1-12-3560/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3560 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. jaanuari 2013

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu P.E kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Tartu Maakohtu 3. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu .E P kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova

Advokaadibüroo kaudu 32 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt .E-le P apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista .E-lt menetluskulud, s.o P

kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 32 eurot riigituludesse. 4. .E tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele P SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „ .E 1-12- P

3560 menetluskulud“.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

- 2 - Asjaolud Tartu Maakohtu 03.01.2013 määrusega jäeti P.E temale Pärnu Maakohtu 13.04.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. P.E tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 13.04.2012 otsusega KarS § 13 lg 1 - § 117 lg 1; § 119 lg 1, § 205 ning § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusena

vangistusega 3 aastat. Vangistuse aja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel P.E

eelvangistuse aeg ning karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.11.2011. Karistuse kandmise lõpp on 10.11.2014.

Tartu Vangla esitas 07.11.2012 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava P.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et P.E tuleb jätta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohus tuvastas, et P.E on kriminaalkorras karistatud seitse korda ning tema kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. Tallinna Vangla ei toeta P.E ennetähtaegset

vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vangistuse ajal on teda kahel korral

karistatud distsiplinaarkorras, viimane distsiplinaarkaristus – noomitus – on määratud

12.11.2012. Vabanemise korral asuks P.E elama tema emale Mare Ratalale kuuluvasse korterisse, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele.

P.E on seoses seljavigastusega 70% ulatuses töövõimetu, tal on varasemalt diagnoositud

ka vaimne alaareng ja oluline käitumishäire. P.E on ebastabiilse käitumisega, ärritub

kergesti, ei kohane grupis, vajab eraldatust. Ärrituvus võimendub alkoholi tarvitamisel. P.E on ennast tahtlikult vigastunud, viimati 27.09.2012. Kriminaalhooldusosakonna kirjalikust seisukohast nähtub, et P.E perekonda kuuluvad ema M. R. ja kaks täisealist õde. Enne vangistust ta ei töötanud ning ka vabanemisjärgselt puudub

tal kindel töökoht. M. R. sõnul saab ta P.E mingil määral rahaliselt toetada, kuid ta

loodab, et P.E asub peale vanglast vabanemist tööle. Varasemalt on P.E suhtes kohaldatud katseaega ühel korral, mis ebaõnnestus, sest P.E ilmus tihti kriminaalhooldaja

juurde alkoholijoobes, käitus üleolevalt, solvates korduvalt ametnikku ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Maakohus leidis, et kohtule esitatud asjaolud ja nende alusel tehtavad järeldused ei võimalda

P.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Asjaolust, et P.E on

kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, saab järeldada, et senised karistused temale mõju avaldanud ei ole. Samuti ei ole tema käitumine vangistuses olnud õiguskuulekas. Kui isik ei suuda kehtestatud reeglitele alluda isegi range järelevalve tingimustes, ei ole alust arvata, et ta

teeb seda vabaduses. Varasema P.E-le määratud katseaja ebaõnnestumine näitab, et

nimetatud isik ei sobi kriminaalhooldusele. Lisaks sellele leidis maakohus, et P.E poolt ärakantud karistusaeg ei vasta toimepandud kuritegude raskusele.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning P.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki P.E elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. Kaitsja on seisukohal, et vanglas viibimisest on P.E jaoks olnud kasu. P.E soovib ravida oma alkoholisõltuvust, kuid seda saab teha ainult vabaduses

vastavas raviasutuses. Lisaks põeb ta kroonilist haigust ja vajab ravi, mille saamine on võimalik üksnes vabaduses.

- 3 - Vanglas töötab P.E majandustöödel abitöölisena ja külastab kirikut. Vangla iseloomustuse

kohaselt on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral otstarbekas kohaldada

P.E suhtes lisakohustusi mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning otsida endale töökoht. P.E on nõus lisakohustusi täitma.

P.E on vabaduses kindel elukoht. Ta soovib vabaduses elama asuda emale M. R.

kuuluvasse korterisse aadressil XXX. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele

ning P.E ema M. Rantala on andnud kirjaliku nõusoleku poja elama asumiseks temale kuuluvale elamispinnale. M. R. töötab ja on nõus poega ka edaspidi toetama. Kaitsja märgib, et P.E on olemas kindel sissetulek, ta on 70% töövõimetu. Kaitsja leiab,

et P.E võib leida endale töökoha, kuna tal on töökogemust ehitustöödel ja metsatöödel.

Samuti võib P.E võtta ennast arvele Töötukassas. Kaitsja on seisukohal, et P.E on muutnud oma suhtumist ning ei hakka edaspidi seadust rikkuma.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole P.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi korrata ning käsitleb vaid määruskaebuses toodud väiteid.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et P.E on vabanedes olemas elukoht ning

toetavad sugulased. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kaaludes

P.E positiivselt iseloomustavaid asjaolusid kogumis teiste KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaoludega, on tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult

kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Arvestades P.E varasemat elukäiku

ringkonnakohtul sellist veendumust ei teki. Karistusregistri andmetel on P.E 7 korda

kriminaalkorras karistatud eriliigiliste karistustega, sealhulgas korduvalt vangistusega, kuid

tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Väärteokorras on P.E karistatud 45 korda. Samuti on P.E suhtes varasemalt kohaldatud katseaega, kuid P.E ei täitnud talle kehtestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt rikkus P.E

registreerimiskohustust, ei esitanud andmeid elukoha vahetamiseks, solvas ametnikku ja

ilmus tihti ametniku juurde alkoholijoobes. Sellest järeldab ringkonnakohus, et P.E-le varasemalt mõistetud karistused ning tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldus ei avaldanud

talle soovitud mõju. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et P.E suudab tingimisi

ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel elada seadusekuulekalt ning läbida tulemuslikult kriminaalhoolduse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kõik P.E kuriteod toime pandud alkoholijoobes või

sellest tingituna, alkoholijoobes muutub ta agressiivseks ega kontrolli oma käitumist.

Väärteokorras on teda alkoholiseaduse alusel karistatud 29 korda. Seega on alkoholi

kuritarvitamine P.E puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Ringkonnakohus ei

nõustu kaitsja seisukohaga, et alkoholisõltuvusega on võimalik tegeleda vaid vabaduses. Ka vangistuses on võimalik läbida sotsiaalprogramme sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ning

vangla range järelevalve tingimused soodustavad isiku alkoholi tarbimisest hoidumist.

- 4 -

Kohtukolleegium on seisukohal, et kuna P.E ei ole varasemalt kriminaalhooldusel olles

täitnud talle kehtestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi, on käesoleval juhul otstarbekam tema puhul vangistuse edasine kandmine, et maandada alkoholi kuritarvitamise riski. Samuti ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul P.E vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada tema käitumine vangistuse ajal. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, viimase

distsiplinaarrikkumise, s.o keelatud esemete valdamise, pani ta toime 12.10.2012.

Kohtukolleegium on seisukohal, et vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi

ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks ning P.E pole isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. Seoses määruskaebuses esitatud väitega, et P.E põeb kroonilist haigust ja vajab ravi, mille

saamine on võimalik üksnes vabaduses, märgib ringkonnakohus, et vanglas pakutakse

kinnipeetavale ravi vastavalt kinnipeetava tervislikule seisundile arsti ettekirjutuse kohaselt.

VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi

kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

Seega on kinnipeetavale tagatud vanglas vajalik järelevalve ja ravi. Määruskaebuses ei ole

põhjendatud, miks on P.E võimalik saada ravi üksnes vabaduses. Kohtukolleegiumil ei teki veendumust, et vabaduses saaks P.E oluliselt paremat arstiabi võrreldes sellega, mida talle võimaldatakse vanglas. Selleks, et P.E tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3

kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada

tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. P.E peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 32 eurot määruskaebuse koostamise eest.

Paavo Randma Mati Kartau Tiit Lõhmus