ) on näha, et H.Y on väärteokorras korral karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest ja 1 korra Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõist ääratud kriminaalhooldused H.Y Võrgu etud karistused ja m puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta - enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Olles võetud kogumis kuriteo toimepanemise asjaoludega, näitab isiku varasem elukäik, et vabaduses viibides ohustaks ta jätkuvalt inimeste elu ja tervist, nende vara, avalikku korda, juba selle pärast on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, seda ka rangema režiimi elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 9 korral karistatud distsiplinaarkorras, karistused on kehtivad. Karistused on enamjaolt määratud tööst keeldumise eest ja korraldustele mitteallumise eest. se ajal ei ole Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistu H.Y oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta

süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Kui arvestada, et osa karistustest kuigi on ära kantud

aga on vaidlustatud, ka sel juhul peab kohus tõdema, et isikut on varasemalt dittsiplinaarkorras karistatud korduvalt. See kinnitab kohu veendumust, et isik ei ole suutelina hoida oma käitumist kontrolli all.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass ja ID-kaart kehtivusega kuni 25.08.2016.

Vabanedes soovib H.Y xxx Txxx kuuluvasse korterisse aadressile elama asuda emale H xxx. Kinnipeetava ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressile. Vabanedes garanteerib H.Y Võrgule töökoha xxx varustaja-autojuht ametikohale (isiklik toimik II osa II köide lk 63).

4(4) Arvestades H.Y Võrgu poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske I astme isikuva ), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod stane kuritegu mõrva katse muuhulgas röövimine, üldohtlikud kuriteod (tulirelva ja laskemoona ja lõhkematerjali

ebaseaduslik käitlemine), avaliku korra raske rikkumine, võimuesindaja laimamine ja solvamine ja tema käitumist käitumist

vangistuses viibides (mitu distsiplinaarkaristust), tema

kriminaalhooldaja järelevalve all olles (isikuvastase kuriteo-tapmise katse toimepanemine katseajal) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli kahel , kuid viimasel katseajal pani toime uue korral määratud kriminaalhooldusele isikuvastase kuriteo-tapmis katse. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse

taustaga isikuid, kuriteokaaslased sealjuures vend Oxxx xxx Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et varem kuuel korral karistatud isik, kes on juba neljal korral vanglakaristust kandnud, kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, viimasel katseajal pani toime raske isikuvastase kuriteo,

alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus ja tõenäoliselt ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja isegi töökoht xxx (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll isiklik toimik lk 1), kuid see ei takistanud H.Y Võrgul uut kuritegu toime panna. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (vägivallaga seotud kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, väärteod AS § 70 alusel ja joobes juhtimise eest) õib olla ning tal v tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on võimalik üksnes siis, kui kohtul on piisavalt veendumust, et isik tuleb kriminaalhooldusega toime ega ole enam ühiskonnale kõrgohtlik. Praegu maakohtul sellist veendumust ei ole.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole en

netähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu H.Y Võrgu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Harju Maakohtu 13.01.2009 tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu