1-12-8384/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2013.a. xxxxx kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Kriminaalasja number 1-12-8384 Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak

Kohtuistungi sekretär

Maie Loks

Kriminaalasi B.L-i süüdistuses KarS § 424 järgi;

Prokurör Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Süüdistatav

B.L -isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel –eesti keel; keskeriharidusega; töökoht xx xxxxxx xxxxx xxxxxxx, xxxxxxx,

töövõimetuspensionär xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx % ulatuses;

varem kriminaalkorras karistatud xxxxx Maakohtu 03.12.2008.a.

kohtuotsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 100

päevamäära, s.o 23 100 krooni, kandmisele kuuluv karistus rahaline karistus 94 päevamäära, s.o. 21 714 krooni, lisakaristus –

sõidukite juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks;rahaline karistus tasutud 05.01.2010; tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Kohtuistungi toimumise aeg

21.jaanuar 2013

2 (6) RESOLUTSIOON

B.L süüdi tunnistada ja karistada vangistusega . KarS § 424 järgi (neli) 4 kuud

KarS § 73 lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.L ei pane jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. kolme (3) aastase katseaja Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Lisakaristusena kohaldada B.L-i suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

sõiduki juhtimise äravõtmist kaheksaks (8) kuuks arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on B.L kohustatud

viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Sisse nõuda B.L-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku viissada üheksa

(509) eurot 97 senti , sealhulgas 240 eurot 269,52 eurot sundraha katteks, riigi õigusabi arvel määratud kaitsja tasu katteks ning kriminaaltoimikust kaitsjale koopiate tegemise kulu 0,45 eurot katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud 521,52 euro ulatuses , so ½ sundrahast, ½ riigi õigusabi tasust ning tunnistaja sõidukulude hüvitis riigi kanda ning määrata, et väljamõistetud

kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda jooksul igakuiste osamaksetena, suurusega kaheksa kuu 63,75 eurot (seitse makset) ja 63,72 eurot (1 makse) esimese osamakse tasumisega kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 1.kuupäevaks.

Maksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 SEB Pank, või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-12-8384

kriminaalmenetluse kulude osamakse (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu).

Kui süüdimõistetu ei ole tasunud kriminaalmenetluse kulude esimest osamakset kohtuotsuses

märgitud tähtajaks või jätab tasumata mõne järgneva osamakse, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o 21.jaanuarist 2013.a.

Kui ükski kohtumenetluse pool ei ole teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, vormistatakse kohtuotsus üksnes resolutiivosana.

Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 05.veebruarist 2013.a. kell 9.00.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistuse sisu

3 (6)

B.L süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema 07.08.2012 kella 06.10 paiku juhtis xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxxx külas, xxxxx-xxxxxx 2-l kilomeetril, suunaga xxxxx poole sõiduautot xxx xxx xx,

registreerimismärgiga xxxxxxx, olles seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris

väljahingatavas õhus oli 1,10 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10, lugeda lõplikuks tulemiks 1,00 mg/l kohta. B.L rikkus oma teoga liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki

juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

B.L-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Süüdistatav B.L ei tunnista ennast temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohtuistungil on andnud ütlusi tunnistajad A. M. , A. S. ja T. L. , ning süüdistatav B.L .

Tunnistajate A.M. ja A.S. ütlustega on võimalik tuvastatuks lugeda asjaolud, et 07.08.2012.a.

varahommikul kella kuue paiku sõitis xxxxx-xxxxxx, xxxxxxxx külas B.L-i poolt

juhitava politseivärvides sõiduki ees suunaga xxxxx poole B.L-i poolt juhitud

sõiduauto xxx. Nimetatud sõiduk peatus maja sissesõiduteel, kuhu politseiametnikud olid samal ööl paigutanud mopeedi, millise juht oli juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega seoses ja olles

arvamusel, et peatunud sõiduki juht elab selles majas, soovisid A.S. ja A.M. selgitada mopeedi paigutamise asjaolusid. Kui politseiametnikud peatusid, nägid nad B.L oma autost väljumas ning suundumas värava poole, kusjuures tema kõnnak oli taaruv ning nägu

punetas. Ka tunnistaja A. M. väljus autost, soovides B.L-iga vestelda, kuid viimane

keeldus politseiauto juurde tulemast. A.M. tundis B.L-i juures alkoholi lõhna. Nimetatud asjaolud viitasid sellele et isik võib olla tarvitanud alkoholi ning politseiametnikud pidasid vajalikuks kontrollida joovet alkomeetriga. B.L keeldus ka politseisõidukisse

tulemast ning alkomeetrisse puhumast, osutades füüsilist vastupanu. Politseijaoskonnas

nõustus B.L joobe tuvastamise mõõtetulemusega ning selgitas, et oli alkoholi tarvitanud xxxxxxx bussiga xxxxxxxx sõites. xxxxxx olevat B.L võtnud oma auto, et sellega xxxxx sõita. Pärast joobe tuvastamist toimetasid tunnistajad A.S. ja A.M. B.L-i ning tema auto xxxxx, B.L-i elukohta.

Tunnistajad kinnitavad, et nende nähes, s.o oma sõidukist väljudes B.L alkoholi ai

tarvitanud ning ka tema sõiduautos ei täheldatud visuaalsel vaatlusel alkoholi ega tühje pudeleid. Joobe tuvastamise käigus ei rääkinud B.L seda, et ta tarvitas alkoholi autos

pärast peatumist. Tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud alkoholi tarbimine pärast sõiduki

peatumist ka ajaliselt võimalik, sest vahe B.L-i poolt juhitud auto peatumise ja politseisõiduki peatumise vahel oli vaid mõned sekundid. Pärast peatumist ja autost väljumist oli B.L kogu aeg tunnistajate vaateväljas.

Tunnistaja A. M. ütlusi on näitlikustatud fotode abil (tl.16-17), millised on tehtud sündmuskohal – xxxxxxxx külas, xxxxx-xxxxxx 2-l kilomeetril. Tunnistaja on selgitanud, et

4 (6) B.L-i auto oli peatunud fotol nr.2 nähtava värava suhtes rohkem värava pool, kui fotol

näha olev sõiduk, kuid selliselt, et politseiauto juhi kõrvalistuja poolsest aknast olid näha B.L-i auto juhipoolsed uksed.

T. L. on kohtuistungil kinnitanud, et elab xxxxxxxx, vahetult xxxxx maantee ääres ning

mäletab, et 7.augustil 2012.a. varahommikul oli tema maja väravate juures peatunud politseiauto ja üks võõras auto. Viimane paiknes väravast eemal, poolviltu, suunaga xxxxx

poole ning politseiauto seisis heki juures, samuti suunaga xxxxx poole. Tunnistaja T.L. ütluste kohaselt ei ole B.L ei tema ega tema pereliikmete tuttav.

Sündmus on fikseeritud 06.08.2012.a. patrullilehel (tl.18-19), millelt nähtub, et

patrullitoimkonna, koosseisus A. S. ja A. M. tööaeg on kestnud 20.00-08.00 ning 06.00- 07.00 on sissekanne alkoholijoobes autojuht B.L Ain kohta.

07.08.2012 kell 06.19 on Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo xxxxx politseijaoskonna välijuht koostanud B.L-i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl.20). 07.08.2012.a. on tuvastatud B.L-i joove tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110MK

III EST ARAF-0009, mille lugemi näit on olnud 1,10 mg /l. Tõendusliku alkomeetri

kasutamine on fikseeritud protokollis (tl. 21), millele on lisatud mõõtetulemuse väljatrükk (tl.22). Mõõtetulemuse interpreteerimisel on kasutatud laiendmääramatust 0,1 mg/l vastavalt politseipeadirektori 30.06.2009.a. käskkirjaga nr.195 kinnitatud „Mõõtemääramatuse arvutusmõõtemetoodika MM04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine“ kohta (tl.23-24).

Süüdistatav B.L on kohtuistungil andnud süüdistuse aluseks oleva sündmuse kohta ütlusi, milliste kohaselt ta sõitis tõepoolest 07.augusti 2012.a. varahommikul xxxxxx autoga xxxxx poole. Tal tuli mõte külastada ühte tüdrukut, kes väidetavalt peatus xxxxxxxx, tuttava juures valges telliskivimajas. B.L peataski oma auto ühe maja värava juures, teadmata täpselt, kas tütarlaps peatub selles või teisel pool teed asuvas majas. Peatanud auto, jõi ta ära kaasas olnud 200 g pudeli pipranapsi ning viskas pudeli autost välja, heki juurde rohu sisse. Ta põhjendab alkoholi tarbimist sooviga saada „julgustust, … et jutt paremini jookseks“. Sel ajal veel politseiautot tema taga ei olnud, politseiautot oli ta näinud seismas xxxxxxxx Favora tankla parklas. Kui B.L autost väljus ja värava suunas astus, kuulis ta, et keegi hüüab

teda, paludes peatuda. Politseinikud tegid ettepaneku puhuda alkomeetrisse. B.L

kinnitab, et ta puhus alkomeetrisse ka kohapeal, kuid see ei olnud politsei arvates piisav,

mistõttu ta toimetati politseijaoskonda. B.L ei vaidlusta politseijaoskonnas toimunud

joobeseisundi tuvastamise tulemust. Ta kinnitab, et oli xxxxxxx sünnipäevapeolt tulnud

xxxxxxxx tõepoolest bussiga ning edasi sõitnud oma autoga, kuid enne sõitma asumist ei olnud alkoholi tarvitanud.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab joobeseisundis isiku poolt mootorsõiduki juhtimine. Joobeseisundis juhtimise keelab LS § 69 lg 1, osundatud

paragrahvi lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatav B.L oli 07.08.2012.a. kella 6.19 ajal joobeseisundis – süüdistatav ei ole vaidlustanud alkoholijoobe mõõtmise tulemusi. Kuid B.L on andnud ütlusi, mille kohaselt tema, olles küll joobeseisundis, ei juhtinud sellises seisundis mootorsõidukit.

Süüdistatava ja tunnistajate ütlused tõendamiseseme asjaolu kohta on omavahel vastuolus.

Seetõttu kaalub kohus nimetatud tõendeid nende elulise usutavuse aspektist ning lähtuvalt ütluste andja isikust.

5 (6)

Riigikohus on kohtulahendis nr.3-1-1-15 -10 rõhutanud, et süüdistatava kasuks tuleb

tõlgendada vaid selline kõrvaldamatu kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav.

Kohus leiab, et B.L-i ütlustes kajastuva asjaolu esinemine– sõiduki juhi poolt alkoholi tarvitamine vahetult pärast sõiduki peatamist kohas, mille suhtes sõiduki juhil ei olnud täit veendumust, et tegemist on majaga, kus viibib tema väidetavalt tuttav naisisik, ei ole üldiselt tõenäoline. Süüdistatav ei saanud olla ka kindel, et ta on oodatud külaline. Seetõttu pidi ta arvestama võimalusega, et peab edasi sõitma. Kohtu veendumust, et süüdistava ütlused ei ole

usaldusväärsed, toetab ka asjaolu, et kinnipidamisel politseiametnike poolt ei avaldanud ta

neile, et tarbis alkoholi pärast sõiduki peatamist ja viskas tühja pudeli peatumiskoha lähedusse. Nimetatud asjaolu avaldamine oleks võimaldanud kontrollida tema alibiversiooni.

Selle asemel rääkis ta tunnistajatele vahetult pärast joobe tuvastamist, et oli alkoholi tarvitanud enne sõiduki juhtimisele asumist bussis teel xxxxxxx xxxxxxxx. Tunnistaja T. L. ütlustega on tõendatud, et majas, mille juures B.L oma auto peatas, ei ela kedagi, kes teda tunneks.

Erineva sisuga ütluste hindamisel nende andja isikutest lähtuvalt on kohus seisukohal, et

tunnistajate A.M. ja B.L ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda – nimetatud

tunnistajate ütlused on omavahel kooskõlas ning neil puudub igasugune põhjus anda valeütlusi.

Kuna süüdistatava ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega ning ei ole eluliselt usutavad jätab kohus nimetatud tõendi kui ebausaldusväärse tõendite kogumist välja.

Seega on asjaolu, et B.L juhtis 07.08.2012.a. varahommikul sõiduautot xxx, registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kohtu hinnangul tõendatud tunnistajate A. M. ja B.L ütlustega, kes kinnitavad, et ajavahemik B.L-i sõiduki peatumise ja tema sõidukist väljumise vahel oli sedavõrd lühike, et alkoholi tarbimine ei olnud selle aja jooksul võimalik.

Tegemist on otseste tõenditega, sest tunnistajad nägid vahetult B.L sõidukit

juhtimas ning sellest väljumas joobeseisundile viitavate tunnustega. Kohtu arvates ei ole

tõenäoline ka see, et koheselt pärast 200 g alkoholi ärajoomist avalduvad joobeseisundi välised tunnused -taaruv kõnnak, silmade ja näo punetus, mida on tunnistajad kirjeldanud.

Otsuse põhjendused karistuse mõistmisel

Kuna B.L on süüdi KarS § 424 kirjeldatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises, tuleb teda karistada.

Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andes hinnangu B.L-i süüle, tuleb arvestada , et liiklusohutuse vastu toimepandud

süütegudega võivad kaasneda rasked tagajärjed. Seega tuleb joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise puhul hinnata selle toimepannud isiku süüd suureks. B.L-i puhul ei esine karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Süütegu on toime pandud tahtlikult.

Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestab kohus kõigepealt asjaoluga, et B.L ei ole ise oma tegu hukka mõistnud või vähemalt ei ole ta seda avaldanud. Ta on püüdnud vastuolulisi ütlusi andes vastutusest vabaneda.

6 (6) B.L on kriminaalkorras karistatud KarS § 424 alusel 03.12.2008.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega rahalise karistusega, mis on tasutud 05.01.2010.a. (tl.26-30). Süüdistataval on kehtiv väärteokaristus 03.06.2010.a. liiklusalase väärteo toimepanemise eest (tl. 9). Seega ei ole varasemad karistused B.L mõjutanud hoiduma süütegude toimepanemisest ning teda ei saa pidada õiguskuulekaks isikuks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava mõjutamiseks süütegude toimepanemisest hoiduma ning

silmas pidades õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb B.L karistada lühiajalise vangistusega neli kuud. Kohus peab siiski võimalikuks, et mõistetavat vangistust ei pöörata B.L-i suhtes täielikult täitmisele vastavalt KarS § 73 lõigetele 1 ja 3, kui ta 3- aastase

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava isikust tulenevate asjaoludega – tegemist on 80

% ulatuses töövõimetu inimesega, kellele võib kohtu hinnangul eripreventiivset mõju avaldada ka täitmisele mittepööratud karistus. B.L on avaldanud, et pärast 07.augustit 2012 ei ole ta üldse sõidukit juhtinud.

Kohus on seisukohal, et B.L-i suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristusena KarS § 50 lg

1 p 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Vastavalt ARK andmebaasile andmetele

omab B.L kehtivat juhiluba (tl.25). Karistuse mõju saavutamiseks peab kohus

vajalikuks, et süüdimõistetu tunnetaks teatud ajakaheksa kuu jooksul juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvat piirangut.

Riikliku süüdistaja poolt taotletud süüteo toimepanemise vahendi – sõiduauto xxx xxx T,

registreerimismärgiga xxxxxx, mis kuulub B.L-ile (tl.25) konfiskeerimist vastavalt

KarS § 83 lg 1 ei pea kohus vajalikuks. Arvestades, et süüdistatava B.L-i ütluste kohaselt on tegemist 1999.aastal toodetud ja hetkel mitte sõidukorras oleva sõidukiga, leiab

kohus, et nimetatud süüteovahend ei kätke endas sellist ohtu, mille puhul oleks proportsionaalne konfiskeerimise toime.

Otsuse põhjendused menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas so 480 eurot, kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot (tl 36), B.L-ile riigi õigusabi arvel määratud kaitsjale väljamakstud tasu ja kulud kokku 539,04 eurot (tl.33- 35,38) ning tunnistaja sõidukulude hüvitis – 12 eurot.

Kohus leiab, arvestades B.L-i varalist seisunditasjaolu, et osalise töövõimetuse tõttu on tema võimalused tööga sissetulekut saada piiratud, et põhjendatud on KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ning määrata väljamõistetud menetluskulude

tasumine ositi. Kohtu hinnangul käib B.L-ile menetluskulude hüvitamine täies

ulatuses üle jõu. Seetõttu jätab kohus ½ väljamõistmisele kuuluvast sundrahast ja riigi

õigusabi arvel määratud kaitsjale väljamakstud tasust ning tunnistajale väljamakstud sõidukulude hüvitise riigi kanda.

Epp Tombak

Kohtunik