4-12-6811/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-12-6811

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg

30. jaanuar 2013, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2013.a

Kärdla Väärteoasja number 4-12-6811 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Koh

tuistungi sekretär Kersti Särgava Väärteoasi B.K liiklusseaduse

24 lg 2

väärteoasi § 2 järgi

Istungil osalenud isik

ud

Menetlusalune isik B.K , isikukood xxx, elukoht *, telefon *, emakeel * keel, * kodanik, *haridus, * töökoht

Kaitsja advokaat Andres Simson, advokaadibüroo Simson ja Variku, e-mail: andres.simson@svlaw.ee

K ne menetleja ohtuväli PPA Lääne Prefektuur Kärdla

politseijaoskond, asukoht , esindaja Kaupo Sadama 26 Kärdla Känd RESOLUTSIOON

1. B.K arestiga 12 Süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 2 järgi

24 lg 2 ja karistada (kaksteist)

päeva.

2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi alljärgnevalt: kohustada B.K ilmuma aresti kandma kell 8.00, aresti kandma 3-päevast 15.02.2013 3-päevast

22.02.2013 kell 8.00, aresti kandma 01.03.2013 ja aresti kandma 3-päevast 3-päevast 08.03.2013.

3. arestimajas ( ). Karistuse Aresti kandmine toimub Kärdla politseijaoskonna Sadama 26 Kärdla kandmise aja alguseks lugeda B.K poo karistuse kandm ele asumise aeg. lt is

4. Kui B.K ei ilmu määratud ajal karistust kandma, teeb kohus määruse

B.K sundtoomiseks are imajja. st

5. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

6. Saat eijaoskonnale. a kohtuotsus täitmiseks Kärdla polits

4-12-6811 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Maakohtu Haapsalu kohtumajja Pärnu

7 päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamise latsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu st ning esitades apel

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi

Väärteoprotokolli nr AB 1251987 24.11.2012 , koostatud , kohase B.K lt süüdistatakse selles, et tema 24.11.2012 kell 07.25 Hiiu maakonnas , Kärdla linnas Sadama tänav 29

liikus Väike- , Opel Zafira Sadama tänava suunas juhtis mootorsõidukit , registreerimismärgiga *, juhile keelatud seisundis kui juhi iksem ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vä kui 0,50 mg/l.

0, nr ARBK-0030. Tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 711 Rikkus liiklusseaduse lg 5. § 69 Väärteo kvalifikatsi iiklusseaduse § oon l

224 lg 2.

Väärteoprotokolli nr AB 1316663 07.12.2012 , koostatud , kohaselt süüdistatakse B.K selles, et tema 07.12.2012 kell 16.39 Hiiu maakonnas Kärdla linnas Kõrgessaare mnt 25, liikus Säästumarketi parkla suunas, juhtis mootorsõidukit ra, registreerimismärgig

Opel Zafi a *, juhile keelatud seisundis kui juhi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62+-0,05 mg/l, seega 0,57 mg/l. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 5. Väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse § 224 lg 2.

Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokollide kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § ning väärte

69 lg 5 od kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. LS § 69 lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

224 lg 2 juhi LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki

juhtimise isiku poolt, kell ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on süüks arvatud väärte B.K-le gude toimepanemine tema poolt tõendamist leidnud.

Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile

5 I kd on 24.11.2012 kell 07.41 tl

B.K allutatud joobeseisundi tuvastamisele, B.K on protokollile alla kirjutanud.

Mõõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST nr ARBK-0030, taatlustunnistuse nr TTRC-12/00110.

Tõendusliku alkomeetri lugem 0,55 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l

, lõplik mõõtetulemus 0,50 mg/l. Eelpoolkirjeldatut kinnitab ka alkomeetri väljatrükk tl 4.

Vastavalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile tl 5 II kd on 07.12.2012 kell 17.13

B.K allutatud joobeseisundi tuvastamisele, B.K on protokollile alla kirjutanud.

M -0030, õõtevahendina on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110EST nr ARBK taatlustunnistuse nr TTRC-12/00110. Tõendusliku alkomeetri lugem 0,62 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,57 mg/l. Eelpoolkirjeldatut kinnitab ka alkomeetri väljatrükk tl 4.

Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil oma süüd ja andis järgmisi ütlusi.

4-12-6811

24.11.2012 – on kirglik kalamees ja võrgud on pidevalt sees, siis läks see päev võrke välja võtma, eelmine õhtu oli sõpradega kõvasti õlut võtnud. Ise ei saanud aru, et hommikul enesetundel midagi oleks viga. Kui kodu juurest välja sõit s ja politseimaja juurde jõud s, pidas politsei kinni väidetavalt i i selletõttu, et auto tagumine tuli ei põlenud. Tuvastati joove, selles osas mingeid vastuväiteid ei ole.

07.12.2012 – tuli reede õhtul koju, tegi tuled ahju ja kaminasse ja jõi pudeli õlut. Siis helistas elukaaslane, et koju oleks vaja kartuleid. Istus spontaanselt autosse ja sõit s Säästumarketisse. Ise aru i ei saanud, et purjus oleks, ei mõelnudki selle peale. Poe parklas oli politsei ja teatas, et toimub reid: Kõik puhuma. Tuvastati joove, mille osas mingeid pretensioone ei olnud. Kahetseb oma tegu.

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollides kirjeldatud väärtegude toimepanemist B.K poolt. B.K poolt toime pandud teod täidavad LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, seega väärteo objektiivne koosseis on täidetud. B.K et kummagi teo toimumise ajal ei saanud aru, et purju on oma ütlustes selgitanud, s

oleks. Samas on ta tunnistanud, et 24.11 tarvitas õhtul sõpradega kõvasti õlut ja 07.12.2012 enne autorooli istumist tarvitas õlut. Kohus leiab, et B.K oli olukorras, kus ta oli tarvitanud enne rooli istumist alkoholi - kas eelneval õhtul rohkelt või vahetult enne rooli istumist ja sel korral oli tal olemas kogenus, kus ta teadis, et 2 nädalat tagasi oli ta oma seisundit valesti hinnanud. Sellistes olukordades pidi B.K aru saama, et ta võib olla seisundis, mis ei luba tal autot juhtida. B.K hindas aga oma enesetunde järgi, et ta võib autot juhtida s.t ta leidis, et ta ei ole purjus. Kas B.K selline arvamus oma seisundi kohta oli põhjendatud?

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-142-

05 leidnud: „Ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Seega tuleb kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr , RT III 2001, 11, 119). Jaatava 3-1-1-28-01

vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida.“

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esinenud selliseid elulisi asjaolusid, mis oleks B.K lasknud mõistlikult uskuda, et ta on seisundis, mis lubab autot juhtida. Kohus leiab seda just läbi teo objektiivsete asjaolude. alselt Mõlemal puhul on politseiametnikud kontrollinud ka visua

B.K joobeseisundit, mille tulemused on kirjas tl 3 pöördel I, II kd. õlemal korral o M n

tuvastatud silmade punetus, muid kõrvalekaldeid ei ole tuvastatud. Teisalt, B.K väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,50 mg/l ja 0,57 mg/l kohta. Kohus leiab, et selline alkoholisisaldus kajastub ilmselgelt ka isiku enesetundes, sest määr ületab ka nn meditsiinilise joobe piiri ab kohus, et olukorras, kus (mis on 0,5 promilli väljahingatavas õhus) kaks korda. Seetõttu lei B.K eelmisel õhtul oli tarvitanud tema enda sõnul kõvasti alkoholi ja teise episoodi puhul oli alkoholi tarvitanuid vahetult enne sõitma asumist, ei esinenud selliseid konkreetseid asjaolusid, mis oleks B.K lubanud uskuda on tema seisund selline, , et alkoholi tarvitamise järgselt mis lubab autot juhtida. B.K sõnad, et teise episoodi puhul ta isegi ei mõelnud enne rooli istumist sellele, et ta on alkoholi tarvitanud, näitab, et isik möönab mistahes tagajärje saabumist. Tal oli juba olemas kogemus oma seisundi valesti hindamise kohta, mistõttu seekordne lootus oleks pidanud tuginema kindlale ja kontrollitavale teadmisele. Seda aga B.K ei olnud. Kohus leiab, et B.K lootus tagajärje mittesaabumisele oli sõltuvuses B.K poolt

mittekontrollitavast juhuslikkusest, mitte aga ei tuginenud konkreetsetele asjaoludele.

4-12-6811 Lähtudes eeltoodust leiab k pani talle süüks arvatud väärteo ohus, et B.K d toime kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et B.K on talle süüks arvatud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal s -aastane. üüdiv ja vähemalt 14 Lähtudes eeltoodust, on kohus et väärteoasjas tõenditega on tõendamist leidnud, seisukohal, uuritud et B.K d, mi

224 lg 2 rikkus LS § 69 lg 5 ja pani toime väärteo s täidavad LS § sätestatud väärteokoosseisu, teod on õigusvastased ja B.K on väärtegude toimepanemises süüdi. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus et väärteoasjas leiduvate tõenditega seisukohal

on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 69 lg 5 ja pani väärteo B.K toime d, mis on kvalifitseeritav

224 lg 2 . ad LS § järgi Karistus Vastavalt toimepandule tuleb B.K ka karistada.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti, kui ka juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni.

KarS B.K puhul on tuvastatud. § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis

Kohus leiab, et B.K , sest tahtlikult toime süü on suur ta on lühikese ajavahemiku järel pannud kaks sarnast rikkumist.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada vaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust kergenda mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

B.K on B.K andis kohtus tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut.

ütlusi, et on oma järeldused teinud ja ei usalda enam oma enesetunnet. Kahe kuu jooksul peale sündmusi on mitmeid kordi politseile puhunud, probleeme pole olnud. Kohus veendus kohtuistungil, et kahetsus on siiras. Seega esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 8 I kd on B.K kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on B.K karistusregistri teatis karistatud Harju Maakohtu 23.02.2010 kohtuotsusega nr 1-10-2357 KarS § 424 järgi rahalise karistusega 861,53 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Tl 9 I kd oleva kohtuotsuse kohaselt on B.K seoses eelnimetatud kuriteo toimepanemisega olnud ka kahtlustatavana kinni peetud 3 päeva. Eelnev näitab, et B.K

on kehtiv karistus

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, kuid eelmine kord oli see kuritegu. Seekord on tegu kahe l s ka kohtuistungil, et ühikese ajavahemiku järel toime pandud väärteoga. B.K kinnita 2010.a on korra karistatud sama asja eest. Sai karistuseks rahatrahvi ja üheks kuuks load ära. Trahv on tasutud. Sai juba tol korral aru, et joobes Samas leiab kohus, et juhtimine ei ole õige.

B.K sõnades väljendatud arusaam teo ebaõigusest ei ole jõudnud tema tegudeni ja see näitab, et oli rahatrahv koos juhtimisõiguse kuriteo eest kohaldatud kergeim karistusliik, milleks äravõtmisega, ei ole mõjutanud B.K õiguskuulekalt käituma. Seetõttu leiab kohus, et just eripreventiivne eesmärk on see, mis käesolevate rikkumiste eest ei võimalda kohaldada B.K-le seaduses ette nähtud kergeimat karistusliiki – rahatrahvi.

Sanktsioon näeb ette põhikaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kuni 12 kuuni, kuid kohus leiab, et B.K suhtes oli kohtuotsusega eelmisel korral kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena 1 kuuks, kuid ka peale eelnimetatud karistuse ärakandmist, jätkas B.K samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemist.

4-12-6811 Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et eripreventiivse eesmärgi täidab vaid raskeim karistus, milleks on arest. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. B.K on toime pannud liiklussüüteod, mille puhul ta oli seisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus keskmises määras, mis on LS § 224 lg 2 teokirjelduses sätestatud. See tähendab, et karistuse üldpreventiivne eesmärk – see on õiguskorra tagamise huvid, on karistuse mõistmisel olulisel kohal, sest B.K on keskmise raskusega samaliigilised liiklussüüteod toime pannud lühikese aja jooksul. Võttes kokku kõik KarS § 56 lg 1 sätestatud ja eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alused, leiab kohus, et B.K tuleb toimepandud süütegude eest karistada arestiga, sest kergemate karistusliikidega, milleks käesoleva väärteo puhul on rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Kohus leiab, et kuigi karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik aresti mõistmine, ei pea see arest olema ülemäära pikk. Kohus leiab, et mõistes aresti (mis on seotud isikult vabaduse võtmisega) alla keskmise määra (arvestades just kahetsust ja süü tunnistamist), täidab selline karistus karistuse eesmärgi. Kuna kohus mõistab B.K-le raskeima karistuse, leiab kohus põhi , et lisakaristust seekord mõista ei tule, vaid karistuse eesmärgid täidab mõistetav põhikaristus Nii B.K tööandja /tl 11 II kd/ kui ka B.K on palunud, et B.K-le jätta alles juhtimisõigus, kuna tal on seda vaja tööülesannete täitmiseks. Kuigi kohus leidis juba eelnevalt, et B.K-lt seekord ei põhi ega lisakaristusena juhtimisõigust ära ei tule võtta, märgib kohus -

järgmist. uhtimisõiguse äravõtmisel karistusena tuleb lähtuda karistuse mõistmise alustest ja Ka j mitte sellest, ka isikul on juhtimisõigust näiteks tööülesannete teostamiseks vaja. B.K kinnitas ka ise kohtuistungil, et juba väärtegude toimepanemise ajal ta teadis, et juhtimisõigust on tööülesannete teostamiseks vaja. Seega isikul on võimalus läbi õiguskuuleka käitumise tagada endale juhtimisõiguse olemasolu ja asjaolu, et isikul on juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks vaja, ei ole KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmise aluseks. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes aresti võib kohus süüdlase tööalast seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Tl 11 II kd on * poolt esitatud B.K iseloomustus. Sellest nähtub, et ettevõte on Hiiumaale oma osakonna loonud pool aastat tagasi ja B.K on seal ainuke töötaja. Töötajana on kohusetundlik ja hea kogemustega spetsialist. B.K kinnitas kohtuistungil, et tööl on ainus, kes tegeleb faktilise tööga, aresti oleks võimalik kanda nädalalõppudel. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et B.K on oma ettevõttes Hiiumaal tööl üksinda, tuleb aresti kandmine määrata ositi.

VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest.

Otsuse tegemisel juhind 110, 111, 199 lg 3, L ub kohus VTMS §§ 107 lg 1 p 1, 108, 109, S §§ 69 lg 5, 224 lg 2, KarS §§ 56 lg 1, 66 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik