1-13-341/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.veebruaril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-341 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Raul Heido Kriminaalasi

M.P süüdistuses KarS § 121 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

M.P

isikukood: XXX; elukoht: XXXX kriminaalkorras

karistatud 4 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27. novembrist 2012. a Kaitsja

advokaat Valli Murde riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada M.P KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.P KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista M.P-le mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks seitse (7) kuud vangistust.

2

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust M.P-le Tartu Maakohtu 03. septembri 2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-4715 mõistetud karistuse, s.o viie (5) kuu pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista M.P-le üks (1) aasta vangistust.

KarS § 74 lg. 5 ja KarS § 69 alusel asendada M.P-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb seitsesada kolmkümmend (730) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta kuue (6) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab M.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule:

1. elama määratud alalises elukohas

2. tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata M.P Tartu Vangla

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asukohaga Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks (6) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on M.P kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

M.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid – kaks DVD plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.P-lt riigituludesse sundraha nelisada kaheksakümmend (480) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 60 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.P on õigus tasuda väljamõistetud

menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust üheteistkümne (11) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

3

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus

M.P süüdistatakse selles, et tema 19. augustil 2012. a kella 18.00 paiku Tartumaal Vara

vallas XXX asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi oma abikaasat E.J.

rusikaga kõripiirkonda, seejärel väänas käest ja haaras kinni kaelast ning lõuast. Sellise tegevusega tekitas M.P E.J. füüsilist valu.

Sellega pani M.P toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Samuti süüdistatakse M.P selles, et tema 07. septembril 2012. a kella 17.02 paiku Tartu maakonnas Metsakivi külas Metsakivi-Padakõrve teel juhtis mootorsõidukit Audi 100 reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani M.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.P-le karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav M.P-le karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista M.P-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada M.P-le mõistetud karistust 03. septembri 2010. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-4715 mõistetud karistuse 5 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 5 kuu võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

4 KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada M.P-le mõistetud 1 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud

kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil 7. veebruaril 2013 avaldas ringkonnaprokurör Raul Heido 14.01.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe ning jäi selle kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav M.P , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde, kinnitas , et sõlmitud kokkulepe vastab tema tahtele ning selle

võib kohtuotsusele aluseks võtta. M.Paotles menetluskulude nõude ajatamist 11 kuule, sest tal on 4 ülalpeetavat last. Kaitsja Valli Murde jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust kaitsealuse tahtega . Kaitsja toetas M.P taotlust menetluskulude ajatamiseks 11 kuule.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav M.P väljendanud oma tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. M.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub, tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid – kaks DVD plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. M.P menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot ja kaitsjatasu 57,60 eurot.

Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ja süüdistatava

ülapeetavaid, on põhjendatud KrMS § 180 lg. 3 alusel määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa 11 kuu jooksul.

Kohtunik