Legislator Case Law & Legislation
1-12-6124/39 AI generated

1-12-6124/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-12-6124/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Ärakiri

Legislator headnote

AI generated

1-12-6124/39 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Ärakiri

Keywords

AI generated
denial of vocational measures dismissal during probation suspension of visa refusal severe personal hardship denial of ongoing benefits ineligibility for unemployment benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.02.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-6124 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

Tõlk Kai T. L

Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.I, isikukood xxx, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 01.01.2012 29.12.2013 ja lõpp

RESOLUTSIOO

N:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. T.I

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale,

prokurörile. T.I-le ja

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 27.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.I ’i

vangistusest tingimi

si enne tähtaega vabastamiseks.

Käesoleval ajal kannab karistust Viru aakohtu 1 . 8.2 12 kohtuotsuse nr M 5 0 0 T.I 1-12-6124 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 274 lg 1, § 199 lg 2 p 7, p 8, p 9,

§ 121 sätestatud süütegude toimepanemises Vastavalt KarS § 64 lg 1 ja 68 lg 1 mõisteti . lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse alguseks loeti 01.01.2012.

Vangla iseloomustuse kohaselt on T.I t kriminaalkorras karistatud 6-l korral. ’i

Isik on pannud korduvalt toime kuritegusid materiaalse kasu Kuritegude saamise eesmärgil.

dünaamika on muutunud raskemaks. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud.

2 Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Riigikeelt kinnipeetav ei oska ning tal on algharidus. Põhihariduse omandamisel kinnipeetav mõtet ei näe, kuid on nõus omandama eriala.

Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks toimetulekutoetus. Ametlik töökogemus

puudub. Kuriteod on toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Toimetulekut

mõjutasid sõltuvusainete tarvitamine ja võlad. Garanteeritud töökoht

isikul vabaduses puudub.

Suhted lähedastega on väidetavalt head, samas lähedased ei soovi, et kinnipeetav vabaneks

enne tähtaega ja asuks ema juurde elama. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse

taustaga isikud, isik on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis. Tegemist on mõjutatava isikuga. Isik on kuritegusid korduvalt alkoholijoobes toime pannud, kuid probleemi ei tunnista. Kuigi

meditsiiniosakonna andmetel on , isik ise eitab

tegemist amfetamiinisõltlasega sõltuvust.

Kinnipeetaval on olnud suitsiidimõtteid ja korduvaid enesevigastamisi oma eesmärkide

saavutamise nimel. Tegemist on närvilise isikuga, kes läheb kergesti endast välja. Esineb vägivaldset käitumist. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud, kuritegu on toime pandud katseajal.

Uue mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatakse kõrgeks –

vastavalt 66% ja 65%. Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist

enne tähtaega.

Maakohtu istung:

30.01.2013 Rakvere kohtumajas toimunud avalikul kohtuistungil loobus kinnipeetav

taotlusest enda

vabastamiseks enne tähtaega.

Kinnipeetav selgitas, et jättis juba vabaduses suitsetamise ja narkootikumide tarvitamise

maha. Emaga on suhted normaalsed, õdedega mitte. Kinnipeetav tunnistas, et on valinud

endale halvad sõbrad, sellepärast on ka vanglas, kuid kinnitas, et praegu selle seltskonnaga

suhelda ei taha. K korralikult registreerimas. innipeetav lubas, et kui ta vabastatakse, käib ta

Kinnipeetav hakkaks kojamehena. Kinnipeetav selgitas, et on vanglas

võimalusel tööle neljandat korda. Pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Isik on neljandat korda vanglas, kuus korda on teda karistatud. Positiivne on tema puhul see, et vanglas oleku ajal ei ole ta korda rikkunud

ja vabanedes tal on töötanud. Kuid problemaatiline on, et töökoht puudub. On olemas elukoht

ema juures, kuid suhted on lähedastega problemaatilised. Vangla hinnangul on uue kuriteo

toimepanemise protsent kõrge – 66 protsenti. Ta on kuritegusid pannud toime katseajal,

millest nähtub, teline alluma kontrollnõuetele. et ta ei ole suu

Kohtumääruse põhjendused:

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest T.I tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

3

Kohus märgib, et isikut on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda

korduvalt väärteokorras karistatud. Kuriteo pani isik toime katseajal. Kuigi isikul ei ole

vangistuses distsiplinaarkaristusi, isiku varasem suutmatust alluda näitab käitumine

ühiskonnas kehtestatud normidele ning kohtu hinnangul ei pane ka isiku allutamine kriminaalhooldusele teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Asjaolust, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, nähtub, et kinnipeetav ei ole

varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning et eelnevad karistused ei ole oma

eesmärki täitnud Isik on kuritegusid toime pannud grupis ning kuna tegemist on mõjutatava .

isikuga ja tema suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, on olemas arvestatav risk, et isik paneb ka tulevikus toime kuritegusid grupis.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isikul on probleeme alkoholija narkosõltuvusega ning et osad kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes olles. Kohus leiab,

et kuna isik ei tunnista probleemi olemasolu ega ole seega motiveeritud probleemist

vabanema, on oht, et isik jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda võib ta viia uute kuritegude toimepanemiseni.

Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et töökohta. kinnipeetaval ei ole vabaduses olemas

Töö olemasolu on aga kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üheks tingimuseks. Kohus

leiab, et vähesed töökogemused ja haridus võivad raskendada töö leidmist. Kuna isik on varem varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud, on tema

puhul olemas oht, et raskuste ilmnemisel jätkab ta kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist.

Kohus leiab, et isiku mist vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles tema vabasta mittetoetavaid asjaolusid.

Ka vangla ja prokurör on leidnud, et kinnipeetav tuleb jätta vangistusest enne tähtaega

vabastamata. Vangla hinnangul on tõenäosus, et isik paneb vabanedes toime uue kuriteo, kõrge.

Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole tingimused tema vabastamiseks täidetud ning

kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale

teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik.

Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et T.I osas selliseid asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt kohus T.I vangistuse

ei nõustu süüdimõistetule

kandmisest vabastamisega . enne tähtaega

Maakohus juhindus KrMS seadustiku KarS § 76 ning § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige

№oremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtumäärus jõustus 19. veebruaril 2013.a

№oremreferent

Irina Golubev