1-12-6124/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Ärakiri
Legislator headnote
AI generated1-12-6124/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Ärakiri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 Ärakiri
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-6124 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär
Tõlk Kai T. L
Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.I, isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: xxxx
Karistuse kandmise algus 01.01.2012 29.12.2013 ja lõpp
RESOLUTSIOO
N:
Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T.I
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale,
prokurörile. T.I-le ja
Asjaolud:
Viru Vangla esitas 27.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.I ’i
vangistusest tingimi
si enne tähtaega vabastamiseks.
Käesoleval ajal kannab karistust Viru aakohtu 1 . 8.2 12 kohtuotsuse nr M 5 0 0 T.I 1-12-6124 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 1, § 199 lg 2 p 7, p 8, p 9,
§ 121 sätestatud süütegude toimepanemises Vastavalt KarS § 64 lg 1 ja 68 lg 1 mõisteti . lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 01.01.2012.
Vangla iseloomustuse kohaselt on T.I t kriminaalkorras karistatud 6-l korral. ’i
Isik on pannud korduvalt toime kuritegusid materiaalse kasu Kuritegude saamise eesmärgil.
dünaamika on muutunud raskemaks. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud.
2 Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Riigikeelt kinnipeetav ei oska ning tal on algharidus. Põhihariduse omandamisel kinnipeetav mõtet ei näe, kuid on nõus omandama eriala.
Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks toimetulekutoetus. Ametlik töökogemus
puudub. Kuriteod on toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Toimetulekut
mõjutasid sõltuvusainete tarvitamine ja võlad. Garanteeritud töökoht
isikul vabaduses puudub.
Suhted lähedastega on väidetavalt head, samas lähedased ei soovi, et kinnipeetav vabaneks
enne tähtaega ja asuks ema juurde elama. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse
taustaga isikud, isik on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis. Tegemist on mõjutatava isikuga. Isik on kuritegusid korduvalt alkoholijoobes toime pannud, kuid probleemi ei tunnista. Kuigi
meditsiiniosakonna andmetel on , isik ise eitab
tegemist amfetamiinisõltlasega sõltuvust.
Kinnipeetaval on olnud suitsiidimõtteid ja korduvaid enesevigastamisi oma eesmärkide
saavutamise nimel. Tegemist on närvilise isikuga, kes läheb kergesti endast välja. Esineb vägivaldset käitumist. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud, kuritegu on toime pandud katseajal.
Uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatakse kõrgeks –
vastavalt 66% ja 65%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist
enne tähtaega.
Maakohtu istung:
30.01.2013 Rakvere kohtumajas toimunud avalikul kohtuistungil loobus kinnipeetav
taotlusest enda
vabastamiseks enne tähtaega.
Kinnipeetav selgitas, et jättis juba vabaduses suitsetamise ja narkootikumide tarvitamise
maha. Emaga on suhted normaalsed, õdedega mitte. Kinnipeetav tunnistas, et on valinud
endale halvad sõbrad, sellepärast on ka vanglas, kuid kinnitas, et praegu selle seltskonnaga
suhelda ei taha. K korralikult registreerimas. innipeetav lubas, et kui ta vabastatakse, käib ta
Kinnipeetav hakkaks kojamehena. Kinnipeetav selgitas, et on vanglas
võimalusel tööle neljandat korda. Pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Isik on neljandat korda vanglas, kuus korda on teda karistatud. Positiivne on tema puhul see, et vanglas oleku ajal ei ole ta korda rikkunud
ja vabanedes tal on töötanud. Kuid problemaatiline on, et töökoht puudub. On olemas elukoht
ema juures, kuid suhted on lähedastega problemaatilised. Vangla hinnangul on uue kuriteo
toimepanemise protsent kõrge – 66 protsenti. Ta on kuritegusid pannud toime katseajal,
millest nähtub, teline alluma kontrollnõuetele. et ta ei ole suu
Kohtumääruse põhjendused:
Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla
poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest T.I tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
3
Kohus märgib, et isikut on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda
korduvalt väärteokorras karistatud. Kuriteo pani isik toime katseajal. Kuigi isikul ei ole
vangistuses distsiplinaarkaristusi, isiku varasem suutmatust alluda näitab käitumine
ühiskonnas kehtestatud normidele ning kohtu hinnangul ei pane ka isiku allutamine kriminaalhooldusele teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole
varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma
eesmärki täitnud Isik on kuritegusid toime pannud grupis ning kuna tegemist on mõjutatava .
isikuga ja tema suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, on olemas arvestatav risk, et isik paneb ka tulevikus toime kuritegusid grupis.
Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul on probleeme alkoholija narkosõltuvusega ning et osad kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Kohus leiab,
et kuna isik ei tunnista probleemi olemasolu ega ole seega motiveeritud probleemist
vabanema, on oht, et isik jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda võib ta viia uute kuritegude toimepanemiseni.
Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et töökohta. kinnipeetaval ei ole vabaduses olemas
Töö olemasolu on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks. Kohus
leiab, et vähesed töökogemused ja haridus võivad raskendada töö leidmist. Kuna isik on varem varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud, on tema
puhul olemas oht, et raskuste ilmnemisel jätkab ta kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist.
Kohus leiab, et isiku mist vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabasta mittetoetavaid asjaolusid.
Ka vangla ja prokurör on leidnud, et kinnipeetav tuleb jätta vangistusest enne tähtaega
vabastamata. Vangla hinnangul on tõenäosus, et isik paneb vabanedes toime uue kuriteo, kõrge.
Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning
kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale
teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik.
Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi
ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et T.I osas selliseid asjaolusid ei esine.
Eeltoodust tulenevalt kohus T.I vangistuse
ei nõustu süüdimõistetule
kandmisest vabastamisega . enne tähtaega
Maakohus juhindus KrMS seadustiku KarS § 76 ning § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige
№oremreferent
/allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtumäärus jõustus 19. veebruaril 2013.a
№oremreferent
Irina Golubev