1-12-11604/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-12-11604

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-12-11604 (12230114827) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi V.M süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses. Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav V.M , isikukood XXX, elukoht: XXX;

kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene

keel, töökoht: puudub, tõkend – KrMS § 217 alusel

kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2012.a., tõkendina kohaldatud vahistamine alates 19.10.2012.a.

Kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh viimati:

- 26.03.2010.a..a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2

p 7 alusel 3 aasta 9 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuse aeg

1 kuu 8 päeva. Ärakandmata karistuseks, mille kandmisest tingimisi vabastatakse on vangistus 3 aastat 7 kuud ja 22 päeva katseajaga 3 aastat;

- 05.04.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 203 alusel

rahaline karistus 950,40 eurot

- 13.03.2012.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p

1, 4 ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud rahaline karistus 206 päevamäära (659,20 eurot), KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamisaeg 2 kuud 9 päeva ehk 69 päeva, mis vastab rahalise karistuse 207 päevamäärale,

karistusaja hulka ning seega on rahaline karistus kantud.

Väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

2

1. V.M süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud

karistust, s.o vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, Harju Maakohtu 26.03.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o

3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena tähtajalise vangistuse 3 (kolm)

aastat 10 (kümme) kuud ja 12 (kaksteist) päeva, millise karistusaja kandmise algust arvata alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 18.10.2012.a.

4. V.M-ile kohaldatud tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

5. V.M-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

• § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot;

• KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

6. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.M, 1-12-11604, kaitsjatasu, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Asitõendid:

- 25 m elektrikaablit, mis antud hoiule Tarrest LT OÜ esindajale MK, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel MK;

- 20 m jõukaablit, mis antud hoiule Hardest Ehitus OÜ esindajale IK, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel IK;

- V.M kinnipidamisel äravõetud seljakott, mis asub hoiul asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel V.M-ile;

- V.M kinnipidamisel äravõetud punase käepidemega nuga ja tangid, mis hoiul asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast

alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 15.02.2013.a.

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

1. Esitatud süüdistus ja poolte seisukohad

1.1 V.M-ile on esitatud süüdistus selles, et ta tungis 18.10.2012 ajavahemikul

kella 18.00-st kuni kella 22.40-ni firma Hardest Ehitus OÜ aiaga piiratud ehitusobjektile

Tallinnas, Paldiski mnt 1, kust varastas Hardest Ehitus OÜ-le kuuluva 20-meetrise kahe punase jõupesaga jõukaabli maksumusega 56,04 eurot. Samuti süüdistatakse teda selles, et ta varem omavolilise sissetungimise toime pannud isikuna, 18.10.2012 kella 23.07 ajal, tungis

Tallinnas, Niguliste 3 asuvale aiaga piiratud ehitusterritooriumile, kust püüdis varastada

Tarrest LT OÜ-le kuuluvat 25 meetrit elektrikaabli maksumusega 1,7 eurot meeter, kogumaksumusega 42,50 eurot, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

Seega pani V.M toime KarS § 266 lg 2 p 1 kvalifitseeritava kuriteo, mis on

valdaja tahte vastaselt võõrasse piirdega alale ebaseaduslik tungimine, isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi.

1.2 Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad, V.M on süüdi tunnistanud ja kahetseb.

1.3. Süüdistatavale on süüdistus arusaadav, tunnistab end süüdi, on nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud.

2. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid:

19.10.2012 koostatud sündmuskoha (Tallinn, Niguliste 3) vaatlusprotokoll koos fototabelite ja

skeemiga (tl 30-34); V.M kahtlustatavana 19.10.2012 kinnipidamise protokoll koos isiku ja asjade läbivaatuse protokolliga (tl 48-49, 50); 19.10.2012 koostatud asitõendi –

V.M kinnipidamisel tema seljakotist leitud esemed – vaatlusprotokoll koos

fototabelitega (tl 57-62); kannatanu Tarrest LT OÜ esindaja MKütlused kuriteo toimepanemise asjaolude, vargusega seotud isiku kohta, kirjeldab tekitatud tagajärgi ja kahju (tl 24-26); kannatanu Tarrest LT OÜ esindaja MK allkiri elektrikaabli kättesaamise kohta (tl 27) ja e-mail tsiviilhagi mitteesitamise kohta ja väljatrükiga Äriregistri teabesüsteemist (tl 28-

29); kannatanu Hardest Ehitus OÜ esindaja Indrek Kaasiku ütlused tl 11-12), väljatrükk

Äriregistri teabesüsteemis (tl 13); kannatanu Hardest Ehitus OÜ esindaja Indrek Kaasiku

allkiri kaabli kättesaamise kohta (tl 13); kahtlustatava V.M ütlused, milles tunnistab end süüdi mõlemas varguse episoodis, kahetseb tehtut (tl 53-56).

3. Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Esitatud süüdistusest nähtuvalt on V.M-ile toime pannud varguse ja varguse katse.

Teo kvalifitseerimine KarS § 199 lg 1 järgi eeldab seda, et teo objektiks oleva vallasasja

rahaline väärtus varguse toimepanemise ajal ületaks kahtekümmend miinimumpäevamäära ehk 64 eurot (KarS § 44 lg 2) või et asja rahaline väärtus ei oleks valdaja erilise huvi tõttu

rahaliselt hinnatav. Vallasasja kui eseme rahalist väärtust hinnatakse TsÜS § 65 kohaselt üldjuhul selle turuhinna alusel. Varastatud eseme väärtus ei oma tähtsust juhul kui tegemist on

4

süstemaatilise vargusega. Kuivõrd käesoleval juhul jääb varastatu väärtus alla 64 euro ning puuduvad alused V.M tegevuse käsitlemiseks süstemaatilisena, puuduvad KarS § 199 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

KarS § 266 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piidega alale ebaseadusliku tungimise eest.

Süüdistuse kohaselt 18.10.2012 ajavahemikul kella 18.00-st kuni kella 22.40 toime pandud teo aset leidmine ja toime panemine süüdistatava poolt on tõendatud OÜ Hardest Ehitus OÜ juhatuse liikme Indrek Kaasiku ütlustega, mille kohaselt Paldiski mnt 1 asuvalt metallvõrguga

piiratud territooriumilt ettevõttele kuuluv jõukaabel. Hardest Ehitus OÜ töötajad tegid nimetatud objektil ehitustöid, mille jaoks oli tood territooriumile kaks ehitussoojakut. Need

olid omavahel jõukaabliga ühendatud. V.M ütluste kohaselt varastas ta

18.10.2012 kella 18.00 paiku musta värvi umbes 20 m pikkuse elektrikaabli Paldiski mnt

alguses olevast metallvõrguga piiratud autoparklast. Kaabel ühendas parkla territooriumil olevat kaht putkat. Elektrikaabel on tagastatud omaniku esindajale.

Süüdistuse kohaselt 18.10.2012 kella 23.07 ajal toime pandud teo aste leidmine ja toime panemine süüdistatava poolt on tõendatud Tarrest LT OÜ objekti juhi MK ütlustega, mille kohaselt on 18.10.2012 Niguliste 3 piiratud aiaga territooriumile sisse murtud ja soojakutelt varastatud elektrikaablid. Turvafirma Securitas sai häire ja püüdis kinni meesterahva, kes anti

üle politseile. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on fikseeritud Niguliste 3 aiaga piiratud territoorium ja sellel asuvad ehitussoojakud. Elektrikaabel on tagastatud omaniku esindajale.

V.M kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt leiti tema juurest

muuhulgas roheline seljakott, mille sees oli valge isolatsiooniga kaablijuhtmed. V.M

ütluste kohaselt läks ta 18.10.2012 hilja õhtul Niguliste tänaval asuvale

ehitusobjektile, kus oli eelnevalt näinud elektrikaableid. Ehitusterritoorium oli piiratud metallvõrgust aiaga. Kaasas olid tal nuga ja tangid, mille abil lõikas läbi valget värvi kaabli,

mille pani oma seljakotti. Lahkudes tuli kohale turvapatrull, kes pidas ta kinni. Kaabel on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis.

V.M ütluste kohaselt tungis ta mõlemale territooriumile eesmärgiga vastastata seal leiduvat elektrikaablit. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult – süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine on seatud eesmärgiks ja isik teab, et see saabub.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. V.M on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Kuivõrd toime on pandud kaks valdaja tahte vastast ebaseaduslikku sissetungimust piirdega alale, tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

4. Karistus

KarS § 266 lg 2 võimaldab isikut karistada rahalise karistusega või kuni kolmeaastase

vangistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul ei ole V.M suhtes võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Isikut on varem kriminaalkorras karistatud ja need karistused ei ole

teda mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ka käesolevad teod on toime

5

pandud katseajal. Isikul puudub töökoht. Enda ütluste kohaselt planeeris ta varastatud kaabli

metallikokkuostupunkti viia. Seega paneb V.M kuritegusid toime raha saamiseks.

Seega tuleb isikut karistada vangistusega. Isiku süü on väike. Kergendava asjaoluna kuulub arvestamisele puhtsüdamlik ülestunnistus (tl 52). Karistuse eripreventiivseid eesmärke täidab

piisaval määral KarS § 65 alusel mõistetav liitkaristus. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid täidetud, kui isikut karistatakse sanktsiooni miinimumi lähedase karistusega.

Kõigest eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et V.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

Harju Maakohtu 26.03.2010.a. otsusega mõistetud karistusest V.M ära kandmata 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva. KarS § 65 lg 2

kohaselt kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

KarS 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o vangistus 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, Harju Maakohtu 26.03.2010.a. otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 22

(kakskümmend kaks) päeva, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks liitkaristusena

tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 12 (kaksteist) päeva, millise

karistusaja kandmise algust arvata alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 18.10.2012.a.

5. Asitõendid

Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat. Elektrikaablid, millised on menetluse käigus üle antud, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

tagastamisele nende seaduslikele valdajatele. Süüdistatava kinnipidamisel ära võetud seljakott, mis asub hoiul asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, tagastada KrMS

§ 126 lg 3 p 2 alusel V.M-ile ; V.M kinnipidamisel äravõetud punase käepidemega nuga ja tangid, mis hoiul asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

6. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud välja alljärgnevalt:

• § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot;

• KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

6

Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.M , 1-12-11604, kaitsjatasu, sundraha“.

Ingrid Kullerkann Kohtunik