1-11-499/95 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-499 Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Alina Koop

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

15. jaanuar 2013, Tallinn Kriminaalasi G.Z süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 ja

3 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 13. septembri 2012 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Aivar Ennok Prokurör Riigiprokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav

G.Z , isikukood XXX, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel,

keskeriharidusega, töökoht XXXX, elukoht:

XXXXXXXXX, alates 02.06.2009 kohaldatud

tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem

kriminaalkorras karistatud, karistused kantud ja kustunud Kaitsja Adv Aivar Ennok

RESOLUTSIOON

2 Jätta Harju Maakohtu 13. septembri 2012 otsus G.Z KarS § 209 lg 2 p 1

ja 3 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni

esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult

ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

Harju Maakohtu 13. septembri 2012 otsusega lühimenetluses tunnistati G.Z

süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud, mida

vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks

karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jäeti vangistus tingimisi

kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui G.Z ei pane 1 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas Hiiu 19-1

Tallinn; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks ning saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks. Katseaja algust arvestati kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 13.septembrist 2012.

G.Z-ilt mõisteti välja tsiviilhagi katteks VÕS § 137 lg 1; § 128 lg 1; § 1043; §

1045 lg 1 p 5 alusel Danske Bank AS Eesti filiaal kasuks kokku 20 677,17 eurot.

Menetluskuludena mõisteti G.Z-ilt välja sundraha 435 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 86,28 eurot ja ekspertiisikulud summas 887,73 eurot mis tuleb tasuda riigieelarve tuludesse 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2. G.Z-ile oli esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, grupis koos S N, D M ja eeluurimisel tuvastamata isikuga ja V Ž ning A Z ja L R füüsilisel ja ainelisel kaasabil, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega petsid välja raha.

Selleks püüdsid nad 18.04.2008 müüa AS-le DnB №rd Liising 04.03.2008 Austriast

Ried/Oberoesterreichist tuvastamata kurjategijate poolt varastatud sõiduautot Toyota

RAV-4, originaaltehasetähisega J™BB31V905041101. Selleks registreeris 01.04.2008

eeluurimisel tuvastamata isik OÜ Airoga Grupp esindaja U. Gerasimov nimel ja tema

teadmata Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Harju Büroo Maardu osakonnas Eestis

esmakordselt 04.03.2008 Austriast varastatud sõiduauto Toyota RAV-4,

3

originaaltehasetähisega J™BB31V905041101. Eestis registreeriti nimetatud sõiduk võltsitud tehasetähisega J™BB31V905041104.

Sõiduki esmaseks registreerimiseks esitas eelnimetatud eeluurimisel tuvastamata isik

järgmised sõiduki väidetavat päritolu tõendavad dokumendid - Itaalia Vabariigist

15.05.2002 varastatud ja seejärel võltsitud Itaalia Vabariigi omanditunnistuse nr B29830106, millel on eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas ning tuvastamata isiku poolt

võltsitud originaaltehasetähist J™BB31V905041101, muudetud tehasetähiseks on J™BB31V905041104; võltsitud Itaalia Vabariigi sõiduki registreerimistunnistuse nr BF

0899894; fiktiivse 24.03.2008 ostumüügilepingu, mille kohaselt Collinelli Auto SRL

esindaja M B müüb OÜ Airoga Grupp esindajale U. Gerasimovile sõiduauto Toyota

RAV-4, D4D, VIN: J™BB31V905041104, hinnaga 21 000 eurot. Tegelikkuses ei saanud M. B nimetatud sõidukit müüa, kuna registreerimistunnistusel, omanditunnistusel ning ostumüügilepingul olevat tehasetähist J™BB31V905041104 on võltsitud ning U.

Gerasimov ei ole nimetatud sõiduki suhtes Marco Bacheriga ostumüügilepingut

sõlminud, sõidukit ostnud ega Eestisse toonud. Eelnimetatud dokumentide alusel

väljastati Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Harju Büroo Maardu osakonnas sõidukile registreerimismärgid XXX XXX.

Liisingfinantseeringu saamiseks vajaliku hindamisakti võltsis L. R G.Z ja S. N jaoks ning S. Npoolt 28.04.2008 ja 29.04.2008 talle antud juhiste kohaselt. Nii kandis L.

R, Inchcape Motors Estonia OÜ hindaja P. Koigi poolt varem, 11.04.2008 G.Z

poolt talle ettenäidatud sõiduki Toyota RAV-4, võltsitud tehasetähisega

J™BB31V905041104, kohta koostatud hindamisakti, R.V poolt antud

juhiste kohaselt, sõiduki väärtuseks 420 000 krooni ja 10 000 km asemel läbisõiduks

7000 km. Lisaks muutis L. R P. Kpoolt 11.04.2008 koostatud sõiduki hindamisakti

kantud andmeid, märkides sõiduki registreerimismärgi XXX XXX asemel hoopis XXX

XXX. Hindamisakti koostas L. R 07.05.2008 kuupäevaga. 18.04.2008 pöördusid OÜ Trendauto esindaja V. Ž ning OÜ Inhanza esindaja A. Zaitsev

S. N ja D. M juhendamisel AS DnB №rd Liising liisinguhalduri M. I poole Eesti Vabariigis legaliseeritud, kuid 04.03.2008 Austriast varastatud sõiduauto Toyota RAV-4,

originaaltehasetähisega J™BB31V905041101, suhtes müügilepingu ja liisingulepingu

sõlmimiseks ning V.T lõi AS DnB №rd Liising liisinguhalduril M. I väära

ettekujutuse OÜ-st Trendauto kui sõiduauto Toyota RAV-4, originaaltehasetähisega J™BB31V905041101, reg märk 949 MLF, seadusjärgsest omanikust, eesmärgiga müüa nimetatud sõiduauto AS-le DnB №rd Liising liisinguvõtja OÜ Inhanza huvides hinnaga 420 000 krooni.

Vajaliku hindamisakti saamiseks lasi G.Z 11.04.2008 OÜ Inchcape Motors

Estonia hindajal P. Koigil hinnata sõiduautot Toyota RAV-4, võltsitud tehasetähisega

J™BB31V905041104, reg märk XXXXXX, mille kohta koostas P. K 11.04.2008 hindamisakti, mis esitati liisingfinantseeringu saamiseks AS-le DnB №rd Liising. Müügilepingut ega liisingulepingut AS-s DnB №rd Liising ei sõlmitud, kuna AS-l DnB №rd Liising tekkisid kahtlused liisingfinantseeringu saaja OÜ Inhanza suhtes.

Seejärel asuti sama sõidukit müüma AS-le Sampo Pank. 2008 kevadel, 2 kuni 3 nädalat enne 14.05.2008, pöördus A. Zaitsev AS Sampo Pank Tallinnas, Narva mnt 11 asuvasse

4

kontorisse seoses sõiduauto Toyota RAV4, reg.märk XXXXX, suhtes

liisingfinantseeringu saamiseks ja esitas OÜ Inhanza finantsandmed. 07.05.2008 kell

15:58 edastas L. R S. N kooskõlastatult eelnimetatud võltsitud hindamisakti faksi teel AS`i Sampo Pank. V. Ž pöördus, enne 14.05.2008, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, müügilepingu sõlmimiseks AS Sampo Pank kliendihalduri N. V poole, kui OÜ Trendauto

esindaja ja kui varastatud sõiduki Toyota RAV-4, originaaltehasetähisega

J™BB31V905041101, omanik ja selle tulemusena valmistas N V ette nimetatud sõidukiga seotud ostumüügilepingu ja kasutusrendilepingu.

Seejärel 14.05.2008 allkirjastas A. Z OÜ Inhanza esindajana, AS-ga Sampo Pank (Danske Bank AS Eesti Tartu filiaalis), esindaja T. Tops, Tartus asuvas AS Sampo Pank kontoris ostu-müügilepingu nr 280514IH, millega OÜ Trendauto müüs liisinguvõtja OÜ

Inhanza huvides ning V. Ž, OÜ Trendauto esindajana, allkirjastas lepingu 16.05.2008

Tallinnas, Narva mnt 11 asuvas AS Sampo Pank kontoris ostu-müügilepinguga nr 280514IH, müügihinnaga 420 000 krooni. Müügilepingus kinnitas müüja OÜ Trendauto, et on kätte saanud ettemaksu summas 87 200 krooni. Varastatud sõiduauto, mis oli võltsitud dokumentide alusel Eestis arvele võetud ja AS-le

Sampo Pank esitatud võltsitud hindamisakti alusel sõlmitud müügilepingust tulenevalt

kandis AS Sampo Pank 19.05.2008 OÜ Trendauto Sampo Panga kontole nr

332122480001 332 800 krooni, millest võttis kontolt välja V. Ž sularahas Tallinnas,

Pärnu mnt 238, summas 329000 krooni (21026,93 eurot) ja 802 krooni kulus pangateenustasuks. Saadud rahast andis 31 2000 krooni (19940,43 eurot) D. M, endale jäi

20 000 krooni (1278,23 eurot).

Apellatsiooni sisu

4. G.Z

kaitsja vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse seoses

kriminaalmenetlusnormi olulise rikkumisega. Apellant palub süüdimõistev otsus tühistada ja süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsiooni põhiväited on järgmised:

4.1. Esitatud süüdistuse mittevastavus seadusele. G.Z süüdistatakse selles, et

tema olles varem toime pannud vargusi, grupis koos S. N, D. M ja eeluurimisel tuvastamata isikuga ja V. Zning A. Z ja L. R füüsilisel ja ainelisel kaasabil, varalise kasu

saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega petsid välja raha. Kuriteokoosseisu grammatilisel tõlgendamisel ilmneb, et G.Z-ile ei ole faktiliselt esitatud süüdistust, milles esineks KarS § 209 koosseis, puudub seadusest tulenev sõnastus, „varalise kasu saamise eest....“, on olemas sõnastus „varalise kasu

saamisele....“. Tegelikult G.Z varalist kasu ei saanud, kuritegu jäi katse

staadiumisse. Nimetatud käitumisena oleks süüdistusel võimalik tõlgendada episoodi

DnB №rd Liisinguga, kus liisinglepingut ei sõlmitud kuna viimasel tekkisid kahtlused liisingfinantseeringu saaja OÜ Inhanza suhtes. G.Z-ile esitatud süüdistuse sõnastuses esineb ka teisi arusaamatusi. Süüdistuses on

sõnaliselt kirjas ka suur ulatus, KarS § 209 lg 2 p 2 toodud koosseisuline tunnus,

paragrahvis aga seda märgitud ei ole. Täpselt sama sõnastus G.Z-ile inkrimineeritava käitumise osas on ka kohtuotsuses (lk 4), kus muude vigade kõrval pole

samuti märgitud, et süüdistatavat süüdistatakse ja hiljem mõistetakse süüdi mitte „varalise kasu saamise eest“ vaid „varalise kasu saamisele..“.

5 Süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja

punkti järgi peavad kokku langema. G.Z-ile esitatud süüdistuse puhul see nii ei

ole, ei kohtueelse menetluse käigus esitatud süüdistusaktis ega kohtuotsuses. Varalise kasu saamine on KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus. Varalise

kasu mittesaamine aga välistab lõpuleviidud KarS § 209 ettenähtud kuriteokoosseisu olemasolu. Lähtudes süüdistuse sõnastusest on selles kirjas kaks kuriteoepisoodi - kuriteo katse AS DnB №rd Liisinguga ja lõpuleviidud kuritegu AS Sampo Pank. Seega pole välistatud, et

prokurör süüdistust sõnastades pidas silmas kuriteo katset, st tegevust mis oli suunatud

„varalise kasu saamisele“, ehk süüdistusele läbi KarS § 25. Sellisel juhul oleks aga

pidanud nii süüdistus kui kohus nimetatud paragrahvi ka märkima. Vaieldamatult seda

tehtud ei ole. Seega ei vasta esitatud süüdistusakt seaduse nõuetele, selle lõpposa on vastuoluline ja arusaamatu, mida tuleb käsitleda kui kaitseõiguse olulist rikkumist.

4.2. Tõendite hindamise ebaobjektiivsus. Süüdistatav ei ole eitanud, et on pikemat aega

aidanud oma tuttavaid ja tuttavate tuttavaid autode ostmisel ja müümisel nii Eestis kui

väljaspool Eestit, kuid pole kunagi tunnistanud, et ta oma tegevusega oleks saanud

ebaseaduslikku tulu. Konkreetse kuriteolise käitumise inkrimineerimisel tuleb aga

lähtuda konkreetsest varaliselt kahjust, mida isik on konkreetse kuriteo toimepanemise eest saanud. Tõendatud on, et G.Z viis 10.02.2004 Toyota Rav-4 hindaja juurde auto väärtuse

hindamiseks, süüdistuses on G.Z-ile ette heidetud, et liisingfinantseerimise

saamiseks vajaliku hindamisakti võltsis L. R G.Z ja S. N jaoks. Müügilepingut

ega liisinglepingut AS DnB №rd Liising ei sõlminud, kuna tekkisid kahtlused liisingfinantseeringu saaja OÜ Inhanza suhtes. Nimetatud olukorda käsitleb süüdistus kui kelmuse katset. Antud juhul oli G.Z puutumus sõiduautoga Toyota RAV4 seoses sellega, et ta viis auto hindamisele. Vastavalt süüdistusele asuti seejärel sõidukit müüma

AS-le Sampo pank, mis ka õnnestus, seoses mitmete süüdistatavate ühisele tegevusele.

Sularaha võttis välja V.Zivotnikov, kes andis saadud rahast 31200 krooni

D.Markosjanile. Mööndes, et AS-i DnB №rd Liising episoodis on G.Z teatav

puutumus seoses auto hindamisele viimisega, siis nii süüdistuse sõnastusest kui asja

materjalidest nähtub, et G.Z puudub AS-iga Sampo Pank seotud tegevusega

igasugune seos. Samas rõhutab apellant, et AS-iga DnB №rd Liising seostada võidav

G.Z tegevus ei ole apellandi arvates kuritegelik, sest auto hindamisele viimist

spetsialisti juurde, kes peab garanteerima hindamisakti õigsuse, ei saa käsitleda kuritegeliku käitumisena. Kohtuotsuses püütakse tõendite analüüsiga jätta muljet nagu oleks sõiduauto Toyota

RAV-4 olnud G.Z kasutuses pikemat aega ning nagu oleks tema selle

realiseerinud. Asjaolu, et sõiduk ise küll kadus, kuid registreerimistunnistus nr EB

842925 sõiduki dokumendina jäi grupi liikme valdusesse, nähtub 03.06.2008 N.D

elukohas toimunud läbiotsimisest. Registreerimistunnistuse nr EB 842925

kohaselt on vastutavaks kasutajaks märgitud OÜ Inhanza ja kasutajaks A. Z. Kui kohtuotsuses toodud „andnud sõiduauto on müünud“ esimest sõna- „andnud“ tõlgendama

6

sõnana „antud“ (aga võib-olla ka mitte), siis väga põhimõtteline küsimus on, kas

kirjutada kohtuotsusesse „müünud“ (vale) või „müüdud“ (õige). „Müüdud“ puhul aga võib grammatiliselt tõlgendada, et auto on müüdud kolmandate isikute poolt. G.Z ei ole ei kohtueelse menetluse käigus ega kohtus tunnistanud, et tema on autot ostnud või

müünud. Muud tõendid puuduvad. Seega ei ole tõendatud, et auto oleks müünud G.Z . Apellandi arvates on täiesti meelevaldne kohtu tõlgendus osas, et sõiduautot kasutas kuni

selle kadumiseni G.Z. Jälitusprotokollist nähtub, et 11.04 2008 kohtus G.Z Ülemiste parklas asuva Neste 24H bensiinijaama juures S.N ja E.V, 15.05.2008 vormistati Maardu ARK-s sõiduauto Airoga Grupi nimelt Trendauto nimele. 17.05.2008

vormistab V.Z sõiduauto Sampo Pank nimele, 17.05.2008 on sõiduauto liisingule akti alusel üle antud, 19.05.2008 A.Zivotnikovi ütluste kohaselt käis V. Z sõiduautole Tartus

kindlustust vormistamas. Seega nähtub asja materjalidest, et peale 10.-11.04.2008 oli

sõiduauto veel üks kuu ja kaheksa päeva süüdistatavate (mitte G.Z) valduses.

Millal ja kes selle maha müüs pole asja materjalidega tõendatud. Seda asjaolu pole ka süüdistuses märgitud ega kellelegi süüdistatavatest inkrimineeritud.

4.3. Kvalifikatsiooni ebaõigsus. Kuigi apellant leiab, et G.Z-ile inkrimineeritu pole leidnud asja materjalidega tõendamist, siis isegi juhul, kui kõiki kogutud tõendeid hinnata

maksimaalselt G.Z süüstavatena, ei ole tegemist kaastäideviijaga. Kohtu poolt

kaudsetele tõenditele antud kohati meelevaldne hinnang ei võimalda tuvastada G.Z puhul funktsionaalset teovalitsemist ehk kaastäideviimist.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus

5. Ringkonnakohtu istungil jäi apellant kaebuses esitatud väidete juurde, paludes

apellatsioon rahuldada. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu põhjendus ja järeldused

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohta, et

kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas on asutud seisukohale, et

ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Apellatsioonis kordab apellant tema poolt maakohtu kohtuistungil esitatud väiteid G.Z süü puudumise

kohta, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke argumente. Varem tõstatatud ja apellatsioonis uuesti esitatud väidetele on kohtukolleegiumi arvates maakohtu kohtuotsuses piisava põhjalikkusega juba vastatud. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt

ei ole võimalik leida veenvaid argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse

aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Maakohus on piisava põhjalikkusega

motiveerinud ka G.Z-ile mõistetud karistust. Kohtukolleegiumi arvates ei ole

7

maakohus kriminaalmenetlusnorme rikkunud. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes

esimese astme kohtuotsuse motiivide ja seisukohtadega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades nende kordamist vajalikuks.

7. Vastuseks apellandi seisukohale G.Z kaitseõiguse rikkumisest peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kaebuses viidatud sättes (KrMS § 154 lg 3 p 1, 2, 3) esitatakse nõuded süüdistusakti lõpposale, mitte resolutiivosale. G.Z-ile on esitatud süüdistus 17.12.2010 ja selle sisu on avatud 10.08.2012 kohtuistungil. Tulenevalt

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-84-12 p-s 10 märgitust, peavad kaitseõiguse tagamiseks süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on

isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas

süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis

prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Kohtukolleegiumi hinnangul

vastab G.Z-ile esitatud süüdistus nii kaebuses viidatud sättele kui Riigikohtu

eelnimetatud otsuses antud selgitusele. Süüdistuses on esitatud selgelt ja arusaadavalt,

milles seisnes kaastäideviimisega tegutsenud grupi iga liikme teopanus ühise eesmärgi saavutamiseks. Süüdistuse esimeses lauses on selgesti märgitud, et tegutseti varalise kasu

saamise eesmärgil ja tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega

sooviga välja petta raha. Süüteod pandi toime kahe panga suhtes, millest esimene jäi katse staadiumisse ja teisel korral oli tegemist lõpuleviidud kelmusega, kuna AS Sampo Pank tegi OÜ-le Trendauto väljamakse summas 332 800 krooni. Süüteo kvalifitseerimisel

kelmusena, mis on toime pandud grupi poolt, ei oma grupi liikmele süüteo

inkrimineerimisel tähendust asjaolu, kuidas grupi liikmed saadud raha omavahel

jaotavad. Süüdistuse resolutiivosas on ära näidatud G.Z-ile etteheidetavad

süüdistuse aspektid: varalise kasu saamine, grupis tegutsemine, ebaõige ettekujutuse

loomine tegelikest asjaoludest, kahes kelmuse teos osalemine ning omistatava kuriteo kvalifikatsioon, so KarS § 209 lg 2 p 1, 2, 3.

Kuigi G.Z-ile esitatud süüdistuse resolutiivosas on märgitud kelmuse kvalifitseeriva tunnusena sõnapaar „suur ulatus“, ei kajastu see süüdistatavale omistatud süüteo kvalifikatsioonis ja selles ei ole G.Z ka süüdi mõistetud. Siinkohal tuleb nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et tegemist on ilmse trükiveaga, millest on ilmselgelt aru saanud nii süüdistatav kui kaitsja, kes oma kaitsekõnes ei ole toonud välja argumenti,

et grupilise pettusega saadud summa ei ületanud kelmuse toimepanemise ajal kehtinud

suure kahju alammäära. Seega ei kahjustanud esitatud süüdistuse tekst G.Z kaitseõigusi ja apellandi sellekohane väide on alusetu.

8. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga G.Z suhtes süüstavate

tõendite ja süü puudumisest ning etteheitega selles, et kohus on hinnanud kaudseid tõendeid kohati meelevaldselt, mis ei võimalda aga tuvastada G.Z funktsionaalset

teovalitsemist ehk kaastäideviimist. Käesoleval juhul on tegemist lühimenetlusega, millega süüdistatav nõustus, taotledes kohtuistungil ka enda ülekuulamist (kohtuköide III,

lk 192-213). Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldati kohtuistungil kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid, tunnistajate ütlused ning kahtlustatavate S. N, L. R, D. Mi, H.

P, R. N ja V. Ž ning mh ka G.Z enda ütlused. Tulenevalt KrMS § 305

1 lg 2

sätestatust, oli kohtul seega õigus hinnata ka kõiki G.Z poolt kohtueelses

8 menetluses antud ütlusi kogumis teiste kogutud tõenditega ning otsustada, milliseid ütlusi

eelistada. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-127-06 p-s 6 selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei

välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite

eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine

kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele

tõendile tugineda (vt ka Riigikohtu otsus nr p 11). See, kas kohus on pidanud 3-1-1-88-06 mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel.

Kohtukolleegium leiab, et käesolevas asjas on maakohus otsuses selgitanud, miks ta ei

nõustu kaitsja seisukohaga G.Z käitumises KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi

kvalifitseeritava süüteokoosseisu puudumises. Kohtuistungil avaldatud ja kohtuotsuses nimetatud kirjalikud tõendid ning süüdistatava enda ütlused on kohtukolleegiumi arvates piisavateks tõenditeks G.Z süüditunnistamiseks talle esitatud süüdistuses.

9. Maakohtu tõdemus, et G.Z tegutses oma osa täites isikute grupis, kelle

tegevus realiseerus 19.05.2008 AS-lt Sampo Pank pettusega raha saamises, on

põhjendatud ja seaduslik. Erinevalt kaitsja seisukohast on kohus tuvastanud, et süüdistatav oli isikuks, kes kasutas võõrast võltsitud identifitseerimiskoodiga autot ja oli

huvitatud selle realiseerimisest, kes esitas sõiduki hindamiseks ja korraldas AS-le DnB

№rd Liising sõiduautot Toyota RAV4 müümise ebaõnnestumise järel hindamisakti

võltsimist, seega osales ta oma tegevustega eesmärgipäraselt varastatud sõiduki

realiseerimises ning sai aru, et võltsitud VIN koodiga Toyota RAV4 müümisel viiakse

ostja eksitusse. Kaitsja seisukohaga selles, et sõiduauto hindamisele viimist spetsialisti

juurde, kes peab garanteerima hindamisakti õigsuse, ei saa käsitleda kuritegeliku

käitumisena, tuleb põhimõtteliselt nõustuda, kuid samas on kohtuistungil hinnatud

tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et G.Z fotoaparaadist leiti foto

identifitseerimiskleebisest (IX kd, lk 186-191), mis erines sõiduauto Toyota RAV4

registreerimisdokumentides märgitud VIN koodist üksnes viimase numbri võrra ja tõsikindlalt on tõendatud, et ajal kui sõiduauto Toyota RAV4 oli juba kadunud, oli G.Z

valduses selle auto hooldusraamat. Vaidlus puudub ka selles, et G.Z

valduses oli Toyota RAV4 registreerimise VIN koodi kandev võltsitud

identifitseerimiskleebis, kleebituna Tele2 Smart kõnekaardi ümbrisele. Tulenevalt

jälitusprotokollides talletatust, nähtub, et 02.05.2008 (I kd tl 152-158) arutlevad G.Z ja S. Nsummade üle, millest saab järeldada (kõne kell 14.54.37, milles mainitakse tagasiostukohustust ja G.Z mainib selgelt: „ok ma ütlen talle, et ta paneb siis dai"), et keegi kolmas isik valmistab läbi G.Z ja S. N jaoks sõiduki hindamisakti.

10. Vastupidiselt apellandi väidetele on kohtuotsusega leidnud tuvastamist G.Z valdus

sõiduauto Toyota RAV4 üle kuni selle üleandmiseni tuvastamata isikutele ja kadunuks

jäämiseni. Valduse omamist kuni sõiduki kadunuks jäämiseni on maakohus analüüsinud ja

leidnud põhjendatult, et kuni selle müümiseni kasutas seda G.Z . 3.06.2008

süüdistatava poolt läbiotsimismäärusele kirjutatud omakäelise teksti kohaselt „on eelpoolnimetatud sõiduk müüdud ja ei asu minu valduses rohkem kui nädalapäevad. Sõiduki ostjat ma ei tea, kuna ma ei ole jätnud tehingu kohta enesele mingeid märkmeid“. Nii ongi

kohus hinnanud G.Z ütlusi just sellisena nagu sellest on võimalik aru saada, st et sõiduki võõrandas süüdistatav ca nädal aega enne läbiotsimist. Erinevalt kohtust ei ole sellest

9 tõendist tulenevalt võimalik asuda teistsugusele seisukohale. Samas ei ole apellant maakohtu

istungil ristküsitluse käigus süüdistatavale täpsustavaid küsimusi sõiduki võõrandamise osas

esitanud. Asjaolu, et sõiduauto Toyota RAV4 vormistati 15.05.2008 Maardu ARK-is OÜ Airoga Grupp nimelt OÜ Trendauto nimele ja 17.05.2008 V. Z poolt AS Sampo Pank nimele,

ei tõenda G.Z poolt sõiduki valduse üleandmist kuni selle AS-le Sampo Pank

võõrandamiseni ja peale seda kadumiseni, teistele grupi liikmetele. Seda kinnitavad usaldusväärselt A. Z ütlused (XV kd tl 214-217), et tema nägi ja sõitis selle autoga ainult

ühel korral kui käis 19.05.2008 autole Tartus kindlustust vormistamas. Kohtuistungil prokuröri küsimustele antud G.Z vastustest nähtub, et tema oli viimane isik, kes sõiduautot Toyota RAV4 valdas ja andis selle S. N käsul isikule, kes sellele järel tuli.

11. Et ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega G.Z

käitumisele antud juriidilise hinnangu osas, ei tuvastanud kohtukolleegium maakohtu

otsuses apellatsioonis väidetud rikkumisi, mida võiks tõlgendada KrMS § 339 lg 2

tähenduses kriminaalmenetlusõiguse muu olulise rikkumisena. Maakohus on otsuses

põhjalikult analüüsinud kaastäideviimist kuni kelmuse lõpuleviimiseni ja G.Z

käitumise subjektiivset külge. Kohtukolleegiumi arvates ei esinenud erinevalt

apellandist, kohtulikul uurimisel selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tulnuks tõlgendada G.Z kasuks. Mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud põhimõttest (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-18-10 p 8).

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju

Maakohtu 13. septembri 2012 kohtuotsus G.Z suhtes tuleb jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Urmas Reinola Julia Katškovskaja Ivi Kesküla