Legislator Case Law & Legislation
4-12-5964/5 AI generated

4-12-5964/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-12-5964/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4-12-5964

Legislator headnote

AI generated

4-12-5964/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 4-12-5964

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

4-12-5964

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5964 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

U.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 31.10.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2302,12,015493 Kvalifikatsioon: LS § 221 lg 1 Kaebuse esitaja U.J (isikukood xxx, elukoht xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas:

1. Jätta U.J-i kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 31.10.2012.a otsus väärteoasjas

nr 2302,12,015493 U.J-i karistamises § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 (ükssada) eurot muutmata.

2. Võimaldada U.J tasuda rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, s.o 10 (kümme) eurot igakuiselt kuu viieteistkümnendaks

(15) kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul

arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 31.10.2012.a otsuses väärteoasjas

nr 2302,12,015493 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011

SEB Pangas või a/a 221023778606 Swedbank pangas), märkides viitenumbri 10220125307267.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik

ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord

2

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal

on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

20.11.2012.a laekus Harju Maakohtule U.J-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 31.10.2012.a otsusele väärteoasjas

nr 2302,12,015493. Nimetatud otsusega karistati U.J LS § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses s.o 100 (ükssada) eurot.

Kaebuse esitaja palub oma kaebuses tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr 2302,12,015493 ja teha uus

otsus, millega vähendada määratud rahatrahvi suurust või ajatada rahatrahvi tasumine ositi pikema aja jooksul. Kaebaja selgitab, et väga ereda päikese tõttu märkas liiga hilja kollase

fooritule muutumist punaseks. Pidurdamine selles situatsioonis oleks olnud liiga järsak ja

sõiduk oleks igal juhul peatunud alles ristmikul. Märgib, et ta on töötu ning ainsaks sissetulekuks on tal töötuabiraha, mis on umbes 60 (kuuskümmend) eurot.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on

seisukohal, et kaebaja poolt toimepandud rikkumine on tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega sh tunnistaja A. Kalda ja isiku enda ütluste ja videosalvestusega.

Videosalvestuselt on selgesti näha, et S. Ilyasov´i poolt juhitud halli värvi sõiduauto on stoppjoone ees, siis kui fooris on süttinud punane tuli. Punane süttib vahetult enne kaebaja auto jõudmist stoppjoone ette. Videosalvestusest nähtuvalt jätkas kaebaja liikumist sujuvalt, vähendama kiirust ega üritanud peatuda. Seega on tõendamist leidnud, et isik alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Videosalvestuselt nähtub väärteo toimepanemise koht

ning see, et kaebaja ei täitnud LS § 58 lg 3 tulevat nõuet, mille kohaselt tuleb foori või reguleerija keelava märguande korral juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees.

Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega sh

ka asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama

toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute

süütegude toimepanemistest. Arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud S. Ilyasov´i karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses s.o 100 eurot. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on

politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Eripreventiivselt aitab rahalise karistuse kohaldamine 25 trahviühiku ulatuses menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista,

et keelava fooritulega ristmiku ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu,

tervise ja vara säästmiseks ning, et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul temale

ebameeldiv tagajärg. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi.

Kaebaja ning kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

3

Kohus, tutvunud U.J-i kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli AB1321210 (VT toim lk 1) kohaselt U.J 06.10.2012.a kell

08:50 A.H.Tammsaare tee/Sõpruse pst Tallinnas juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis

(registreerimismärk XXX), alustas ristmiku ületamist foori keelava punase tulega. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 58 lg 3 ning pani toime LS § 221 lg 1.

LS § 58 lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. LS § 221 lg 1 kohaselt mootorsõidukivõi trammijuhi poolt keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

LS § 7 lg 1 kohaselt ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli. Tuled tähendavad järgmist: p. 1 roheline lubab liikuda; p 2 roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; p 3 kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal,

tuleb liikumist jätkata; p 4 punane keelab liikuda; p 5 punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

LS § 50 lg 3 kohaselt on juht kohustatud oma sõiduki kiiruse kohandama olukorrale

vastavaks; p 1 kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollile kantud ütlustest (VT toim lk 1 ) nähtub, et väga ereda päikese tõttu märkas U.J liiga hilja kollase fooritule muutumist punaseks. Pidurdamine selles situatsioonis oleks olnud liiga järsak. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on U.J tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega.

Maanteeameti liiklusregistri väljatrüki (VT toim lk 5) kohaselt U.J-ile on välja antud juhiload nr xxx 15.05.2012.a kehtivusega kuni 14.05.2022.a. Juhtimisõigus omistatud 30.12.1998.a.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Valgusfoori näol on

tegemist liikluskorraldusvahendiga, mis reguleerib liiklejate liikumist ja liiklusvoolu seismajäämist. U.J pidi valgusfoorile lähenedes aimama ja pidama võimalikuks,

et lubav foorituli võib vahetuda keelava fooritulega enne, kui tema poolt juhitud sõiduk ülekäiguraja ületamist alustab.

4

Kohus leiab, et U.J-ile koostatud Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 31.10.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,015493

tema karistamise kohta LS § 221 lg 1 on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 1 (ühel) korral.

KarS § 66 lg 2 kohasel võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi ositi. Kaebuse kohaselt U.J ei tööta ning ainsaks sissetulekuks on tal töötuabiraha, mis on umbes 60 (kuuskümmend) eurot ning rahatrahvi ositi tasumise mittevõimaldamine paneb ta äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et U.J-i sellekohaste vaidlustamata väidete alusel on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 10 kuu jooksul s.o 10 (kümme) eurot kuus.

Leo Kunman Kohtunik