4-12-5671/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuaril 2013

.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-5671 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Väärteoasi E.Z-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.10.2012 otsusele väärteoasjas nr 2402,12,001852

, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 78 trahviühikut s o 312 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1

alusel juhtimis -ks kuuks. õiguse äravõtmine 2 Väärteoasja arutamise aeg 21.01.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

Ida Prefektuuri esindaja Heiki Lindus Menetlusalune isik isikukood xxx, E.Z, töökoht xxx Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus OTSUSTAS: Jätta rahuldamata ´i kaebus E.Z

ning jätta muutmata otsus väärteoasjas nr Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.10.2012 2402,12,001852, millega t

rahatrahv 78 emale Liikluuseaduse § 227 lg 2 alusel määrati trahviühiku ulatuses s.o 312 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel määrati lisakaristuseks mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks.

Rahatrahv tasuda 12 kuulise - tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB panga ank 10220125302039 selgituseks s või arvele 221023778606 Swedb , märkides viitenumbri E.Z nr 4-12-5671 rahatrahv.

Vastavalt Liiklusseadus E.Z e § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikor 30 päeva jooksul ras edasi kaevata RIIGIKOHTULE alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakoh ohtumaja kantseleis tutvumiseks tu Jõhvi k kättesaadav 13.veebruaril 2013.

MENETLUSE KÄIK ja KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID:

2

27.09.2012 koostati väärteoprotokoll nr. 201209271504152301 E.Z-ini kohta selles,

et ta xxx km tunnis +/- 4 km tunnis. Suurim lubatud kiirus juhtis mootorsõidukit kiirusega 107 sellel teelõigul 70 km tunnis. E.Z ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km tunnis ja r . 2

ikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätteid Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg järgi.

25.10.2012 Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Heiki Lindus m karistuse lubatud ääras toimepandud väärteo eest

sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 33 km tunnis, kui suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 70 km tunnis, seega E.Z mootorsõidukit kiirusega 107 km/h(+/ juhtis -4

km/h)

, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätteid ja väärtegu kvalifitseeriti LS§ 227 lg 2 järgi. Karistuseks määrati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 78 trahviühikut s.o 312 eurot. LS § 227 lg 5 p 1 alusel mõisteti lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. E.Z esitas 08.11.2012 kaebuse Viru Maakohtule, milles vaidlustas Ida Prefektuuri

25.10.2012 otsuse väärteoasjas 2402,12,001852 mõistetud karistuse osas. Kaebuse esitaja palus

tühistada lisakaristus ja vähendada mõistetud rahatrahvi suurust ning võimaldada tasuda rahatrahv 12 kuu jooksul. E.Z-i ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta tunnistas oma rikkumist ja põhjendas, et oli hilinenud lihakoormaga 4 tundi, sest jäi magama. Selgitas, et teelõigul lubatud kiirus oli 70

kuid -ga ja isegi suurendas kiirust. Kaebuse esitaja selgitas ka, et eelmine sõitis kuskil 100

rikkumine oli samas kohas ja karistuseks oli 200 eurot trahvi. Juhiload on üle 10 aasta käes. Kaebuse esitaja kahetseb juhtunut.

rotokolli, mis koostati Tallinn- Kohus uuris liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise p

Narva mnt 135 km-l. 27.09.2012 . Patrullauto seisis parklas xxx - tes, mõõtmise hetkel km l ja kiiruse mõõtmine toimus paigal seis märgi 351 (70 km/h) mõjupiirknnas. Juht on näiduga tutvunud allkirja vastu.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et enne 25.10.2012 otsust väärteoasjas on E.Z-i karistatud samalaadsete rikkumiste eest (30.06.2011 - 15.10.2012)-6 korda rahatrahvidega (tlk.

39-40)

, mis valdavalt on ka süüdlase poolt tasutud. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud ka tõendi ta tõepoolest töötab d, et xxx autojuhina alates

1.02.2012. novembrini 2012 on igakuulise ja tema töötasu maist kuni väljamaksena 303,07 eurot.

KOHTU HINNANG:

Juhindudes

Riigikohtu

seisukohast, lasub väärteomenetluses tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal (vt RKKKo nr 3-1-1-105-03, p 6).

leja on kogunud piisavalt Kohtuväline menet E.Z-i poolt väärteo toimepanemist tõendavaid tõendeid ja selgitanud välja menetlusaluse isiku süü suuruse. Kohus leidis, et käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus tuvastatud rikkumise põhjendatuse kohta

ja kohtuvälise menetleja poolt vastuvõetud väärteootsuses on E.Z-i liiklusalase

rikkumise asjaolud kajastatud õigesti E.Z ei vaidlusta väärteo toimepanemise . asjaolusid. E.Z tunnistas oma rikkumist ja andis sellele vastavad tõepärased ütlused,

milles isik selgitab tema juhtimisel olnud mootorsõidukiga antud teelõigul lubatud

kiiruse

ületamise asjaolusid. selgitas, et teadlikult ei vähendanud sõiduki Ta kiirust 70 km/tunnis

mõjupiirkonnas ja isegi võimalik, et suurendas seda sest oli hilinenud lihakoormaga

xxx juba 4 tundi. H.Lukkmann tutvus temale politseiametniku poolt näidatud kiirusemõõteseadme näiduga ja on sellega nõustunud. Kohus, uurinud eelnimetatud tõendeid leidis, et kohtuvälise menetleja poolt on õigesti tuvastatud väärteo toimepanemise asjaolu tulenevalt Liiklusseaduse § 50 lg 5: d

3

§50. Sõidukiiruse valimine (1) Juht peab järgima käesoleva seaduse § s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. -

(5)Juht ita kiiremini: ei tohi sõ 3) liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. ja väärtegu on kvalifitseeritud õigesti LS § 227 lg 2 ja lg 5 p 1 järgi.

227. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

40 kilomeetrit tunnis (2) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

(5) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist:

1)

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni;

Kohus hindab kaebuse esitaja esitatud

tõendit selle kohta, et E.Z töötab autojuhina Lepiku lihatööstuses alates 1.02.2012.a. (tlk.21). E.Z-i ütlustest selgub, et isik omab autojuhtimise õigust 10 aastat (protokoll lk. 2).

E.Z-i rikkumise raskust hinnates ja karistuse kergendamise

kaaludes võimalusi ks leidis kohus, et eelkõige peab oma töökoha kaotust ohustavad asjaolud kõrvaldama rikkuja ise ja seda seadusega reguleeritud käitumise nõudeid täites. E.Z on omandatud mootorsõiduki

juhtimisõigus ja selle õiguse säilimise tagamine on eelkõige mootorsõiduki juhi kohustus.

E.Z on otsustanud, et ta kasutab oma oskusi autojuhina töötades, mis seab omakorda kohustuse täita Liiklusseaduse sätteid nõutaval viisil eelkõige E.Z-i enda poolt. Isik, kes on läbinud sõidukijuhi koolituse ja omandanud mootorsõiduki juhtimisõiguse on eeldatavalt teadlik, et liiklusseaduse sätete rikkumise eest kohaldatavate rangete karistuste mõju peaks hoidma ära rikkuja poolt edaspidi samalaadsete rikkumiste toimepanemise. E.Z-ile on karistusregistri andmetest nähtuvalt alates 30.06.2011 LS § 227 lg 1 või lg 2

alusel d rahatrahve ilma lisakaristust kohaldamata, kusjuures rikkuja enda määratud leebemai

selgitusest tulenevalt isegi samas kohas on ta ka varem samalaadse rikkumise s.o kiiruse ületamise eest saanud väärteokaristuse. Kohus järeldab, et 25.10.201

2 toimunud rikkumine oli juhi sihilik rikkumine ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ilmne. Seega juht peab arvestama, et antud teelõigule lubatud suurim sõidukiirus on ülim piir, mida ta ületada ei tohi. Sõidukiirust mõjutavate tegurite p tõttu on õige kiiruse valik keerukas aljususe

kuid tahtlikult valesti valitud sõidukiirus on aga liiklusõnnetuste ainus põhjus. paljude

Siinkohal märgib kohus, et E.Z-i autojuhina töötamise järjepidevuse saab tagada üksnes

E.Z ise. Ka E.Z-i tööandja saab soovi korral anda omapoolse hinnangu oma töötaja käitumisele, kes ei saa tööülesandeid täita viisil, mis tagaks võetud tema poolt endale

kohustuste korrektse täitmise. Kohtul puudub põhjendatud alus E.Z-i liiklusalasele rikkumisele anda leebem hinnang kui seda oma karistusotsusega

on andnud kohtuväline menetleja.

E.Z-i on samalaadse rikkumise eest samas kohas toimepandud rikkumise eest juba eelnevalt karistatud trahvimääras, mis oli käesoleval juhul määratust tunduvalt leebem ning ilma

lisakaristust kohaldamata. Käesolevat rikkumist hoidnud ära ei aga leebemas ulatuses

trahvisummaga karistamine. Seega hindab kohus E.Z-ile mõistetavat karistust rikkumise toimepanemise eest põhjendatud ulatuses, mis on LS § 227 lg 2 üle keskmise määra sanktsiooni , kuna rikkumisena tuvastatud kiiruse ületamise näit mitte vähem kui 33 km/h on samuti kõnealuses

sättes täheldatud keskmisest määrast suurem s.o vahemikus 21-40 km tunnis.

Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud tõendid E.Z-i töötasu suuruse kohta ei ole piisavaks

põhjuseks, et kohtuväl se menetleja otsuses märgitud trahvimäära vähendada. Nagu eelpool i kohus rõhutas, tuleb mootorsõidukijuhil endal võtta tarvitusele kõik abinõud seaduskuulekaks

käitumiseks, et tagada oma töökoha ja sõidukijuhtimise õiguse säilimine ja mitte seada ohtu

enda elu või tervis ja ka antud juhul tööandja vara, mis sõidukijuhi poolt vale sõidukiiruse

4

valikul võib põhjustada liiklusõnnetuse ja selles juhi süüdioleku. Seega eelnimetatud juhtumite

ärahoidmiseks on riik kohustatud tarvitusele võtma abinõud, mis oleksid piisavalt efektiivsed. Antud juhul lisakaristuse kohaldamisega ongi tagatud rikkuja korralekutsumine vähemalt kaheks kuuks efektiivseimal viisil, et ära hoida ohtu liiklejate tervisele, elule ja isikute varale.

Kohtuvälise menetleja otsuses 25.10.2012 on märgitud, et otsuse vastuvõtmisel juhindub kohtuväline menetleja KarS §56 lg 1 sätetest.

(1) Kar

istamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et karistuselt oodatavate eesmärkide realiseerimine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim,

mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-40-04)

K enetleja on uses arvestanud vastutust kergendavaid ja ohtuväline m vastuvõetud ots

raskendavaid asjaolusid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et KarS § 58 tähenduses süüdlase vastutust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Kohus leiab, et lg 1 p 3 alusel on E.Z-i endav asjaolu KarS § 57

süüd kerg süü

puhtsüdamlik ülestunnistus ja ka kohtuväl enetleja vastuvõetud otsuses o hetsus, mida ine m n arvestanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik