1-12-6112/20 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6112 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. jaanuari 2013

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu N.G (N.G) kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta

Tartu Maakohtu 3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.G kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, advokaat Eve Lainele tema poolt N.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista N.G-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.

4. N.G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „N.G 1-12-6112 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

- 2 - Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 20.06.2012 otsusega tunnistati N.G süüdi KarS §-de 120, 121 ja

266 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti temale liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades suurendati karistust Harju Maakohtu 09.03.2012 kohtuotsusega N.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuud 28 päeva vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 28 päeva vangistust.

1.1. Karistuse kandmise algus on 09.05.2012 ja lõpp 06.06.2013.

2. Tartu Maakohtu 03.01.2013 määrusega jäeti N.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 3.

21.01.2013 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus süüdimõistetu N.G määruskaebus, mis oli esitatud Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 01.02.2013 süüdimõistetu N.G määruskaebuse rahuldamata. 5.

06.02.2013 saabus Tartu Ringkonnakohtusse süüdimõistetu N.G kaitsja määruskaebus, mille kaitsja esitas tähtaegselt 11.01.2013 ka Põlva kohtumajale, kuid mida Põlva kohtumaja poolt kohtute infosüsteemis ei registreeritud ja ringkonnakohtule ei saadetud.

Esimese astme kohtu määruse sisu

6. Maakohus leidis, et süüdimõistetut N.G ei ole võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelkõige räägib süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise vastu tema eelnev elukäik – teda on kriminaalkorras karistatud 10 korral, millest saab järeldada, et

senised karistused temale mõju avaldanud ei ole. Lisaks sellele ei ole ka varasem

kriminaalhooldusega kaasnenud käitumiskontroll, mis määrati N.G-le Harju Maakohtu

09.03.2012 kohtuotsusega, suutnud ära hoida tema poolt uute kuritegude toimepanemist –

vähem kui kahe kuu möödudes katseaja algusest on süüdimõistetu toime pannud neli uut kuritegu. Seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda Tartu Vangla arvamusse, et N.G tõenäoliselt järgneva kahe aasta jooksul kuritegusid toime ei pane.

6.1. Maakohus märkis, et kui N.G on oma ellusuhtumist muutnud ning kavatseb loobuda

tema kuritegude toimepanemise põhjuseks olnud alkoholi tarvitamisest ja edaspidi õiguskuulekalt elada, siis on tal võimalik neid positiivseid muutusi realiseerida ka tähtaegsel vabanemisel. Asjaolu, et süüdimõistetu isa V. N.G vajab tema abi, ei saa kohtu hinnangul

samuti olla aluseks ennetähtaegsele vabastamisele. N.G isa avaldustest nähtub, et tal

esines raske liikumispuue ka ajal, mil N.G pani kuritegusid toime – seega lähedase

inimese vajadus abi järele ei pannud N.G seaduskuulekalt käituma. N.G on

avaldanud, et vabanemisel sooviks ta asuda tööle Soome Vabariigis, seega on isa aitamise motiiv küsitav. Lisaks sellele ei ole N.G V. N.G ainus järeltulija, kes saaks teda aidata. Seetõttu oli maakohus seisukohal, et N.G tuleb temale mõistetud karistus lõpuni kanda.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

7. N.G kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja N.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

7.1. Kaitsja arvates on rõhu asetamine üksnes N.G varasemale elukäigule põhjendamatult ühekülgne, mistõttu maakohtu järeldus, et N.G tuleb talle mõistetud karistus lõpuni ära

kanda, ei ole küllaldaselt veenev. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et

tulenevalt KarS § 76 lg 4 sätestatust säilib ühiskonna kontroll N.G käitumise üle ennetähtaegse vabastamise korral oluliselt kauem kui vangistuse täielikul ärakandmisel ning võimalusi tema positiivseks mõjutamiseks on vabaduses isegi rohkem.

- 3 - Kaitsja toetab prokuröri seisukohta, et karistuse eesmärk on N.G suhtes saavutatud. Kuna N.G-le vanglas individuaalset täitmiskava koostatud ei ole ja programmides osalemist ei pakuta, siis vanglas tema kuritegude toimepanemist tinginud probleemide lahendamisega ei

tegeleta. Distsiplinaarkaristuste puudumisest võib aga järeldada, et N.G on järelevalve

tingimustes võimeline korranõuetest kinni pidama ning vangistuses viibimine on talle

soovitud mõju avaldanud. Alkoholi tarvitamise vältimiseks on tema organismi paigaldatud vastav depoopreparaat, mille toime kestuseks on N.G kinnitusel kolm aastat. N.G on vabanemisel eluja töökoht ning lähisugulaste toetus. N.G isa tervislik seisund on halb ja ta vajab hooldust, kuid maakohus ei ole seda piisavalt arvestanud. Kuna N.G võimalikul

Soome tööandjal on objekte ka Eestis, ei ole N.G ilmtingimata vajalik Soome tööle minna ja tal oleks võimalik oma raske tervisliku seisundiga isa abistada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohus jääb samadele seisukohtadele nagu 01.02.2013 N.G määruskaebuse

rahuldamata jätmise määruses ning leiab, et kaitsja määruskaebus ei ole põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei sisalda kaitsja määruskaebus võrreldes süüdimõistetu enda

määruskaebusega uusi asjaolusid, mis tingiksid maakohtu määruse tühistamise. Seetõttu ei

korda ringkonnakohus uuesti tervikuna maakohtu määruse ega ringkonnakohtu 01.02.2013 määruse põhjendusi ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat.

9. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaitsja seisukohta, mille kohaselt ei ole N.G

vangistuses karistuse kandmisel enam mõtet, kuna tal ei ole võimalik osaleda vangla

programmides ja seetõttu oleks tulemuslikum uute kuritegude toimepanemise riski

maandamine vabaduses käitumiskontrolli kohaldamise kaudu. Ringkonnakohus märgib, et vangistuses ei toimu isiku suunamine õiguskuulekalt käitumisele ainult sotsiaalprogrammide kaudu, vaid ka isikule kohtuotsusega mõistetud põhjendatud karistuse ärakandmise kohustuse täitmise kaudu. Ringkonnakohus rõhutab, et N.G-le on vanglakaristus mõistetud tema süü

suurusest lähtuvalt ning kohus ei ole tema eelnevat korduvat kriminaalkorras karistatust

pidanud võimalikuks teda mõjutada muul viisil kui karistuseks vangistuse mõistmisega.

Ringkonnakohus rõhutab, et reeglina tulebki süüdimõistetul mõistetud karistus ära kanda

tervikuna, kuna üksnes erandlikud asjaolud õigustavad isiku ennetähtaegset vabastamist.

Ringkonnakohtu hinnangul vaid vangistuses hea käitumine ja vabanemisel eesootavad toetavad elutingimused selleks ei ole, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb arvesse võtta muuhulgas ka tema eelnevat elukäiku ja toimepandud kuritegusid.

Ringkonnakohtu hinnangul N.G kui 10 korral kriminaalkorras karistatul isiku, kes on

toime pannud nii varakui ka isikuvastaseid kuritegusid, ennetähtaegne vabastamine

õigustatud ei ole. Kuna N.G-le on varasemalt korduvalt antud võimalus kuritegelikust

eluviisist loobuda, kuid ta ei ole seda suutnud teha isegi käitumiskontrolli toel, ta on

kuritegude toimepanemist pidevalt jätkanud ega ole suutnud viimase soodusteguriks olnud

alkoholisõltuvusest vabaneda, ei ole veenvad tema lubadused seekord ennetähtaegse

vabastamise järel õiguskuulekalt elama hakata. Samuti ei anna N.G ennetähtaegseks

vabastamiseks alust tema isa raske tervislik seisund, kuna perekonnaliikme hooldamise

kohustust saavad täita ka teised perekonnaliikmed või selle vajadusel tagada kohalik omavalitsus.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N.G tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. N.G kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt N.G-le riigi õigusabi

andmisele kulunud aeg, s.o 3 pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa

- 4 - 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti

Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra kohta.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat E. Lainele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, N.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu N.G-lt välja.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk