4-12-2731/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-12-2731

Otsuse kuupäev 06.02.2013

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuasi I.Z-i

väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 01.06 : 2590,12,002347 .2012 otsus väärteoasjas nr

Kaebuse esitaja menetlusalune isik I.Z

Kaitsja v.-adv. Anti Aasmaa

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 06.02.2013, Rakvere kohtumaja

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

I.Z-i kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida -

prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema

Margo Kuke 01.06 nr: 2590,12,002347 .2012 otsus väärteoasjas , millega määrati I.Z-ile

, töökoht ) Liiklusseaduse § 227 (isikukood xxx, elukoht xxxx xxxx lg 2

alusel karistuseks , osa eriõiguse äravõtmine 6 kuuks liselt karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus.

Süüdi tunnistada I.Z Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

2

Mõistetud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav,

on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses

tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja

esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud

1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Toomas Kivilo koostas

menetlusalusele isikule I.Z-ile 04.05.2012 väärteoprotokolli AB 1291460-2347 selle

kohta, et I.Z 04.05.2012 kell 19.02 Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Tallinn-

Narva mnt 71. km-l, liikudes Narva suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 90 +/-7 km/h teelõigul, kus lubatud kuni 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33

km/h. Sellega rikkus I.Z Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseer

iti Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

2. Menetlusalune isik I.Z esitas 21.05.2012 paludes väärteoprotokollile vastulause, rakendada karistusena rahatrahvi.

3. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 01.06 rteoasjas nr: .2012 otsusega vää

2590,12,002347 menetlusalusele isikule I.Z-ile L lg 2 määrati iiklusseaduse § 227 alusel karistuseks

- eriõiguse äravõtmine 6 kuuks, sest I.Z 04.05.2012 kell 19.02 Lääne Viru maakonnas Kadrina vallas Tallinn-Narva mnt 71. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 90 +/-7 km/h teelõigul, kus lubatud kuni 50 km/h. Ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. I.Z rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 4. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas 18.06.2012 kohtule kaebuse menetlusalune isik

I.Z oma kaitsja kaudu. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on oluliselt

rikkunud väärteomenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohtuväline menetleja on oma karistusotsust motiveerinud üksnes üldpreventiivsete kaalutlustega, samas

jätnud tähelepanuta, milliseid tagajärgi karistus isikule kaasa tuua võib. Karistus ei tohi

kaebaja hinnangul olla kättemaksuks. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab, et Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis

– tatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega karis

3

kuni kuue kuuni. Seega on kohtuväline menetleja karistanud I.Z-i sanktsioonis

kehtestatud maksimumkaristusega. Niivõrd range kohtlemine ei ole aga käesoleval juhul põhjendatud. Kaebaja palub tühistada karistusotsus eriõiguse äravõtmise osas ning karistada

teda kergemaliigilise karistusega, so rahatrahviga. Samas on I.Z-i näol tegemist

isikuga, kes vajab juhtimisõigust seoses oma tööga. Juhtimisõiguse äravõtmisel k

aotaks ta oma töö. Nimetatud asjaolu tõendab kaebaja kaebusele lisatud xxxx iseloomustusega, millest nähtub, et juhtimisõiguse olemasolu seoses tööga on vajalik. Arvestades isikut ei ole koheselt

maksimummääras karistamine põhjendatud. Kaebaja leiab, et nimetatud asjaoludel on teda

karistatud selgelt liiga rangelt ning kohaldatud karistus ei vasta tema isikule ja süüteo raskusele. Kokkuvõtvalt palub kaebaja tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja otsus, millega I.Z-i karistati eriõiguse äravõtmisega 6 kuuks ja karistada I.Z-i kergemaliigilise karistusega, so rahatrahviga. 5. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond oma vastuskirjas I.Z-i kaebusele märgib, et

karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline

menetleja, Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk arvestanud

karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on I.Z-i süü. Süü

suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus (tegu ja tagajärg). Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,12,002347 on menetletud vastavalt seadustikule ja

määratud karistus on proportsionaalne I.Z-i süüga. Arusaamatuks jääb kaitsja väide,

nagu oleks Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Margo Kukk kättemaksuks

I.Z-ile määranud karistuse sanktsiooni maksimaalmääras, st juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks (millistele tõenditele selline väide rajaneb). Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse vanema Margo Kuke otsus on igati põhistatud ja tugineb selgetele faktidele,

sest sellises (33 km/h) ulatuses suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega pani I.Z otsesesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elud, siis seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. I.Z tunnistab, et juhtis 04.05.2012 kella 19.00 paiku Tallinn-Narva mnt 71-l kilomeetrit sõidukit xxxx reg nr xxxx Samuti ning ei pannud tähele, et kiirus on kiirusepiirangu alas liiga suur. arvestas patrullteenistuse vanem Margo Kukk asjaoluga, et I.Z on lisaks aruteldavale väärteole ka kehtiv LS § 227 lg 1 rikkumine, juhtides mootorsõidukit 20.04.2012 kella 11.35 paiku Tallinna linnas, Laagna teel (määratud rahatrahv 20 eurot – tasutud 01.05.2012). Kahe

rikkumise ajaline vahe oli ainult kaks nädalat. 21.05.2012 esitas I.Z Rakvere

politseijaoskonnale elektroonilisel teel taotluse, milles ta palub rakendada karistusena

rahatrahvi. Kohtueelse menetluse käigus kogutud ja kontrollitud tõenditest nähtuvalt I.Z küll tunnistab oma süüd, aga puhtsüdamlikku kahetsust tema teole ei järgnenud. Sellisest

hoolimatust käitumisest jääb üle ainult järeldada, et I.Z puudub vähimgi tahtmine liikluskorrast kinni pidada ja ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ning selle võimalikest tagajärgedest. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõidukijuhil väljakujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st juht teab ja saab aru, kui suur on tema poolt juhitud

sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada

üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga

õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks

õigushüveks on eelkõige inimese elu. Seega palub kohtuväline menetleja jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

4

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja on palunud asja lahendamist kirjalikus menetluses, samuti on sellega nõustunud kohtuväline menetleja. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7. lg 5 p 3 kohaselt Liiklusseaduse § 50 juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik n selle toimepanemises süüdi. o

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku poolt väärteo

toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on

kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja videosalvestus.

KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud

tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud I.Z-i kui mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. suurima

l 13) kohaselt juhtis I.Z 04.05.2012 kell Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (t

19.02 Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Tallinn-Narva mnt 71. kilomeetril mootorsõidukit km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval xxxx reg nr xxxx Seadme lugem 90 .

teelõigul 5 mõõtmise laiendmääramatus: +/ km/h. Ületas mõõdetaval 0 km/h. Kiiruse -7

teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 33 km/h. Juhile näidati seadme tabloole

fikseeritud näitu, mille kohta on viimane allkirja andnud.

Menetlusaluse isiku I.Z-i 04.05.2012 kella ülekuulamise protokollist (tl 14) nähtub, et

19.02 ajal juhtis ta Tallinn-Narva mnt 71. kilomeetril sõidu ). Sõidukis oli ta kit xxxx (xxxx üksi. Ta oli mõtetes, ei pannud tähele, et kiirus on piirangualas liiga suur. Seega on t ne isik I.Z õendatud, et menetlusalu rikkus Liiklusseaduse §-s 50 lg 5 p 3

sätestatud nõudeid ja pani toime Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus on seisukohal, et antud j - uhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestat - ud alustel.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik I.Z.

5 Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalusele isikule I.Z-ile lg on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 227 2 alusel määratud karistuseks eriõiguse äravõtmine 6

kuuks. Kohtuväline menetle karistuse määramist põhjend ja on otsuses I.Z-ile anud sellega, et olukorras, kus igal aastal hukkub ja saab vigastada suur hulk liikluses osalevaid inimesi, peab

riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud

suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate

õigusrikkumistega. Oma rikkumisega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete

rikkumiste toimepanemise eest. Määratud karistused ei ole pannud teda seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldab kohtuväline menetleja põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses palunud tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas ning mõista talle kergemaliigilisem karistus, so rahatrahv. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaebus on ja otsus põhjendatud ning kohtuvälise menetle kuulub tühistamisele osaliselt karistuse määramise osas ja tuleb teha uus otsus. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et I.Z-ile on Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

karistuseks määratud eriõiguse äravõtmine 6 kuuks. Seega on I.Z-ile karistuseks

määratud sanktsioonis ettenähtud võimalik maksimaalne karistus. Kohus nõustub kaebuses

tooduga, et kohtuväline menetleja on karistusotsust motiveerinud üksnes üldpreventiivsete kaalutlustega. Kohtu arvates ei ole kohtuväline menetleja oma otsuses täiel määral lähtunud

KarS -

ku I.Z-i § s 56 lg 1 sätestatust, sest üldse on jäetud märkimata, kas menetlusaluse isi

käitumises esinesid KarS § s 57 sätestatud karistust kergendavad ja KarS § - -s 58 sätestatud I.Z-i ütlustest menetlusaluse isikuna nähtub karistust raskendavad asjaolud. see, et t

a oma süüd tunnistas, samas oma tegu otsesõnu puhtsüdamlikult kahetsemata. KarS §

57 lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1

loetlemata asjaolusid. Kohtu arvates tulnuks I.Z-ile karistuse määramisel arvestada

karistust kergendava asjaoluga, milleks on süü tunnistamine. Kohtuväline menetleja on

otsuses märkinud, et menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid m teda seaduskuulekalt ääratud karistused ei ole pannud

käituma. istusandmetest nähtub, et teda 20.04.2012 Põhja prefektuuri I.Z-i kar on

korrakaitsebüroo kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2315,12,005073 karistatud Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi 20.04.2012 toimepandud väärteo eest

rahatrahviga 20 eurot, milline on tasutud 01.05.2012 (väärteootsus jõustus 07.05.2012). Arvestades asjaolu, et enne käesoleva rikkumise eest otsuse tegemist, oli I.Z

kehtiv karistus üksnes üks väärteo Liikluseaduse § 227 lg 1 järgi, ei olnud kohtuvälisel menetlejal väita, et menetlusalust alust isikut on varasemalt korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest. Seega

on ise tuvastatud, et I.Z pani vaid kahe nädala möödudes 04.05.2012, mil eelm

samalaadse rikkumise eest määratud väärteokaristus ei olnud veel jõustunud, toime uue

analoogse

väärteo, kuid talle määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, on kohtu arvates ebaproportsionaalne, sest lähtutud ei ole KarS § s 56 lg 1 sätes - tatust. I.Z tööt ning juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik tööülesannete täitmiseks. Kohus ab xxxx on tal leiab, arvestades kõike eeltoodut, et karistu üld eesmärgid oleksid Kalev se - ja eripreventiivsed

6

I.Z-i puhul täidetud temale kergema karistuse, s.o rahatrahvi mõistmisega, kuid mõistetav rahatrahv peaks kindlasti olema suurem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. 11. Lähtudes VTMS § dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 tühistab eeltoodust ja juhindudes -

kohus koh Politseituvälise menetleja ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 01.06.2012 otsuse väärteoasjas nr määratud karistuse osa : 2590,12,002347 osaliselt, s.o I.Z-ile s ja teeb selles osas uue otsuse.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 15. veebruaril 2013. a.

№oremreferent

Lea Herne

Viru Maakohtu 01.03.2013 RESOLUTSIOON:

VTMS § 2 ja KrMS § 306 lg 5 alusel parandada Viru Maakohtu 06.02.2013.a. kohtuotsuses nr 4-12-2731 ne eb ilm atäpsus j resolutsioonis õigeks järgmine tekst: a lugeda kohtuotsuse

Mõistetud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081705 ning selgitus. Muus osas jätta 06.02.2013.a. kohtuotsus muutmata.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne