1-12-5240/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2012, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5240 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör Heli Väinaste

Enjar Malm

Ain Tali

Kriminaalasi A.G süüdistustes KarS § 209 lg 2 p 1,3; 349, 199 lg 2 p 7,8,9; 215 lg 2 p 1,2 järgi, N.G süüdistustes KarS §

199 lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 4, 215 lg 2 p 1,2 järgi ning Mairo

Michelsoni süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 – 22 lg 3 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

A.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, põhih , töökoht enne

aridus, elukoht xxxx

kinnipidamist xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 27.01.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8;

215 lg 2 p 1 järgi 3 a 6 k vangistusega, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 8 k 24 p vangistust, ülejäänud 2 a 9 k 6 p vangistust mõisteti tingimisi 3 a katseajaga, Harju Maakohtu 07.08.2006 määrusega pikendati katseaega 6 k võrra, 2) 25.11.2008 Harju Maakohtu poolt KarS

§ 349, 280 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 8200 krooni, millest eelvangistusaja

mahaarvamisega kuulus tasumisele 4900 krooni, Harju Maakohtu määrusega 15.08.2011 pöörati karistus täitmisele,

KarS § 69 alusel asendati tasumata rahaline karistus 50 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud, 3) 22.09.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8,9; 201 lg 2 p 1, 202 lg 2 p 2, 209 lg 2 p 1, 213 lg 1 järgi KrMS § 238 lg 2 aluse eelvangistusaja mahaarvamisega 4 k 21 p vangistusega, mis

Kaitsja

KarS § 69 lg 1 alusel asendati 288 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 a 6 k, 03.04.2012 seisuga on sooritanud kokku 8 tundi üldkasulikku tööd, väärtegude toimepanemise eest karistatud 21-l korral, 1 rahatrahv tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 05.12.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 07.12.2011

vandeadvokaat Arvo Suuban

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja

N.G, isikukood xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 24.10.2003 Lääne-Viru

Maakohtu poolt KarS § 275, 274 lg 1 järgi 3 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 2 -Viru 2.03.2004 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 3) 03.05.2004 Lääne-Viru

Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 a vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, 4) 29.06.2007 Viru Maakohtu poolt

KarS § 215 lg 2 p 1,3 – 25 lg 4 järgi rahalise karistusega

10 000 krooni, milline Viru Maakohtu määrusega 20.04.2010 asendati KarS § 69 alusel 120 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 k, 5) 23.10.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistuseg

000 krooni ühes sõiduki juhtimise a 20

õiguse äravõtmisega 1 a, milline Viru Maakohtu määrusega

20.04.2010 asendati KarS § 69 alusel 266 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 k, 6) 12.12.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424, 329 järgi 8 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a 6 k, väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, 4 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 17.01.

– 18.01.2012, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaat Lembit Nirgi

MAIRO MICHELSON, isikukood 39105195222, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude

toimepanemise eest karistatud 3-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld

vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk

RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.G KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada A.G KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista A.G liitkaristuseks peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning A.G liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud 20 päeva vangistust võrra ja Harju Maakohtu

15.08.2011 määrusega asenduskaristusena mõistetud karistuse ärakandmata osa 25 päeva vangistust võrra ning A.G liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) kuud 15 päeva vangistust.

Süüdi tunnistada A.G KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada A.G KarS § 349 järgi enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada A.G KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista A.G liitkaristuseks enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest 3 (kolm) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning A.G liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista A.G liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 15 päeva vangistust.

A.G karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.12.2011.

Tõkend vahistamine A.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada N.G KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 4 järgi ning karist useks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada N.G KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista N.G liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning N.G liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 17.01. – 18.01.2012, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka. N.G kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada N.G le mõistetud vangistus 236 (kahesaja kolmekümne kuue)

7 kuud.

tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata

Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada N.G

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda

: üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid

1) xxxx elama kohtu määratud alalises elukohas ;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld N.G suh tes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada MAIRO MICHELSON KarS § 199 lg 2 p 8,9 – 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning MAIRO MICHELSON’i karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui Mairo Michelson ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Mairo Michelsonile määratud katseaja alguseks lugeda 12.12.2012.

Tõkend elukohast lahkumise keeld Mairo Michelsoni suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista A.G lt: - 1597,79 (üks tuhat viissada üheksakümmend seitse eurot ja 79 senti) eurot OÜ Minilaen (arvelduskonto nr 221049246138 Swedbankis) kasuks;

- 8947,63 (kaheksa tuhat üheksasada nelikümmend seitse eurot ja 63 senti) eurot R K (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks;

-

24 000 (kakskümmend neli tuhat) eurot OÜ Raivelon Grupp (arvelduskonto nr 221014763989 Swedbankis) kasuks;

- 270,70 (kakssada seitsekümmend eurot ja 70 senti) eurot FIE A P (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks; -

264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot OÜ Evoler (arvelduskonto nr 10220026048010 SEB Pangas) kasuks; - 130,80 (ükssada kolmkümmend eurot ja 80 senti) eurot OÜ Koduekstra (arvelduskonto nr 332098160002 Danske Bank) kasuks;

- 1150,40 (üks tuhat ükssada viiskümmend eurot ja 40 senti) eurot OÜ Kristallkotkas (arvelduskonto nr 17001941258 №rdea Pangas) kasuks;

-

487 (nelisada kaheksakümmend seitse) eurot OÜ Amestop (arvelduskonto nr 221015845000 Swedbankis) kasuks;

- 6091,36 (kuus tuhat üheksakümmend üks eurot ja 36 senti) eurot OÜ Arco Ehitus (arvelduskonto nr 221001134877 Swedbankis) kasuks;

- 97,88 (üheksakümmend seitse eurot ja 88 senti) eurot AS Mercantile Group (arvelduskonto nr 221007117746 Swedbankis) kasuks; - 3841,54 (kolm tuhat kaheksasada nelikümmend üks eurot ja 54 senti) eurot Riigimetsa Majandamise Keskuse (arvelduskonto nr 10002021370008 SEB Pangas) kasuks;

- 5121,68 (viis tuhat ükssada kakskümmend üks eurot ja 68 senti) eurot MTÜ Aaspere

Külakoda (arvelduskonto nr 221026537530 Swedbankis) kasuks tsiviilhagide katteks.

Välja mõista A.G lt ja N.G lt solidaarselt 270 (kakssada seitsekümmend) eurot OÜ Simuna Ivax (arvelduskonto nr 221011797026 Swedbankis) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista A.G lt ja N.G lt solidaarselt 12 (kaksteist) eurot FIE A A (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista A.G lt ja Mairo Michelsonilt solidaarselt 3195,58 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis eurot ja 58 senti) eurot T K’i (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista A.G lt ja Mairo Michelsonilt solidaarselt 3115 (kolm tuhat ükssada viisteist) eurot OÜ Baseilo (arvelduskonto nr 221048077230 Swedbankis) kasuks tsiviilhagi katteks.

Välja mõista A.G lt ja Mairo Michelsonilt solidaarselt 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot FIE A S (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.G lt, N.G lt ja Mairo

Michelsonilt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista A.G lt, N.G lt ja Mairo Michelsonilt igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht - Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 374,40 (kolmsada seitsekümmend neli eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 62,40 eurot) eurot v. adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava - A.G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.G lt menetluskuluna kaitsjatasu 716,18 (seitsesada kuusteist eurot ja 18 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht

Rakvere Lai 11) kasuks 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot, s.h on käibemaks

20%, s.o 48 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava N.G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.G lt menetluskuluna kaitsjatasu 401,73

(nelisada üks eurot ja 73 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Owe Ladva ja v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ (asukoht Jõhvi Keskväljak 4) kasuks 278,40 (kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja

40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 46,40 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Allan Valgu poolt määratud korras süüdistatava Mairo Michelsoni kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Mairo Michelsonilt menetluskuluna kaitsjatasu 336

(kolmsada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Allan Valgu poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada N.G tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 837,18 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates jaanuarist 2013.a. igakuuliselt vähemalt 69,77 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 31.12.2013.a.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Mairo Michelsonil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 771,45 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates jaanuarist 2013.a. igakuuliselt vähemalt 64,29 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 31.12.2013.a.

A.G tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB

Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

N.G ja Mairo Michelsonil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – R plaat videosalvestistega (vargus OÜ

- CD -le Koduekstra kuuluvast kauplusest) ja täisautomaatse kohvimasina Nivona (vargus RMK Triigi kontoriruumist) kasutusjuhend jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – meeste kapuutsiga jope ADL (suurus XL), 1 paar spordijalatseid Adidas, 1 paar vabaajajalatseid MaiBu, 2 tühja taskulambi pakendit, 1 kivi, 6 pakendit DNA-proovidega, 1- - s pakendis makroflexi tükid, 1 s pakendis sündmuskohajälgede kaart ja 2 jalatsijälge, millised kõik asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 13. detsembrist 2012 (seega hiljemalt 19.

detsembriks 2012). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 03. jaanuarist 2013. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates 04. jaanuarist 2013 (seega hiljemalt 18. jaanuariks 2013). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

SÜÜDISTUSED

A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse, 28.07.2010.a xxxx - xxxx sõlmis OÜ ga Minilaen kasutusrendi lepingu sõiduauto registreerimismärgiga väärtusega 1 597,79 eurot kasutusrendile võtmiseks tähtajaga xxxx

viieks kuuks, st lepingu lõpptähtajaga 30.12.2010.a, mille kohaselt oli ta kohustatud tasuma

OÜ Minilaen arvele alates 30.08.2010 kuni 30.12.2010 igas kuus kuu 30. kuupäevaks 5000 krooni (319

,56 eurot), lepingu sõlmimisel andis A.G enda kohta valed kontaktandmed – aadressi ja telefoninumbri, ning olles tasunud lepingutasu summas 1000 krooni (63,91 eurot)

ning saades sõiduki oma kasutusse, jättis igakuised rendimaksud tasumata ning 2011.a a . prillikuus müüs sõiduki A V

- selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikuga, lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse R

Kile, mis seisnes selles, et 19.11.2010 kella 14 paiku xxxx parklas, esines teise isikuna, esitades R Kile A A nimele väljaantud tähtsad isiklikud dokumendid, so A A ID kaardi ja juhiloa, milliste dokumentide alusel R. K sõlmis temaga suulise rendilepingu, andes A.G le kasutamiseks väikebussi reg märgiga väärtusega 140 xxxx xxxx

000 krooni (8947,63 eurot) koos sõiduki registreerimistunnistuse, kindlustuspoliisi ja volitusega, kuid kokkulepitud ajaks, so 21.11.2010.a kella 14:00-ks, J.O K sõidukit ei tagastanud, vaid 20.11.2010.a kella 12 paiku müüs selle võltsitud ostumüügi lepingu alusel xxxx K S 5000 euro eest.

- selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikuga, lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse E

M xxxx tn ile, OÜ Raivelon Grupp esindajale, mis seisnes selles, et 19.11.2010 kella 20 paiku

„Jazz“ käsipesula parklas, esines teise isikuna, esitades i nimele väljaantud tähtsad E Mile A A isiklikud dokumendid, so A Ai ID kaardi ja juhiloa, milliste dokumentide alusel E. M sõlmis temaga Raivelon Grupp OÜ nimelt rendilepingu ja andis A.G le kasutamiseks väikebussi xxxx xxxx

reg märgiga väärtusega 24 000 eurot koos sõiduki registreerimistunnistuse, kindlustuspoliisi ja volitusega, kuid kokkulepitud ajaks, so 21.11.2010.a kella 19:00-ks A.G sõidukit ei tagastanud, vaid 20.11.2010.a müüs selle xxxx kindlakstegemata isikule.

Seega A.G, KarS § 209 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, isikute grupis, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 19.11.2010.a kella 14:00 paiku esitas xxxx parklas isiku tuvastamiseks, rendilepingu sõlmimiseks ja sõiduki kasutamiseks volituse koostamiseks R Kile A A ID kaardi nr xxxx ja

i tähtsad isiklikud dokumendid –

juhiloa xxxx, mille alusel sai enda kasutusse R K xxxx xxxx ile kuuluva sõiduki reg märgiga väärtusega 8947,63 eurot.

- selles, et tema 19.11.2010.a kella 20:00 paiku esitas xxxx E tn „Jazz“ käsipesula parklas

Mile isiku tuvastamiseks, rendilepingu sõlmimiseks ja sõiduki kasutamiseks volituse koostamiseks A A ID kaardi nr xxxx ja juhiloa xxxx, mille i tähtsad isiklikud dokumendid –

alusel sai end - xxxx xxxx a kasutusse Raivelon Grupp OÜ le kuuluva sõiduki reg märgiga väärtusega 24 000 eurot.

Seega A.G, kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti – isikutunnistust ja mootorsõidukijuhi juhiluba eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS §

349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isikuna:

- 02.12.2011 kella 21:30 paiku xxxx koos N.G-ga tungis valdaja tahte vastaselt aiaga piiratud territooriumile ning püüdis varastada FIE A Aile kuuluvast kombainist xxxx ja teraviljakuivati taga olevast kütusemahutist kokku 190 liitrit erimärgistusega diiselkütust koguväärtusega 190 eurot ning OÜ Simuna Ivax kaarhalli juurest 500 kg metalli koguväärtusega 200 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu i sekkumise tõttu. A A

- 13.05.2011 kella 20:30 kuni 20.05.2011 kella 09:00-ni xxxx Mairo Michelsoni kaasaaitamisel, mis seisnes selles, et M. Michelson sõidutas A.G tema poolt renditud kaubikuga xxxx sündmuskoha lähedale, ootas seal A.G ja hiljem aitas tema kasutuses oleva kaubikuga ära viia varastatud esemed, tungis akna eemaldamise teel sisse P Hile kuuluvasse majja ning varastas mootorratta xxxx xxxx

reg märgi väärtusega 3195,58 eurot. ga

- 21.06.2011 kella 03:20 paiku xxxx Mairo Michelsoni kaasaaitamisel, mis seisnes selles, et

M. Michelson sõidutas A.G oma sõiduautoga sündmuskoha lähedale, ootas A.G ja hiljem aitas oma sõiduautoga ära viia varastatud esemed, tungis akna lõhkumise teel sisse

OÜ le Baseilo kuuluvasse kauplusesse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära -

mootorsae Husqvarna 353 väärtusega 649 eurot, mootorsae Husqvarna 357 väärtusega 779 eurot, mootorsae Husqvarna 435 väärtusega 389 eurot, mootorsae Husqvarna 445 väärtusega

509 eurot, mootorsae Husqvarna 450 väärtusega 539 eurot, tekitades vargusega kahju 2865 eurot. Kahju kokku koos lõhkumisega on 3115 eurot.

- 06.07.2011 kella 02:00 paiku xxxx tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse bussijaama kohvikusse ja varastas sealt FIE A Ple kuuluva kassaaparaadi JCM Gold J2500 sahtli väärtusega 223,70 eurot koos 47 euro sularahaga. Hoone omanikule OÜ-le Evoler tekitatud lõhkumise kahju on 264 eurot.

- 14.07.2011 kella 04:38 paiku xxxx Mairo Michelsoni kaasaaitamisel, mis seisnes selles, et

M. Michelson sõidutas A.G oma sõiduautoga sündmuskoha lähedale, ootas A.G ja hiljem aitas oma sõiduautoga ära viia varastatud esemed, tungis akna lõhkumise teel sisse Aiatehnika OÜ-le (FIE A S) kuuluvasse kauplusesse ning varastas mootorsae Stihl MS 170-D väärtusega 159,60 eurot, 2 mootorsaagi Stihl MS 260 koguväärtusega 950,92 eurot, mootorsae Stihl MS 181C väärtusega 187,90 eurot, mootorsae Stihl MS 361 väärtusega

532,07 eurot, mootorsae Stihl MS 211 väärtusega 263,18 eurot, mootorsae Stihl MS 250 väärtusega 391,45 eurot ning võsalõikaja FS 56 väärtusega 240 eurot. Kahju kokku 2725,12 eurot.

- 23.11.2011 kella 02:03 paiku xxxx -le Koduekstra tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse OÜ kuuluvasse kauplusesse ning varastas tühja kassasahtli väärtusega 102 eurot ning tekitas lõhkumisega kahju 28,80 eurot.

- 01.06.2011 kella 01:59 paiku xxxx tungis ukseklaasi -le lõhkumise teel sisse OÜ

Kristallkotkas kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt ühe 14,1 tollise sülearvuti „Ordi“ - Enduro 341D+W7HP sn: 299426 väärtusega 403 eurot ning ühe 15,6 tollise sülearvuti „Ordi“

Enduro 365T+W7HP sn: 298175 väärtusega 460 eurot, sülearvuti toiteadapteri väärtusega

34,50 eurot ning ühe GPS seadme TomTom väärtusega 129,83 eurot, tekitades vargusega kahju 1027,33 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju 365,06 eurot. Kahju kokku 1392,39 eurot.

- 26.10.2011 kella 23:30 kuni 27.10.2011 kella 07:45-ni xxxx sisse tungis akna lõhkumise teel

Amestop OÜ le kuuluvasse ekskavaatorisse ning varastas 3 kruvikeerajat väärtusega 12 eurot -

ja avariihaamri väärtusega 10 eurot, lõhkumisega tekitatud kahju 385 eurot, veel tungis akende lõhkumise teel sisse Arco Ehitus OÜ-le kuuluvatesse soojakutesse ja reoveepuhastushoonesse ning varastas sealt kompressori METABO maksumusega 180 eurot, kompressori NUAIR väärtusega 110 eurot, survepesuri KÄRCHER väärtusega 511,29 eurot, padrunivõtmete komplekti koos kuuskantvõtmetega väärtusega 150 eurot, raadio MAKITA koos akuga väärtusega 178,95 eurot, väikesed torutangid KNEPEX väärtusega 35 eurot ja suured torutangid KNEPEX väärtusega 65 eurot, plasmakeevituse käpa väärtusega 650 eurot, kaablibarabani 25 m väärtusega 35 eurot, printeri HP väärtusega 70 eurot, lasernivelliiri

(mõõteseade) koos jalgadega ja 5 m latiga mark LL300 väärtusega 1300 eurot, optilise nivelliiri koos jalgadega väärtusega 600 eurot, piikvasara BOSCH koos piikide ja puuridega väärtusega 640 eurot, vasara ja tarvikud väärtusega 200 eurot, akulambi MAKITA väärtusega

60 eurot, otsikute komplekti BLACK & DECKER väikses kohvris väärtusega 12,78 eurot, otsikute komplekti BACHO vööklambriga väärtusega 19,17 eurot, tööriistakohvri G4 embleemiga (kruvikeeraja

d, väiksed tööriistad) väärtusega 19,17 eurot, vasest maanduskaabli

1 viht 15 meetrit väärtusega 40 eurot, akutrelli MAKITA koos laadijaga, 2 akut väärtusega

100 eurot, suure ketaslõikuri METABO väärtusega 200 eurot, väikese ketaslõikuri väärtusega

150 eurot, mikseri väärtusega 100 eurot, makrofleksi püstoli väärtusega 15 eurot, mootorsae

MAKITA väärtusega 250 eurot, tekitades vargusega kahju kokku 5691,36 eurot. Akende lõhkumisega tekitatud kahju kokku 400 eurot. Kahju kokku 6091,36 eurot.

- 07.06.2011 kella 02:08 paiku xxxx tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse Mercantile Group AS-le kuuluvasse kauplusesse ning varastas kassast 5 eurot sularaha. Lõhkumisega tekitatud kahju on 92,88 eurot.

- 31.10.2011 kella 04:06 paiku xxxx se teel sisse RMK Rava tungis ukseklaasi lõhkumi

kontorisse ning varastas sealt televiisori Philips 42PFL5322 seerianumbriga VA420721 väärtusega 500 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju 214,14 eurot. Kahju kokku 714,14 eurot.

- 15.11.2011 kella 01:08 paiku xxxx umise teel sisse RMK Triigi tungis ukseklaasi lõhk

kontoriruumi ning varastas sealt sülearvuti „Dell“ E6500 väärtusega 981 eurot, sülearvuti

HP6550b väärtusega 1030 eurot ning kohvimasina „Nivona“ 750 väärtusega 599 eurot.

Vargusega tekitatud kahju kokku on 2610 eurot ning lõhkumisega tekitatud kahju on 640 eurot.

- 07.11.2011 kella 17:00 kuni 08.11.2011 kella 09:45-ni xxxx tungis akna lõhkumise teel sisse

MTÜ le Aaspere Külakoda kuuluvasse hoonesse ning varastas sealt 2 - pulberkustutit ABC 6kg

koguväärtusega 64 eurot, kassettr 2M530A/X väärtusega 75 eurot,

aadio Samsung LPC-

lauaarvuti Ordi sn: 303101 väärtusega 438 eurot, monitori LG W2246T-PF sn: 001MABTFG509 väärtusega 138 eurot, klaviatuuri koos hiirega Logitech Wireless MK 300 väärtusega 32 eurot, printer Sensys MF4018 väärtusega 192 eurot,

-paljunduse Canon I-

printeri HP LaserJET 1200 väärtusega 82 eurot, skänneri HP Scanjet 3970 väärtusega 72 eurot, lauaarvuti ML330V sn: 241478 väärtusega 400 eurot, monitori WiewSonic VA1916w sn: QZP084108934 väärtusega 100 eurot, arvuti ML N350 WinXPHome sn: 239009 väärtusega 536,21 eurot, arvuti koti koos hiirega TargusBEU31116 16/17 tolli väärtusega 24,93 eurot, fotoaparaadi Penrax Optio X90 väärtusega 400,30 eurot, multimeedia projektori

Benq MP622 väärtusega 405,70 eurot, 2 kõlarit JBL JRX 125 väärtusega kokku 716 eurot, võimendi PVI 3000 2x880w väärtusega 310 eurot, XLr kaabli SLL 21510 10 m väärtusega 14 eurot, jalatsiresti Zebra 5 väärtusega 52,85 eurot, jalaga riidenagi väärtusega 25,41 eurot, jalaga paberihoidja väärtusega 30 eurot, nahast kontoritooli väärtusega 95 eurot, külmkapi

MxM-2808-00 väärtusega 239,90 eurot, 2 kaltsuvaipa koguväärtusega 40 eurot, prügikorvi väärtusega 4,50 eurot, prügikasti väärtusega 17,95 eurot, veekeetja Nordy väärtusega 15 eurot, põrandapesu ämbri väärtu kühvli komplekti väärtusega 12 eurot, 16 sega 5 eurot, harjarulli tualettpaberit Daisy väärtusega 3,19 eurot, paberkäterätiku Daisy väärtusega 2,19 eurot, nahast ümmarguse nugade, kahvlite komplekti väärtusega 23 eurot, 2 hõbedast kandikut koguväärtusega 8 eurot, 2 vedelseepi koguväärtusega 5,20 eurot, aknapesuvahendi väärtusega

1,49 eurot, kohvi väärtusega 3,95 eurot, 2 suhkrutoosi koguväärtusega 4 eurot, 5 16 cm salatikaussi koguväärtusega 7,75 eurot, 5 26 cm salatikaussi koguväärtusega 18,75 eurot, 50 nuga koguväärtusega 32 eurot, 50 kahvlit koguväärtusega 16 eurot, 20 supilusikat koguväärtusega 6,40 eurot, 3 liitrise kastruli väärtusega 20,50 eurot, 7 - -liitrise kastruli väärtusega 35 eurot, klaaskannu väärtusega 3,29 eurot, 6 klaasist kaussi koguväärtusega 1,92 eurot, küüslaugupressi väärtusega 3,07 eurot, konserviavaja väärtusega 3,45 eurot, korgitseri väärtusega 1,29 eurot, riivi väärtusega 2,20 eurot, kulbi väärtusega 12,15 eurot, suure puulusika väärtusega 2,45 eurot, koogilabida väärtusega 2,10 eurot, Fiskarsi noa väärtusega 18,30 eurot, lõikelaua väärtusega 3 eurot, 20 teeküünalt koguväärtusega 3 eurot ning rulliga pikendusjuhtme 10-meetrine väärtusega 20 eurot, tekitades vargusega kahju 4801,39 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju kokku 486,29 eurot. Kahju kokku 5287,68 eurot.

Seega A.G , KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, koos N.G-ga ajavahemikul 02.12.2011 kella 19:30 kuni 03.12.2011 kella

10:00- xxxx trepikojast A Aile kuuluva jalgratta xxxx ega 250 eurot ning xxxx ni võttis väärtus

trepikojast M T kuuluva jalgratta xxxx xxxx väärtusega 200 eurot ning kasutas ühte jalgratast külla sõitmiseks.

Seega A.G , KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutades isikute grupis omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud ,

isikuna, koos A.G-ga 02.12.2011 kella 21:30 paiku xxxx tungis aiaga piiratud territooriumi A Aile kuuluvast kombainist xxxx ja le ning püüdis varastada FIE

teraviljakuivati taga olevast kütusemahutist kokku 190 liitrit erimärgistusega diiselkütet koguväärtusega 190 eurot ning OÜ Simuna Ivax kaarhalli juurest 500 kg metalli koguväärtusega 200 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu i sekkumise tõttu. A A

Seega N.G, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, isikute grupis sissetungimisega vastavalt kokkuleppele vahetult alustades võõraste vallasasjade ära võtmist nende ebaseadusli

ku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, koos A.G-ga ajavahemikul 02.12.2011 kella 19:30 kuni 03.12.2011 kella

10:00- xxxx trepikojast A Aile kuuluva jalgratta xxxx xxxx ni võttis väärtusega 250 eurot ning

trepikojast võttis M T väärtusega 200 eurot ning kasutas ühte jalgratast kuuluva jalgratta xxxx Triigi külla sõitmiseks.

Seega N.G , KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutades isikute grupis omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Mairo Michelson on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema:

- osutas tahtlikult A.G õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 13.05.2011 kella 20:30 kuni 20.05.2011 kella 09:00- tema ni sõidutas A.G

poolt renditud kaubikuga xxxx xxxx P. H us kuuluva maja lähedale, ootas A.G kaubik seni kuni A.G tungis akna eemaldamise teel sisse P Hile kuuluvasse majja ning varastas mootorratta xxxx xxxx reg märgiga väärtusega 3195,58 eurot ning pärast A.G poolt varguse toimepanemist aitas oma kaubikuga A.G varastatud mootorratta ära viia.

- osutas tahtlikult A.G õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis seisnes selles, et tema

21.06.2011 kella 03:20 paiku sõidutas A.G sõiduautoga lähedale, ootas A.G

xxxx

sõiduautos seni kuni A.G tungis akna lõhkumise teel sisse OÜ-le Baseilo kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt mootorsae Husqvarna 353 väärtusega 649 eurot, mootorsae

Husqvarna 357 väärtusega 779 eurot, mootorsae Husqvarna 435 väärtusega 389 eurot, mootorsae Husqvarna 445 väärtusega 509 eurot, mootorsae Husqvarna 450 väärtusega 539 eurot, kokku tekitas vargusega kahju 2865 eurot, kokku kahju koos lõhkumisega on 3115 eurot ning pärast A.G poolt varguse toimepanemist aitas oma sõiduautoga A.G varastatud esemed ära viia.

-

KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isikuna, osutas tahtlikult A.G õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis seisnes selles, et tema 14.07.2011 kella 04:38 paiku sõidutas A.G sõiduautoga lähedale, ootas A.G sõiduautos seni kuni A.G tungis akna xxxx

lõhkum sisse Aiatehnika OÜ ise teel -le (FIE A S) kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt mootorsae Stihl MS 170-D väärtusega 159,60 eurot, 2 mootorsaagi Stihl MS 260 koguväärtusega 950,92 eurot, mootorsae Stihl MS 181C väärtusega 187,90 eurot, mootorsae

Stihl MS 361 väärtusega 532,07 eurot, mootorsae Stihl MS 211 väärtusega 263,18 eurot, mootorsae Stihl MS 250 väärtusega 391,45 eurot ning võsalõikaja FS 56 väärtusega 240 eurot, millega tekitas kahju kokku 2725,12 eurot ning pärast A.G poolt varguse toimepanemist aitas oma sõiduautoga A.G varastatud esemed ära viia.

Seega Mairo Michelson, KarS § 199 lg 2 p 9 tähendatud isikuna, osutades tahtlikult A.G le füüsilist kaasabi sissetungimisega varguste toimepanemisel, pani toime KarS § 199 lg

2 p 8,9 22 lg 3 j

– ärgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistatavad A.G, N.G ja Mairo Michelson tunnistasid ennast kohtuistungil neile esitatud süüdistustes täielikult süüdi.

28.07.2010 kuriteoepisoodis, kus kanna , l tanuks on OÜ Minilaen oeb kohus süüdistatava

A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- tunnistaja A Ki ütlustega (I kd, tl 183 – 184), et OÜ Minilaen sõlmis 28.07.2010 sõiduauto xxxx, registreerimisnumber xxxx, maksumusega 25 000 krooni (1597,79 eurot), kolmepoolse kasutusrendija teenuslepingu nr 100728. aks I J, ostjaks Lepingu kohaselt oli sõiduki müüj

ehk oli A.G ja kasutusren rendilevõtjaks di ehk liisinguandjaks oli OÜ Minilaen.

Kasutusrendi- Lepingu ja teenusleping nr 100728 sõlmiti 5 kuuks lõpptähtajaga 30.12.2010.

järgi kohustus A.G tasuma igakuiselt vastavalt maksegraafikule 5000 krooni. Lepingu sõlmimisel tasus A.G lepingu

000 krooni ja sai sõiduki enda valdusesse. Pärast tasu 1

sõiduki valduse üleminekut ei ole viimane OÜ A.G-le

- Minilaen rendimakseid le tasunud. OÜ Minilaen on saanud A.G lt 29.03.2011 ja 30.03.2011 e-kirja, milles A.G teatas, et ta viibis vanglas, kuid soovib sõiduki eest tasuda 150 eurot ning jätkata rendimaksete tasumist. Vaatamata sellele ei ole A.G hilisemalt tasunud. sõiduauto eest

- xxxx kasutusrendija teenuslepinguga nr 100728 (I kd, tl 186 192), et Erkki sõiduauto –

J.O rentnikuna ja

OÜ Minilaen rendileandjana sõlmisid märgitud lepingu, mille esemeks oli sõiduauto xxxx. A.G kohustus lepingu alusel tasuma 5 kuu jooksul igakuiselt 5000 krooni

sõiduauto maksumuse katteks.

- iduauto xxxx - iga (I kd, tl 193) sõ üleandmise vastuvõtmise akt , et OÜ Minilaen andis A.G le üle sõiduauto xxxx valduse.

- tunnistaja I J (I kd, tl 197 200), et 2010.a. kevadel avaldas A.G soovi osta i ütlustega –

sõiduautot krooni eest, kuid kuna tal ei olnud tervet summat sõidua xxxx 25 000 uto

ostmiseks, soovis ta s ooled eda rendile võtta ehk liisida. Pärast rendimaksete tasumist pidid p vormistama sõiduauto Erkki pöördus oma isa A Sepa elukaaslase nimele. I J J poole, kes

omab OÜ , mis tegeleb sõid iendil oleks võima -t Minilaen ukite liisingusse andmisega, et kl lus

autot välja osta. 28.07.2010 sõlmisid pooled kolmepoolse kasutusrendija teenuslepingu nr

100728. OÜ Minilaen tasus I Jile 25 000 k ja Erkki rooni ning edasine jäi juba OÜ Minilaen J.O vaheliseks asjaks. A.G ei ole sõiduauto eest liisingumakseid tasunud. A.G polnud võimalik kätte saada lepingus märgitud telefoninumbril ega elukoha aadressil.

- esindaja A J (I kd, tl 201 203) kannatanu OÜ Minilaen ütlustega – , et temale kuuluv OÜ

Minilaen tegele - nantseerimisega, pakkudes klientidele rendi ehk b sõidukite ostu müügi fi

liisingulepingute sõlmimist. A J oli Venemaal, kui sai teada, et tema poeg I J sõlmis A.G ga

28.07.2010 xxxx kasutusrendija teenuslepingu nr 100728. Kui A J naase sõiduauto s

Eestisse selgus, et A.G ei ole auto liisingumakseid tasunud.

- Minilaen tsiviilhagiga (I kd, tl 210 211), et -le Minilaen on tekitatud kahju summas OÜ – OÜ 1597,79 eurot.

- atavana antud (I kd, tl 214), et 2010.a. süüdistatava A.G kahtlust ütlustega juulis võttis

ta -lt Minilaen xxxx reg nr xxxx ja tal polnud tahtlust toime panna OÜ järelmaksuga sõiduauto

kelmust xxxx aadressi ja telefoni numbri, mida tol ajal . Rendilepingu sõlmimisel ta andis

kasutas. A.G ei saanud liisingumakseid maksta, kuna oli vahepeal vanglas. Kui ta vanglast välja sai, siis võttis ühendust OÜ

ta -ga Minilaen, et teada saada, palju vaja maksta ning lubas maksta, kuid sissetulekuid ei olnud. Auto oli A.G elukaaslase K A kasutuses. A.G võttis elukaaslaselt auto ära 2011. ja müüs selle A

a. aprillis V 6000

krooni eest. A V maksis A.G-le auto eest osamaksetena. A.G ei maksnud A Vilt saadud raha OÜ-le Minilaen.

- tunnistaja A V stega (I kd, tl 97), et ta leppis A.G-ga 2010.a. i ütlu sügisel kokku, et

ostab temalt sõiduau . Vähemalt 2010. lõpus oli auto i käes. Ta

to xxxx reg nr xxxx a. A V

maksis auto eest kolmes osas 200 euro kaupa. 2011.a. kevadel toimus autoga avarii, mille tagajärjel muutus see kasutuskõlbmatuks. A.G rääkis, et ostis auto oma tüdrukule järelmaksuga ning jäi laenumaksetega võlgu. Kui

A V auto ostis, oli see laenufirma nimel ja A.G ütles, et kui maksab võla ära, siis saab auto ümber vormistada enda nimele.

19.11.2010 kuriteoepisoodides, kus kannatanu ks on R K ja A A te i Raivelon Grupp OÜ ning

t e isiklike dokumentide kasutamise osas, l ähtsat oeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistus es tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul t uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu R K 3, 52 53), et 17.11.2010 helistas temale numbrilt i ütlustega (I kd, tl 2 – –

xxxx meesterahvas, nimetades ennast A ja soovides xxxx. Kasutada

broneerida väikebussi

taheti bussi 19.11.2010.a. kella 14.00 kuni 21.11.2010.a. kella 14.00. 19.11.2010 tuli kohale üks meesterahvas ja pooled sõlmisid suulise auto xxxx, registreerimisnumber xxxx, rendilepingu. R K andis koos sõidukiga üle autodokumentide mapi, kus olid sees auto registreerimistunnistus, volikiri 21.11.2010 sõiduki kasutamiseks ja liikluskindlustuse poliis.

umbes kella 17.00 paiku veel bussi tagasi polnud toodud. R K helistas numbrile xxxx, kuid telefon oli välja lülitatud e 16.11.2010 sõlminud J.O müügilepingut. . R K ei ol aga ostu-

Ta ei tunne A.G nimelist isikut ja 16.11.2010 lepingus on valesti märgitud tema isikukood ja lepingul ei ole tema allkiri. R K il polnud plaaniski seda bussi maha müüa.

- tunnistaja A A 7), et

xxxx pubis, i ütlustega (I kd, tl 6 – 12.11.2010 või 13.11.2010 käis ta

kus te tagataskust varastati kilekaaned, mille vahel olid tema ID-kaart, juhiluba ja tema püks

mõned kliendikaardid. Dokumentide varguse avastas A A siis, kui talle helistati ja hakati tagasi nõudma mingit bussi, mille tema olevat rentinud enda dokumentidega. Dokumentide varguse kohta tegi A A politseisse avalduse . järgmisel või ülejärgmisel päeval

- Maanteeameti kirjaga (I kd, xxxx, registreerimisnumber xxxx, registreeriti tl 8), et sõiduk Leedu Vabariigis 20.11.2010.

- Politseixxxx peeti kinni

ja Piirivalveameti 11.01.2011 kirjaga (I kd, tl 9), et sõiduk

29.11.2010 Leedu Valgevene

piiril, kui sellega üritati sõita Valgevenesse.

- - l 13-14 K Se

20.11.2010 sõiduki ostu müügilepinguga (I kd, t ), et A.G müüs le sõiduki xxxx 17 000 liti eest.

- tunnistaja K Se ütlustega (I kd, tl 22 – sõidukite turul 25), et 20.11.2010 leidis ta xxxx, xxxx

müügil oleva sõiduki . Sõiduki müüjad olid kaks Eesti noormeest. Kõik koos sõitsid xxxx

Riigiettevõt esse Regitra. Sõiduki müünud eestlastel oli eestikeelne sõiduki t

registreerimistunnistus nr xxxx ja käsitsi kirjutatud eestikeelne dokument, milleks sõiduki müünud noorme ste seletuste kohaselt oli sõiduki ostu müügileping, mille järgi sõiduki e -

omanik R K oli müünud sõiduki A.G le . ja üks müüjatest allkirjastasid K S

Riigiettevõtte Regitra ruumides sõiduki ostu üügilepingu. Selles andmed müüja -m toodud kohta, s.t A.G ja tema isikukood, on samad nagu Riigiettevõtte Regitra töötajale noormehe poolt esitatud ID-kaardil. K S maksis

000 eurot.

sõiduki müüjale A.G le 5

Sõiduk sai registreeritud nimele ja sõidukile väljastati regis

K Se treerimistunnistus.

Kavatsedes s , kandis K S st maha ja sai transiitnumbrid.

õiduki edasi müüa sõiduki registri

27.11.2010 müüs sõiduki K S xxxx edasi valgevenelasele. K S uki varguse kohta ei tea sõid mitte midagi.

- tunnistaja P B 19), et xxxx ütlustega (I kd, tl 15 – ta töötab autojuhina ettevõttes „Galara“,

mis tegeleb sõidukite toimetamisega üle Valgevene – Leedu piiri. 28.11.2010 helistas talle ettevõtte juht, kes ütles, et Leedus, Medininkai piiripunkti juures on sõiduk xxxx, mis tuleb toimetada üle pii Sõiduki ostjaks oli A Samal päeval sõlmisid V ri Valgevenesse. G. algevenes

ettevõte juht ja P B sõiduki toimetamise teenuse lepingu. 29.11.2010 võttis P B ettevõtte direktori korraldusel Medininkai piiripunkti kõrval asuva talu hoovist sõiduki xxxx. Talu omaniku juurde olid ei tea, kes

jäetud sõiduki dokumendid. P B toimetas sõiduki talusse. P B sõitis sõidukiga Medininkai piiripunkti kaudu Valgevenesse. Piirivalvurid kontrollisid sõiduki registreerimistunnistust ja teatasid, et sõiduk on varastatud ja on kuulutatud tagaotsitavaks. Ületades piiri ei teadnud P B, et sõiduk on tagaotsitav.

- Vilniuse Ringkonnaprokuratuuri 01.04.2011 otsusega (I kd, tl 26 31), et xxxx – sõiduk tagastati selle ausale ostjale A G.

- R Ki ja A.G vahelise 16.11.2010 os - sõlmitud müügilepinguga (I kd, tl 38). tu

Nimetatud leping oli esitatud A.G ja K Se xxxx ostu-

vahel sõiduauto müügilepingu sõlmimisel Leedus Riigiettevõttes Regitra.

- 55), et R K isikuna, äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd, tl 54 – tundis ära A.G

kes rentis temalt 19.11.2010 xxxx xxxx, registreerimisnumber xxxx. väikebussi

- A A 76), et 2010.a. novembris helistas talle i kahtlustatavana antud ütlused (I kd, tl 74 – keegi A Ai nimelt ja tema

meesterahvas ja küsis bussi tagastamise kohta. Mees ütles, et dokumentidega on renditud b A A avastas, et tema dokumendid on kadunud. uss. Pärast seda

2011.a. suvel helistas A A epa numbrit. A A sai aru, et ile üks meesterahvas, kes küsis Erkki S tegemist on ühe bussiomanikuga. Selle bussi omanikult sai A A teada, et bussi rentimisega on seotud A.G . Kuna A.G oli A Ail abis mets A A htles temaga ja atöödel, siis su rääkis sellest, et tema dokumendid on kadunud ja tema nimel on renditud busse, millest tema ei tea. A.G ei öelnud selle kohta midagi.

- A V (I kd, tl 85 87), et 2010.a. novembris i kahtlustatavana antud ütlustega – , võis olla 19.

novembri hommikul, . A.G tuli A Vi poole vene keelt

palus A.G sõita xxxx

kõnele polnud varem näinud. Nad sõitsid kolmekes va mehega, keda A V i A Vi autoga xxxx.

A V pani A.G ja tema kaaslase kusagil autoparklas maha ja sõitis tagasi koju. A.G ei seletanud, milleks ta xxxx A.G A Vile ja kutsus tuli. Sama päeva õhtul helistas

teda kaasa Tallinnasse. A.G ei seletanud, milleks on Tallinnasse vaja sõita. Õhtul tuli

A.G koos sama vene mehega A V xxxx. A V juhtis

i poole valget värvi kaubikuga

kaubiku Tallinnasse Ülemiste kaubanduskeskuse juurde. Venelane jäi kaubiku peale. A.G läks üksinda minema ja umbes poole tunni pärast sõitis nende juurde musta värvi kaubikuga xxxx. A V A V A.G käskis il tema järgi sõita. sõitis A.G järel Lätti ja

sealt edasi Leetu. Öösel jõudsid Leetu Kaunasesse ning hommikul sõitsid autoturule. A.G hakkas seal helistama ja kuna ta rääkis vene keeles, ei saanud millestki aru. Mõne A V

aja pära eejärel sõitsid ARK st tulid nende juurde kaks meest, s -i. A.G koos kaaslasega

läksid ARK ootas väljas. nähes ei ole A.G mingeid lepinguid -i, A V A Vi kirjutanud. A

V s aru, et kud maha, sest keegi meestest ulatas A.G-le raha. ai A.G müüb kaubi

Eestisse nad said mingi leedukaga, kes oli busside ostjate tuttav. A.G andis A Vile 200 eurot. A V ad kaubikud. A A ei teadnud, mis asjaoludel A.G sai enda käsutusse mõlem ei ole nendega Leedus käinud.

- R K tsiviilhagiga (I kd, tl 99), et talle tekitati varaline kahju summas 8947,63 eurot. i

- A Vi ja A A 94), et nende i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrustega (I kd, tl 91 – suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

- Raivelon E Mi lustega (I kd, tl 102 105, 153 154), et 16.11.2010 Grupp OÜ esindaja üt – –

helistas meesterahvas ja soovis rentida bussi. E M lubas teha

kolmeks päevaks õhtuks

hinnapakkumise, kui helistaja saadab oma soovi aadressil . 17.11.2010 saadeti aadressilt xxxx

xxxx rendi xxxx. Kirja all olid tulevase rentniku andmed A A soov märgitud aadressile : ,

isikukood: xxxx, juhiloa nr xxxx. E M vastas meili xxxx peale, et on pakkuda xxxx, registreerimisnumber xxxx. E M 19.11.2010 sõitis eelnevalt kokkulepitud sõiduki üleandmise kohta, s.t. a Jazz pesulasse. Ülemiste keskuse tah Klient tuli üksi ja jalgsi. Bussis sõlmiti rendileping. Klient esitas dokumendid (ID-kaart ja juhiluba) A Ai nimele. Rendilepingu sõlmimisel tasus klient rendiraha 3400 krooni ja tagatisraha 3000 krooni. E M andis kliendile üle bussivõtmed ja dokumendid koos rendilepinguga. Järgmisel päeval märkas E M, et ID- kaardil ja juhiloal olev allkiri erineb rendilepingule kirjutatust. Kokkulepitud ajal ei olnud buss tagastatud. Rendilepingus märgitud telefonil keegi ei vastanud. E M leidis internetist veel kaks A Ai , et tegemist on A Ai telefoninumbrit. Ühele numbrile helistades selgus kaksikvenna A, kellel E M sai A Ai numbri. Helistade A Aile selgus, et tema ei teadnud t s

bussi rentimisest midagi ja ütles, et tema dokumendid on kadunud. Samuti ei ela ta kirjavahetuses märgitud aadressil Sõiduk xxxx. xxxx oli ostetud liisingu ja kuulus ga

liisinguandjale. Raivelon

Grupp OÜ oli vastutavaks kasutajaks.

- rendilepinguga nr R-70 (I kd, tl 106

– 107), et Raivelon Grupp OÜ ja sõlmisid A A

19.11.2010 sõiduki , registreerimismärk xxxx xxxx, rendilepingu.

- liisingulepinguga nr 016625 (I kd, tl 155 xxxx

– 168), et Raivelon Grupp OÜ ostis sõiduki liisinguga.

- 17.11.2010 peetud kirjavahetusega (I kd, tl 110, 112 113), et kasutades aadressi xxxx ja – A

Ai isiklikke andmeid E Miga seoses sooviga rentida bussi. peeti läbirääkimisi

- 120), et E M tol äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd, tl 118 – ei tundnud näo järgi fo

äratundmiseks esitatud A A i.

- tunnistaja A A

i ütlustega (I kd, tl 132 – 133), et talle ei ole teada järgmised kontaktandmed: xxxx, tel xxxx, xxxx.

- (I kd, tl 140), et IP aadress xxxx Elion Ettevõtted AS 22.03.2011 vastusega päringule on registreeritud K A, xxxx nimel.

- vitise taotluse

AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali 26.01.2011 kirjaga kindlustushü rahuldamata jätmise kohta keeldus hüvitamist Raivelon

(I kd, tl 148), et kindlustusandja

Grupp OÜ le kahju seoses sõiduki väljumisega kindlustusvõtja valdusest kelmuse teel. - xxxx

- tsiviilhagiga (I kd, tl 169 170), et neile on tekitatud kahju summas Raivelon Grupp OÜ –

24 000 eurot.

- süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl 213

– 214), et ta ei ole nõus

tegema vastastamisi A Ai ja A Viga. A.G suhtles kaubikute omanikega internetis meil xxxx, kus oli Elioni

i teel ja tegi seda oma üürikorterist internetiühendus A.G tollase elukaaslase K A nimel.

Süüdistatav A.G andis kohtueelses menetluses ütlused – kahtlustatavana (I kd, tl 66

68), et 2010.a. A A plaaniga, et rentid novembris pöördus tema poole a paar tarbesõidukit ja

müüa nee ütles, et rentida võib tema dokumentidega ja lubas teha avalduse d Leedus. A A

politseisse justkui tema dokumendid on baaris ära varastatud. Internetist leidis A.G xxxx pärit R K kontaktid, kellel oli rentida xxxx. A.G ostis Rakverest kasutatud i

telefoni ja SIM kaardi, millelt helistas 17.11.2010 R Kile ja leppis kaubiku xxxx rentimises kokku. Umbes samal ajal leppis kokku meili teel veel ühe firmaga, mis tegeles sõidukite rentimisega Tallinnas xxxx rentimise osas. 19.11.2010 hommikul andis A A A.G-le oma ID- xxxx kaardi ja juhiloa ning A.G sõitis sõidukit rentima. A.G sõitis oma

isikliku autoga xxxx ning autojuhiks tuli A V, kes ei teadnud, et A.G kavatseb kelmust toime panna. xxxx helistas A.G ostetud mobiililt R Kile ja sai temaga kokku. A.G esitas R Kile A Ai ID-kaardi ja juhiloa. R K tegi A.G-le volikirja auto kasutamiseks ja xxxx, registreerimisnumber xxxx, millega A.G sai enda kätte sõitis

Rakverre. Kokkuleppe kohaselt pidi A.G auto tagastama 20.11.2010. A V sõitis A.G autoga tagasi Rakverre. Renditasuks andis raha osaliselt A A. Rakveres ootas Erkki

J.O kuni A A - , A A ja A V xxxx lõpetab tööpäeva ja umbes 17 18 paiku sõitsid A.G renditud bussiga Tallinnasse Ülemiste keskuse juurde, kus Jazz autopesula ees sai A.G kokku teise kaubiku omanikuga. A A xxxx rendilepingu. i dokumentidega sõlmis A.G

A V ja A A ootasid A.G xxxx ideti kahe bussiga Leetu. renditud bussis. Seejärel sõ

Seal J.O xxxx renditud kaubiku 5000 euro eest enda tuttavale K Sele. Ostumüüs Erkki

müügilepingu koostas A.G omakäeliselt Leedus enne kaubiku müümist. R Ki nimelt

Musta kaubiku ostis 3000 euro eest paar tundi hiljem A.G tuttava leeduka tuttav.

Tagasi Eestisse sõideti tuttavate leedukatega. ei olnud teadlik, et müüdud kaubikud olid A V

saadud kuritegelikul teel. Telefoni, millelt A.G helistas xxxx, viskas ta Pärnus jõkke.

Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (I kd, tl 66 – pakkus rentida sõidukeid 68) selles osas, et A A

tema nimele ja andis selleks A.G-le oma dokumendid, samuti osas, et A A sõitis A.G ga

Tallinnasse

sõidukit rentima ja pärast Leetu sõidukeid müüma. Nimetatud ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega, s.t e ütlustega A Ai ja K S

ning seetõttu ebausaldusväärsed ei osalenud sõidukite

. Asjaolu, et A A rentimisel ja nende

müümisel ütlused, kelle sõnul Erkk , kinnitavad A Vi i Sepa kaaslaseks nii xxxx xxxx kui ka

Tallinnast xxxx rentimise episoodis oli vene keelt nelev isik ja kaudselt ka K S kõ ütlused,

mille kohaselt müüsid sõiduki Leedus kaks Eesti noormeest. Samuti vähend ab selles osas

A.G ütluste usaldusväärsust asjaolu, et tema keeldus A Ai ja A Viga vastastamise läbiviimisest.

02.12.2011 varguse katse episoodis , , kus on süüdistatavateks A.G ja N.G

loeb kohus süüdistata süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses vate menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu A A 6, 7 8), et ta omab xxxx viilhalli ja kuivatit. Kella i ütlustega (II kd, tl 3 – –

21.30 paiku jõudis ta viilhalli juurde ja tegi uksed lahti. Hakkas autoga ringi keerama ja märkas viilhalli kõrval võõrast kaubikut järelhaagisega. A A tegi ringi kuivati juures, kedagi ei märganud. Siis sõitis autoga tagasi viilhalli juurde. tuli autost välja ja helistas

A A

politseisse. Tema ubiku taga 2 20-liitrilist kanistrit. A A märkas ka võttis taskulambi ja läks

kombaini juurde

. Kombainil oli lõhutud kütusetoru. Kombainis võis olla 70 liitrit erimärgistusega diiselkütet tonnine plastikust kütusemahuti. Kuivati taga oli 6 . Kuivatis oli 1-

20-liitrilist kanistrit. 20-liitrilised kanistrid on A Ai omad. Kokku oli varastatud 190 liitrit erimärgistusega diiselkütet. Järelhaagise taga maas oli randaali võll, mida ei jõutud peale panna. Järelhaagises oli ka vanaraud, millest suurem osa kuulub OÜ-le Simuna Ivax. Kokku oleks kütuse vargusega tekitatud talle kahju 190 eurot. Lõhutud oli kuivati lukk väärtusega 2 eurot ja kombaini küttetoru lõhkumisega tekitati kahju 10 eurot.

- kannatanu A A tsiviilhagiga (II kd, tl 9), et talle tekitati kahju summas 12 eurot. i

- vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fotodega (II kd, tl 10 17), mill – est nähtub,

et vaadeldav objekt on xxxx FIE A A xxxx, ile kuuluva viilhalli kõrvale pargitud kaubik registreerimisnumber xxxx imetatud Rakvere politseijaoskonna , koos järelhaagisega, mis on to hoovi hoiule. Kaubiku kindalaekas on rendileping, mis oli sõlmitud Tallinnas 24.11.2011 kell

17.00. Lepingul täidetud rendileandja andmed. Kaubikus olid muuhulgas mobiiltelefon №kia

5230, mobiiltelefonis Zen kõnekaart, mälukaart SanDisk 2GB, mobiiltelefon №kia 1616-2, meeste rahakott mustast nahast, milles oli N.G isikutunnistus, juhiluba N.G nimele ja xxxx deebetkaart N.G nimele, haagiserendileping nr 02684, spordijalanõud Adidas nr 45, vabaajajalatsid MaiBu nr 44, taskulambi Panasonic pakendid 2 tk, AA Duracell

3 plastikkanistrit 30-

i patarei ümbris 2 tk, meeste kapuutsiga jope ADL, liitrised – kaks kanistrit tühjad ja ühes on sees erimärgistusega diiselkütus. Järelhaagisel olev mustmetall uks ja erinevad detailid.

– kõige peal raud

- haagiserendilepinguga (II kd, tl 18), et Er xxxx tanklas haagise kki A.G sõlmis 02.12.2011 rendilepingu.

- k H K annatanu Simuna Ivax OÜ esindaja ütlusega (II kd, tl 23 – 24), et firma asub aadressil xxxx. Firmale kuul s on ka ub kaks kaarhalli, kus on tagavaraosad ja metall. Ühes kaarhalli signalisatsioon. 02.12.2011 tuli telefoni signaal, et on häire kaarhallis. Kõik metall püüti varastada kaarhalli kõrvalt. Kaarhalli sisenemiseks oli lahti keeratud polt, millega uks oli suletud. Varastatud metall on tagastatud.

- tsiviilhagiga (II kd, tl 25 26), et tekitatud kahju on seoses kannatanu Simuna Ivax OÜ –

Simuna Ivax OÜ le kuuluva vanametalli äraviimisega Rakvere politseist - , transpordile tehtud kulutused on summas 270 eurot.

- tunnistaja A T xxxx kaupluses. 02.12.2011 kella 18 ütlustega (II kd, tl 27 – ), et ta töötab

paiku sisenesid kauplusesse kolm tundmatut noormeest. Üks noormees oli lühemat kasvu, jässakas, teised veidi pikemat kasvu. Noormehed ostsid kaks taskulampi, 2 komplekti AA patarei ikraami veel sid, hapukoort ja mingit söög . Noormehed rääkisid eesti keelt. Nad olid üle

20 aasta vanad.

- tl 30 32), et tunnistaja A T äratundmiseks esitamise protokolliga (II kd, – tundis ära N.G isikuna, kes on sarnane ühega kolmest noormehest, kes 02.12.2011 kella 18.00 paiku käisid xxxx kaupluses.

- kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud süüdistatava A.G ütlustega (II kd, tl 38

– . Järelhaagise rentis 40), et ta rentis Tallinnast kaubiku xxxx ta ul xxxx 02.12.2011 õht

tanklast. A.G hakkas sõitma poole, ta mäletas, et xxxx seal kuskil vedeles vanametalli. xxxx

käis A.G koos N.G ja veel ühe isikuga poes.

- kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ga (II kd, tl süüdistatava A.G ütluste

188 191), et temaga koos oli N.G, kes aitas tal – metalli auto kärusse panna ning

diislit pumbata ja autosse panna. sealt Kannatanu sekkumise tõttu pidid nad lahkuma, jättes

auto koos käruga sinna maha. häälega sõitsid Nad jooksid sealt eemale ning xxxx.

- , tl süüdistatava N.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega (II kd

53 54), et see oli 2011.a. – lõpus. Talle helistas A.G , kes ütles, et tuleb külla. A.G sõitis punast värvi kaubikuga llel oli taga järelhaagis. Mõlemad olid renditud xxxx, mi

A.G poolt. A.G kutsus N.G xxxx

vanarauda vedama. Kahekesi sõitsid

nad xxxx, kus käisid poes. N.G ostis natuke süüa, energiajooki ja kaks odavat taskulampi. Seejärel sõitis A.G kaubikuga xxxx servas asuvate angaaride juurde. Ta sõitis ühe metalli hunniku juurde ja ütles, et paneme koorma peale. Nad panid haagise enam vähem täis. Kui nad olid koorma peale pannud, siis nad jalutasid hoovi peal, kus neile hakkas silma üks kütusemahuti ja kombain. Hoovi peal vedelesid plastmasskanistrid ning N.G lasi mahutist voolikuga kanistritesse. Vooliku ta võttis kaubikust. N.G pumpas täis umbes 5-6 30-liitrilist kanistrit. A.G oli kombaini juures ja tahtis sealt kütust lasta. N.G ei tea, kas A.G jõudis sealt kütust lasta. sõitis Hoovi peale

mingi auto ning A.G ja N.G panid sealt jooksu. Kuna tagasi kaubiku juurde nad ei saanud enam minna, siis läksid jalgsi xxxx poole. Kaubikusse j d N.G äi

rahakott, garaaživõti, paar energiajooki ning mobiiltelefon Nokia 1616 koos Elisa kõnekaardiga.

Süüdistatav A.G andis kohtueelses menetluses ütlused (II kd, tl 38 – kahtlustatavana

40), et ta käis kaarhallide juures üksinda. Ta sõitis vanametalli hunniku juurde. Kuskil xxxx

sees ei käinud. Hakkas sealt asju peale tõstma, se Pärast al olid mingid torud ja vanametall. parkis ta auto umbes 150 meetrit eemale puuhunniku juurde. Seejärel ta nägi kuuri taga suurt mahutit, mille põhja peal oli midagi. Ta leidis sealt eemalt kanistrid ja hakkas sinist diislit välja pumpama. Ta sai 6 20 liitrilist kanistrit kütet. Kombaini juures ta ei ole käinud. Peale -

20-liitriste kanistrite oli seal ka suuremaid. Siis tuli keegi territooriumile ja A.G pani jooksu.

Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused

– 40) selles osas, kus A.G väitis, et ta käis (II kd, tl 38

xxxx on vastuolus teiste asjas kogutud kaarhallide juures üksinda. Tema ütlused vastavas osas materjalidega ja muuhulgas A.G enda poolt hiljemalt antud ütlustega (II kd, tl 188 –

191) ning

N.G ütlustega. Seetõttu kohus leiab, et need on ebausaldusväärsed ning nimetatud kuriteoepisoodi tõendamisel saab aluseks võtta süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 188 – 191) kogumis teiste tõenditega.

13.05.2011 20.05.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on T K, loeb kohus – süüdistatavate A.G ja Mairo Michelsoni süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu P H 62), et tema kaasomandisse kuulub maja asukohaga i ütlustega (II kd, tl 60 –

xxxx, nimetusega xxxx P H maja juures ja mootorratas xxxx oli veel omal . 13.05.2011 käis

kohal garaažis. Lahkudes lukustas maja ja garaaži uksed. 20. mail tulles koos vennaga P H

maja juurde avastas, et garaaži uksed on avatud. Uksed olid avatud seestpoolt. Majja on ilmselt sisenetud keldri akna kaudu, kuna aken on eemaldatud.

- kannatanu T K 64), et tema elukaaslasele A H kuulub xxxx ütlustega (II kd, tl 63 – .

17.04.2011 sõitis T K koos elukaaslasega Soome. Temale kuuluva mootorratta xxxx, registreerimisnumber xxxx, pani t P H, et

a garaaži ning lukustas ukse. 20.05.2011 teatas garaažiuksed olid lahti ja mootorratast enam ei . Garaažiuksed olid terved, ole arvatavasti on

garaaži sisenetud keldri akna kaudu. Mootorratta väärtus on 3195,58 eurot. Naabrite sõnul oli d olnud lahti d garaažiukse 18.05.2011. Mootorratta võtmeid on otsitud ja lõpuks köögikapist üles leitud. Võtmeid oli vaja selleks, et ratas lukust lahti teha ära viimiseks.

- T K tsiviilhagiga (II kd, tl 65), et talle on mootorratta xxxx vargusega tekitatud kahju summas 3195,58 eurot.

- süüdistatava Mairo Michelsoni kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tl 69 70 ja III kd, tl 113 114), et 2011.a. kevadel , et kas tema – – A.G rääkis talle

on nõus edus käia A.G ütles, et tal on vaja enda nimel kaubiku rentima, et sellega Le .

mootorratas Leetu viia. Mairo Michelson nõustus ja rentis Narva tänaval ARK kõrval

-i

asuvalt automüügiplatsilt enda nimel kaubiku xxxx. A.G oli koos Mairo Michelsoniga ning tema maksis rendi eest. Kuna A.G polnud autojuhilubasid, siis ta kauples Mairo

Michelsoni bussi rentima ning seda juhtima. Kesköö paiku A.G ja Mairo Michelson sõitsid kaubikuga kuskile Viitnalt läbi. Ühe teeo sa juures jäi Mairo Michelson seisma ning t

Erkki tles, et l A.G ü äheb toob mootorratta ära. Mairo Michelson jäi kaubikusse teda ootama.

A.G käis ära – . Ta lükkas

umbes 1 1,5 tundi ja tuli tagasi koos punase mootorrattaga seda käekõrval. N nad lükkasid eil oli kaasas laud, mille pealt mootorratta kaubikusse.

Mootor autoturule rattal olid süütevõtmed ees. A.G ütles, et nüüd sõidame Leetu mootorratast müü

– 3 päeva, aga A.G ma. Leedus olid Mairo Michelson ja A.G 2 ei saanud mootorratast maha müüa. sõitsid Mairo Michelson ja A.G tagasi ja A.G

oli raha otsas ning ta tahtis kiiresti mootorrattast lahti saada. Mairo Michelson ei oska öelda, mis oli autoturu nimi, kus A.G müüs suvalisele isikule mootorratta maha. Mairo

Michelson ei tea ka hinda, mille eest A.G mootorratta maha müüs. Kui mootorratas oli müüdud, sõitsid Mairo Michelson ja A.G tagasi Eestisse. Mairo Michelsonil oli kahtlus, et A.G varastas mootorratta, aga ta ei tahtnud seda A.G käest küsida.

- elses menetluses antud süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue ütlustega (II kd, tl

188 191), et 2011.a. suv

– e alguse poole võttis ta ühendust Mairo Michelsoniga, et viimane tuleks autojuhiks Leetu. A.G ja Mairo Michelson läksid Rakveres, Narva tn automüügiplatsi kaubiku. A.G ütles le ning rentisid sealt Mairo Michelsoni nimele

Mairo Michelsonile, et sõidame Viitna kanti ja toome sealt ühe tsikli ära. A.G ja Mairo

Michelson sõitsid poole, jõudes sinna kella 22.00

xxxx, Viitnalt mingi 3 kilomeetrit xxxx

paiku. Mairo Michelson parkis bussi tee äärde ja A.G läks üksinda ühe maja juurde, mis asus umbes 300 meetri kaugusel. Erkki lahti ja A.G kangutas ühe ruumi akna väljastpoolt sisenes hoonesse, seejärel läks garaaži, kus oli üks mootorratas xxxx. Toa sahtlist leidis A.G mootorratta süütevõtmed ja võttis need endale. Seejärel avas seestpoolt garaažiuksed

ta

ning lükkas mootorratta garaažist välja bussi juurde. s Mairo Michelsoni välja ja nad Ta kutsu

lükkasid koos tsikli bussi. Pärast seda hakkasid A.G ja Mairo Michelson Leetu sõitma, et mootorratas seal maha müüa. Hommikul nad jõudsid Leetu, Kaunase autoturule.

Seal A.G

ei õnnestunud mootorratast maha müü Edasi sõitsid A.G ja Mairo Mic a. helson Marijampole linna, kus A.G müüs kohalikule ärimehele mootorratta 400 või 600 euro eest. Pärast sõitsid A.G ja Mairo Michelson tagasi Eestisse. Mairo Michelson ei teadnud, et see mootorratas varastatud oli.

21.06.2011 k ilo, uriteoepisoodis, kus kannatanuks on OÜ Base loeb kohus süüdistatavate

A.G ja Mairo Michelsoni süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu

72 7 xxxx kaupluses OÜ Baseilo esindaja Õ K ütlustega (II kd, tl – 5), et ta töötab xxxx. Tema kodusele lauatelefonile on ühendatud kaupluse valvesignalisatsioon. 21.06.2011 kella 03.20 ajal helistati turvafirmast ja teatati, et kaupluse sig nalisatsioon annab häiret. Õ K

jõudis koos abikaasaga kohale 15 minuti pärast. Kaupluse tänavapoolne müügisaali ainuke avatav vaheaken oli avatud, klaas oli katki löödud. Kaupluse müügileti keskmiselt riiulilt oli varastatud 5 mootorsaagi Husqvarna. oranži värvi Kõik saed olid ilma lattide ja kettideta. Saalis oli 8 saagi, võeti ära 5 kallimat. Saagide pakendid olid kaupluse tagaruumis.

- tabelitega (II kd, tl 76 84), sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate foto –

et kauplus xxxx asub xxxx, kaupluse välisuksest vasakul, kolmanda akna alumise parempoolse väikse akna klaas on purunenud, osa raamis asuvast paketist on sissepoole surutud, nimetatud aken on kremoonist avatav, ülejäänud aknad mitte. Kaupluse ustel ja teistel akendel m

urdmise jäljed puuduvad.

- neile tekitati kahju summas 3115 eurot

OÜ Baseilo kahjuõiendiga (II kd, tl 86), et

(mootorsaed summas 2

865 eurot ja lõhutud aknaklaas summas 250 eurot).

- süüdistatava Mairo Michelsoni kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, 88 89 ja III kd, tl 113 114), et 2011.a. tl – – suvel ütles A.G talle, et tahab Tapal

ühte sae poodi minna ning tal on vaja autot koos juhiga. Mairo Michelson sai aru, et A.G tahab poest midagi varastada, kuigi otseselt ta seda ei öelnud. A.G ütles, et maksab Mairo Michelsonile pärast ka midagi, et kulutused hüvitada. Mairo Michelson sõitis enda autoga Tapale ja võttis „Meie“ poe juurest auto peale A.G. Viimane juhatas Mairo

Michelsoni ühte kõrvaltänavasse, kus Mairo Michelson pidi A.G ootama. A.G ütles, et ta läheb käib ära ja kui Mairo Michelson teda näeb tagasi tulemas, siis paneb auto käima ja minema sõita. Mairo Michelson seisis autoga sae poe taga umbes 100 nad saavad

meetri kaugusel asuva

20 minutit ning ta tuli s kõrvaltänavas. A.G käis ära umbes 15 – jooksuga auto poole. Erkki S ta pani auto tagaistmele. Saed epa käes oli 5 mootorsaagi, mis

olid ilma ketilehtedeta. ning ta pani selle koti A.G pani saed ühte suurde prügikotti

Tapalt välja sõites umbes 1 kilomeetri kaugusele tihnikusse. A.G ütles, et ta toob selle koti ise hiljem ära. Mairo Michelson viis A.G autoga koju ära. Paar päeva hiljem andis

A.G Mairo Michelsonile 10 20 eurot bensiiniraha. –

- kannat A P anu OÜ Baseilo esindaja ütlustega (II kd, tl 90 – 91), et 21.06.2011 kella 03.20 paiku teatas turvafirma Securitas, et xxxx - OÜ le Baseilo kuuluvas kaupluses hakkas tööle signalisatsioon. Kohale läks kaupluse töötaja Õ K. Selgus, et varastatud on 5 mootorsaagi

Husqvarna väärtusega 2865 eurot ja aknaklaas on summas 250 i lõhkumisega tekitatud kahju

eurot. Saed olid ilma lattide ja kettideta ning oranži värvi. Vara ega hoone ei olnud kindlustatud.

- tsiviilhagiga ( II kd, tl 92), et neile tekitati kahju summas 3115 eurot. OÜ Baseilo

- elses menetluses antud süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue ütlustega (II kd, tl

188 191), et see oli 2011.a. Ta jalutas xxxx asuva Baseilo kaupluse

– suvel. Oli öine aeg.

lähedal ja mõtles, et võiks poodi sisse tungida ja sealt saage varastada. A.G helistas Mairo Michelsonile, et teda autoga appi kutsuda, et ta teda sõidutaks. Mairo Michelson saabus

Tapale oma autoga pärast keskööd. A.G ütles Mairo Michelsonile, et jäägu xxxx tn nurga peale autoga seisma, ta ise aga läheb toob saed ära. A.G lõhkus Baseilo kaupluse tänavapoolse väikse aknaklaasi ja sisenes sealtkaudu kauplusesse. A.G varastas kauplusest 5 mootorsaagi, mis olid ilma lehtede ja kettideta. A.G väljus kauplusest akna kaudu ja jooksis Mairo Michelsoni juurde. A.G pani saed tagaistmele ning nad sõitsid sealt maja juurde. A.G käis toas, võttis mustad kilekotid ja pani minema xxxx

saed kottidesse. A.G ja Mairo Michelson suundusid xxxx xxxx poole. Poole tee välja

peal palus A.G Mairo Michelsonil seisma jääda ning peitis saed metsa ära. Mairo Michelson viis A.G koju. Järgmisel päeval läks A.G saagidele järele ning müüs need tundmatutele isikutele maha. A.G andis Mairo Michelsonile natuke tasu. A.G arvates sai ta saagide eest 600 eurot. A.G ei rääkinud Mairo Michelsonile, et ta varastas saed.

- xxxx ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 106), et uurimistoiming toimus ,

kus A.G viitas käega hoone tänavapoolsele aknale ning andis ütlusi, et ta lõhkus aknaklaasi ning sisenes sealtkaudu kauplusesse ja varastas sealt mootorsaed.

- tunnistaja P-R M 194), et 2011.a. suvel tulid tema ja J.O ütlustega (II kd, tl 193 – a

juurde Mairo Michelson ja viimase

tüdruksõber. Mairo Michelsoni tüdruksõber jäi korterisse ning A.G ütles, et läheb käib Mairo Michelsoniga korra ära. A.G käis umbes tund aega ära ning tuli koju. Ta ütles, et kä sae poes ja võttis – i xxxx s

5 6 saagi. P-R M sai aru, et ta käis vargil.

06.07.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuteks on FIE A P , loeb kohus

ja OÜ Evoler süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- protokolli ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 94 97), sündmuskoha vaatlus – ga

selle kohta, et sündmuskohaks on xxxx bussijaama hoones asub FIE A P poolt renditav kohvik. Kohviku uks on kinnises, lukustatud asendis, ukseklaas purunenud, klaasikillud ukse ees maas. Sisenedes kohvikusse on ukselt vaadatuna otse ja vasakul müügilett ning paremal akna all lauad ja toolid. Kohviku põrand on kaetud klaasikildudega ja müügileti ees põrandal asuvad kaks telliskivi, millest üks on mõõtmetega 240x110x60 mm (kärgtellis) ja teine kivi mõõtmetega 230x120x60 mm. Kohviku ukselt vaadatuna vasakpoolse müügileti parempoolsel osal tühi ala.

- kannatanu FIE A P

98 99), et -lt Evoler xxxx bussijaamas ütlustega (II kd, – ta rendib OÜ tl

kohviku ruume. 06.07.2011 varahommikul helistati A P -st G4S ja teatati, et neile tuli le AS

bussijaama kohvikust häire ning lõhutud on kohviku klaas. 5 l jõudis -10 minuti jooksu A P

kohale Kohapeal oli oli , kus olid nii turvafirma töötaja kui ka politseipatrull. näha, et lõhutud kohviku ukseklaas ja aknast oli näha, et letilt on kadunud kassaaparaat. Kohvikusse sisenes A P alles pärast kriminaalpolitsei kohale jõudmist ja nägi, et oli varastatud ainult kassaaparaat

JCM J- -lt Alterstar 3500 krooni (223,70 eurot) eest. 2500, mille ta ostis 14.09.2009 UÜ

Kohviku töötaj sõnul jäi kassasse vahetusrahaks 47 eurot. a I S

- arve-saatelehega ja FIE A P tsiviilhagiga (II kd, tl 100 102), et talle tekitati kahju summas –

270,70 eurot (kassaaparaat JCM J-2500 väärtusega 223,70 eurot koos vahetusrahaga 47 eurot).

- tunnistaja V L 111), et xxxx asukohaga xx tema

ütlustega (II kd, tl 110 – ta töötab xx tööülesannete hulka kuulub ka firma haljastuse korrashoid. Firma oma territoorium oli korras, aga kuna firmast möödaviiva tee ääres oli hein liiga pikaks kasva a selle ära nud, siis tahtis t

niita. 27.07.2011 niitis V L murutrimmeriga tee ääres heina ja leidis heina seest musta värvi plastmassist kassaaparaadi sahtli. V L tõstis sahtli eest ära ja teatas leiust numbrile 110. Ilmselt oli kassasahtel sinna tee äärde juba tükk aega tagasi visatud, sest sahtli alla jääv hein oli juba koltunud ja kuivanud.

-

tunnistaja Maikl Uibo ütlustega (II kd, tl 114 – 115), et ta töötab patrullpolitseinikuna ja 27.07.2011 päeval oli ta koos Erki Jeedasega patrullis. Millalgi õhtul teatas meeskodanik, et leidis xxxx tli. Meeskodanik oli ise

, OÜ Ritico lähedalt heina seest kassaaparaadi rahasah lahkunud, ag

a tema kirjelduse järgi sõitsid nad suvilatevahelist teed mööda kohale ja võtsid heina seest musta värvi plastmassist kassasahtli kaasa.

- ka J K

-le Evoler kuulub nnatanu OÜ Evoler esindaja ütlustega (II kd, tl 103 – 104), et OÜ xxxx bussijaam. Bussijaama hoones asub ka kohvik, mida rendib FIE A P. 06.07.2011 varahommikul helistas J K A P kohvikusse ja teatas kohviku ukseklaasi lõhkumisest ja sissemurdmisest. J K aasi kaudu läks kohe sündmuskohale. Kohapeal selgus, et lõhutud uksekl oli tungitud kohvikusse ja varastatud kassaaparaat. J K paigaldas ukseavasse kahelt poolt OSB plaadid. Muljutud oli ka ukse sulgur, mis tuli vahetada uue vastu.

- tsiviilhagiga (II kd, tl 109 ja 119), et neile tekitati seoses hinnapakkumise ja OÜ Evoler lõhkumisega kahju summas 264 eurot.

- 124), et 2011.a. temaga tunnistaja Mairo Michelsoni ütlustega (II kd, tl 123 – suvel võttis

ühendust J.O autoga sõitma minna ning lubas kütuse sisse osta. Mairo p, kes tahtis tema

Michelson nõustus ja võttis Rakveres A.G , P-R M, enda auto kes oli oma tüdruku

peale. A.G ostis 20 liitrit bensiini ja küsis Mairo Michelsoni käest, kas ta oleks nõus xxxx

xxxx xxxx sõitma. Mairo Michelson oli nõus ja nad sõitsid , kuhu jõudsid õhtu poole.

mingi par

kla juures ütles A.G, et läheb käib korra ära. Ta ei öelnud, kuhu ta läheb ning mida teeb. -R M autosse ning Erkk Mairo Michelson jäi koos P i A.G kõndis eemale. Mairo

Michelson ,

10 minut ei näinud kuhu ta läks. A.G tuli tagasi auto juurde 5 – i pärast ja

tema käes oli kassasahtel. Ta tuli sahtliga autosse ja ütles, et sõidame. Mairo Michelson oli ehmunud, aimas, et A.G varastas selle kuskilt ning ei teadnud tema plaanist midagi.

Mairo Michelson sõitis autoga välja. Kui oldi xxxx xxxx umbes 2 – 4 kilomeetrit välja

sõitnu ning viskas kassasahtli autost välja. Mairo Michelsoni d, siis A.G avas tagaakna

arust oli kassasahtlis ainult peenraha. Kui sõideti Rakverre tagasi läks A.G , koos P-R

M koju. autost maha ning Mairo Michelson sõitis

- elses menetluses antud süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue ütlustega (II kd, tl

188 191) , 2011.a. suvel soovis ta xxxx – minna, et kohtuda seal ühe tuttavaga. A.G et

võttis Mairo Michelsoniga ühendust, et ta sõidutaks teda enda autoga xxxx ja tagasi. Mairo Michelson oli nõus. A.G andis Mairo Michelsonile 20 eurot kütteraha. Nendega koos sõitis ka A.G tuttav Nad jõudsid kesköö paiku. A.G ei saanud P M. xxxx kokku

isikuga, kellega ta pidi kokku saama. Kuna tal polnud raha, et tagasisõit kinni maksta, siis nähes asahtli. A.G ütles, et

xxxx bussijaama kohviku otsustas sealt varastada kass t,

Mairo Michelson , pargiks auto eemale parklasse, ise aga käib korra ära. A.G ei öelnud kuhu ta läheb. A.G läks bussijaama juurde ja lõhkus kiviga ukseklaasi. Läks läbi ava sisse ning varastas kohvikust kassasahtli. Seejärel ta jooksis Mairo Michelsoni auto juurde.

Mairo Michelson ja P M nägid, et A.G käes oli kassasahtel. Kõik istusid autosse ja sõitsid linnast välja. A.G tegi autos sahtli lahti ning võttis sealt välja alla 50 euro sularaha. Kassasahtli viskas A.G sõidu ajal auto aknast välja. A.G ei rääkinud

Mairo Michelsonile ega P M

, et ta sahtlit varastama läheb.

- tunnistaja P- M 194), et 2011.a. suvel ta elas xxxx R ütlustega (II kd, tl 193 – tänaval A.G ga . Õhtul sõitis maja juurde enda autoga A.G tuttav Mairo, kelle perekonnanime

P-R M xxxx, sest tal pidi olema seal ming ei tea. A.G ütles Mairole, et on vaja sõita i

tehing. A.G kutsus teda kaasa. xxxx

22.00 23.00 paiku. Nad sõitsid , kuhu jõudsid – A.G ütles Mairole, et ta pargiks auto bussijaama lähedusse platsile. A.G ütles, et läheb käib korra ära. P nägi, kuidas A.G võttis maa -R M st kivi ja viskas bussijaama

hoone klaasi katki. P-R M arust läks A.G läbi selle augu, mis ta puruks viskas

,

hoonesse sisse. Ta tuli hoonest mõne hetke pärast välja ning tal o i käes kassa osa. l Nad istusid

autosse ja sõitsid minema Rakvere poole. tos kangutas A.G kassa lahti ning sai sealt Au sularaha. Summa ei olnud suur. A.G ütles Mairole, et ta keeraks metsavaheteele. Seal viskas A.G selle kassa minema. Mairo näost oli aru saada, et ta oli ehmunud, siis kui

A.G hoones se . es käis

14.07.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on (FIE A S), loeb kohus Aiatehnika OÜ

süüdistatavate A.G ja Mairo Michelsoni neile süü esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- protokolli ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 126 132) sündmuskoha vaatlus –

selle koht Aia ja metsatehnika kauplus asukohaga xxxx a, et sündmuskohaks on kauplus .

Kauplus asub kivihoone esimesel korrusel. Sissepääs kauplu tänava sesse paikneb xxxx poolsel küljel. Kaupluse uks on suletud asendis, lukustatud, murdmisjäljed puuduvad. Uksest paremal paikneb aken, mis on suletud ja terve. Aknast edasi paremal, hoone välisnurgast 1,2 m kaugusel on seina najale paigutatud kaks puidust kaubaalust. Täismõõdus alus asetseb vastu seina, sellele toetub väike kaubaalus. Kaubaalused on osaliselt kaetud montaaživahuga.

Kaubaaluste kohal, ca 3 m kõrgusel seinal paikneb heledast plastist karp, mille ääred on neljast küljest kaetud montaaživ ga. Hoone paremas küljes poolses küljes paiknevad ahu xxxx kaupluse kolm akent. Keskmise akna ülemine, lahtikäiv osa on osaliselt avatud asendis. Aken ise on terve, sulgur korras. Akendest paremal paikneb klaasuks, milline on lukustatud ja terve.

H Hoone seinast ca oone nurga juures on esimese akna all oleval haljastusel näha tallamisjälgi. 1,5 m kaugusel paikneb jalgvärav, mis on osaliselt avatud. Avatud osast avaneb vaade aiaga piiratud hoovile. Hoovis asuva kaupluseruumi aknaklaas on aknasulguri kohalt osaliselt purustatud, aken on osaliselt avatud asendis. Vaadeldav aken paikneb kaupluseruumi töökojapoolses osas. Avatud vaheukse kaudu pääseb paremale jäävasse kauplusesse.

Hoolderuumi poolt tulles paremas seinas hoolderuumi seina vastas paiknevad kaubariiulid.

Riiulite ees maas on nähtav kasutatud mootorsaag, riiulites on tühjad kohad. Osa hinnasedeleid vedeleb põrandal. Vasakus seinas paiknevad kolm akent. Keskmine aken on osaliselt avatud asendis usel kaupade

, aknalaual on nähtav kilekott, milles plastikust al hinnasedelid.

- L Ki 134, 148 - 149), et

kannatanu Aiatehnika OÜ esindaja ütlustega (II kd, tl 133 –

14.07.2011 kella 04.25 paiku andis VSS Viru Julgestusteenistus e dispetšer teada, et kaupluse

xxxx istsel s helistas L K tänava poolne aken on r iti lahti. Kohale jõude politseisse. Pärast läks

L K - K d kaupluse „Aia ja metsatehnika“ avatud akna juurde. Kohal oli ka turvamees. oos läksi lõhutud akna juurde, kust vaatasid sisse. L K d , nägi, et letilt oli kadunud kõik saed välja arvatud üks saag. Õhtul olid letil saed alles olnud. Kauplus on perefirma, kus L K toimetab oma tütrega igapäevaselt. Kauplusel oli lõhutud hoovipoolne maja taga olev tarastatud aken, mis oli lõhutud ühe suurema k Seejärel oldi aknast sisse st ära lükatud iviga. tuldud, lamellid ee

ja xxxx poolsest aknast ken oli tänava välja mindud. Lõhutud oli üks aken, tänavapoolne a lahti tehtud. Maja otsa, s.t. sinna, kus on kaupluse esinduslik pool, oli vastu seina asetatud euro used, mis olid makroflexiga statsionaarselt kinni lastud ning al veel, et nad märkasid

signalisat iga kinni lastud. Lahtise akna juures, kust vargad siooni karp on ümbert makroflex

olid välja läinud, nägi L K kilekotti, milles olid mootorsae hinnalipikud. Varastati 6 mootorsaagi -le A S vargusega

ja üks võsalõikaja. Salva Kindlustuse AS hüvitas FIE põhjustatud kahju. Asutuse kanda jäi omavastutus summas 191,73 eurot. Selle summa hüvitamist taotletakse süüdlastelt.

- FIE A Si tsiviilhagiga (II kd, tl 150), et neile tekitati kahju summas 191,73 eurot.

- süüdistatava Mairo Michelsoni kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, 145 146 ja III kd, tl 113 114), et see oli 2011.a. tl – – suvel. Mairo Michelson oli tööl, kui

tema juurde tuli A.G , kes tahtis teada, kas Mairo Michelson Ta ei viitsib õhtul sõita.

täpsustanud kuhu vaja sõita oli. Mairo Michelson oli nõus. Õhtul A.G helistas Mairo ,

Michelsonile ja nad leppisid kokku, et Mai o ro Michelson sõidab Rakveresse kesklinna. Mair

Michelson istus autosse. Mairo Michelson ja A.G

sõitis kesklinna, kus A.G

tiirutasid linna peal ringi ja kui nad xxxx asuvast Stihli kauplusest mööda sõitsid, siis rääkis

A.G , et ta tahaks seal us asub xxxx ristis. A.G kaupluses sees käia. See kaupl

ütles, et Mairo Michelson tänava otsas umbes 20 – teda autoga xxxx

30 meetri kaugusel ootaks ning tema läheb poodi sisse. A.G lubas selle eest bensiini raha maksta. Mairo

Michelson parkis auto xxxx xxxx asuva Stihl

poolsesse otsa. A.G läks üksinda kaupluse juurde. Temal oli makroflexi purk, millega ta tahtis signalisatsiooni karbi täis lasta, et see karjuma ei hakkaks. A.G oli ära umbes 1 – 2 tundi ja tuli jooksuga auto suunas.

Tema käes oli 6 oranži värvi mootorsaagi, millised ta pani tagaistmele. Nad sõitsid sealt

minema. A.G ütles, et sõidame Tapale tema korterisse. Tapale jõudes väljus A.G autost, võttes 6 mootorsaagi kaasa. Mõni päev hiljem tõi A.G Mairo Michelsonile

15 – 20 eurot kütuse raha. A.G utosse kindlasti võsalõikurit ei pannud ja Mairo

Michelson ei oska öelda, kas ta selle poest kaasa võttis. Mairo Michelson ei näinud, kuidas

A.G kauplusesse sisse läks. Mairo Michelsonile meenus, et A.G mainis, et lõhkus akna ära ning sealtkaudu läks sisse

. Mairo Michelson oli teadlik, et A.G

kauplusesse vargile läks. Mairo Michelsoni ülesanne oli teda autoga oodata ja aidata varastatud asju transportida.

- distatava A.G kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud stega (II kd, tl süü ütlu

190), et 2011.a. xxxx asuvasse Aiatehnika kauplusesse, et tutvuda, millega see suvel ta läks

äri tegeleb. Kuna A.G oli rahapuudus, siis talle meenus, et seal müüakse aiatehnikat. Hilja õhtul võttis A.G ühendust Mairo Michelsoniga, et ta sõidutaks teda. Mairo

Michelson oli nõus. A.G juhatas Mairo Michelsoni tänavale, kus Mairo

xxxx

Michelson parkis auto suure kortermaja ette. Aiatehnika kaupluse poole minnes leidis A.G makroflexi pudeli, millega otsustas täita kaupluse seina küljes oleva valvealarmi, et summutada häält. A.G ronis üle aia maja hoovi. Seal viskas kiviga puruks ühe akna ja avas selle seestpoolt. A.G sisenes kauplusesse ja krabas kiiruga 5 6 mootorsaagi, –

täpset arvu ei mäleta. Võis kaasa võtta ka võsalõikuri, kuid täpselt ta ei mäleta ta

. A.G

avas seest poolt tänava poolse akna ning väljus sealtkaudu kauplusest. Joostes Mairo

Michelsoni auto i poole, kukkus tal mingi töör ist maha. Ta ei mäleta, kas see oli saag või võsalõikur, kuna ta ei pööranud sellele tähelepanu. A.G pani saed Mairo Michelsoni auto tagaistmele ning na xxxx. Mairo Michelson ei teadnud, et Erkki d sõitsid sealt minema

J.O

vargile läheb. A.G müüs saed tundmatutele isikutele 500 – 600 euro eest. Väikse summa andis ta ka Mairo Michelsonile.

- 102), et uurimistoiming toimus ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 101 – xxxx juures. A.G viitas käega hoone tagaosas aia taha, esimesel korrusel asuvale aknale, mille ta purustas ja andis ütlusi, et sisenes sealt kaudu kauplusesse ja varastas sealt mootorsaed j

uvale a võsalõikuri. Järgnevalt viitas A.G käega hoone otsas as signalisatsiooni kellale, kuhu ta lasi makroflexi.

23.11.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on , l OÜ Koduekstra oeb kohus süüdistatava

A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulik

ul uurimisel avaldatud tõenditega:

- ega (II kd, tl 169), et seoses 23.11.2011 toimunud vargusega

OÜ Koduekstra avaldus

Tamsalu Koduekstra kaupluses, on nende materiaalne kahju summas 109 eurot, millele lisandub käibemaks.

- E K

xxxx kannatanu OÜ Koduekstra esindaja ütlustega (II kd, tl 171 – 173), et ta töötab kaupluses xxxx. 23.11.2011 kella 02.30 paiku teatati talle turvafirmast, et kauplusest saabus neile häire ja klaasid on katki löödud. läks kaupluse juurde. Vasakpoolne välisukse klaas E K

oli katki löödud, tekkinud ava kaudu oli uks seestpoolt libliksulgurist avatud. Kassaletist oli laua pealt varastatud kassasahtel, kus raha ei olnud. Sahtli peal asunud monitor, klaviatuur ja skanner olid põrandale kukkunud. Käidud oli ka kaupluse tagaosas asuvas kontoriruumis, kuna uksed olid lahti tehtud. Sealt midagi ei varastatud. Kaupluses on ka turvakaamerad, kuna aga valgustus ei töötanud öisel ajal, siis oli salvestusest näha vaid seda, kuidas keegi isik taskulambiga kauplusesse sisenes, käis kassa juures, siis tagaruumis ning seejärel tuli uuesti kassa juurde, haara

s kassasahtli ja lahkus uuesti välisuksest.

- abelitega (II kd, tl 174

sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fotot – 178) selle kohta, et sündmuskohaks on Raudtee 3, Tamsalu linn. OÜ Koduekstra kauplus asub

Tamsalu linnas Raudtee 3, hoone tänavapoolsel küljel on kaks ust, vasakpoolsel uksel on klaas ukselingi juures purustatud. Parempoolsel uksel murdmise tunnused puuduvad, ustel on seespool liblik e sulgurid. Välisustest vasakul jääb lukustamata vaheuks kaupluse müügisaali.

Müügisaali keskel müügileti juures põrandal monitor, klaviatuur ja triipkoodi skanner, osa nende küljes olevaid juhtmeid on katki tõmmatud. Kaupluse tagaseinas avatud uks laoruumi, sellest paremal avatud uks kontoriruumi, milles asuva kirjutuslaua parempoolne kapiuks on avatud asendis.

- elses menetluses antud tega (II kd, tl süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue ütlus

179 180 . november. Tamsalus oli – ), et ta ei mäleta täpset kuupäeva, aga see võis olla 23 mingi üritus ja ta oli mingi tuttava juures, kus ta jõi viina ja ta oli juba mitu päeva joonud.

A.G sai tuttavaks Kaidoga, kuid viimane ei tea asjast midagi. A.G arvates ei ole võimalik, et nad kahekesi seal sees käisid. A.G ja Kaido läksid tülli. A.G läks eemale ja tahtis mingit lollust teha. Kauplus asus raudtee ääres. A.G lõi vist katki ukseklaasi, läks poodi sisse, võttis sealt mingi sahtli. Siis ta sõitis Kaido autoga ringi. A.G ei mäleta, kas ta on rääkinud Kaidoga, mis ta oli teinud. A.G võttis Kaido peale.

Sahtli viskas keegi autost välja. 21.02.2012 antud ütlustega (II kd, tl 191) täpsustas A.G varasemalt antud ütlusi, ta lõi kaupluse ukseklaasi kiviga katki ning sisenes üksi et nda

kauplusesse. d kellelegi, Ta varastas sealt kassasahtli, mis hiljem selgus oli tühi Ta ei rääkinu .

et ta seal vargil käis. Pärast sai A.G kokku N.G ga, istus Kaido autosse ja nad sõitsid xxxx.

- tunnistaja N.G ütlustega (II kd, tl 181 – lõpus. A.G 182), et see oli 2011.a.

tuli N.G koju külla ja pakkus autoga sõitma minna. Kaido võttis ema võtmed xxxx

ning A.G istus rooli. Nad sõitsid niisama ngi ning pärast sõitsid Tamsalusse. xxxx ri Kell võis olla pärast keskööd. A.G parkis auto Tamsalu raudtee äärde ning nad läksid jalutama. Kui nad olid mingi poe juures, siis est midagi A.G ütles, et võiks sealt po

pihta panna. N.G ei olnud nõus poodi minema. A.G ja N.G jalutasid raudtee äärde auto juurde, istusid autosse. N.G läks autost välja suitsu tegema. A.G ütles, et läheb käib korra ära. Ta ei öelnud kuhu läheb. Natukese aja

,

pärast kuulis N.G , et poe signalisatsioon hakkas tööle ja A.G jooksis auto poole ning tema käes oli mingi kast, mis meenutas kassaaparaadi sahtlit. A.G viskas sahtli tagaistmele ning minema. A.G juh nad sõitsid tis autot. Ta sõitis Tamsalu taha

kuskile met

sa sisse ja üritas sahtlit lahti saada ning lammuta seda. Sahtel oli tühi ning Erkki da

A.G viskas selle võssa minema. N.G kassasahtli varguses ei osalenud ega soovinud seda teha.

- kannata T kd, tl 183 xxxx nu OÜ Koduekstra esindaja K ütlustega (II

– 184), et ta töötab .

23.11.2011 kella 02.03 paiku saabus tema mobiiltelefo nile sõnum turvafirmast G4S, et

Tamsalu kauplusest aadressiga Raudtee 3 tuli häire. Kuna telefon oli välja lülitatud nägi K , T

sõnumit alles hommikul. Kui ta helistas turvafirmasse, siis talle vastati, et objektile oli sissetungi häire. K läks töö juurde ja nägi, et kaupluse välisukse klaas oli katki ning

T paberiga kinni teibitud. Ära oli varastatud tühi kassasahtel.

- et neile tekitati kahju summas 130,80 eurot. OÜ Koduekstra tsiviilhagiga (II kd, tl 185),

- 187), et vaadeldavaks objektiks on 23.11.2011 asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl 186 –

E K d firma YDD CR-R plaat videosalvestistega. ülekuulamisega kriminaalasja juurde võetu

Plaadi peal on 4 AVI faili: 1. kassa.avi suurusega 10,9 MB. Salvestis 23.11.2011 ajavahemikul 02:12:08 02:15:08. Kell 02:1 – 3:08 näha kauplusesse sisenemas taskulambiga ühte tumedates riietes isikut, kes kannab kapuutsi. Isik liigub leti taha ning väljub kauplusest koos kassasahtliga kella 02:14:23 paiku. 2. ladu.avi suurusega 9,97 MB. Salvestis 23.11.2011 ajavahemikul 02:12:08 02:15:08. Kella 02:1 – 3:55 paiku on näha taskulambi valgust ning liikumas tumedates riietes isikut, kellel on peas kapuuts. 3. sissepääs.avi suurusega 9,77 MB.

Salvestis 23.11.2011 ajavahemikul 02:12:08

– 02:15:08. Kella 02:13:07 paiku on näha taskulambi valgust ning liikumas tumedates riietes isikut, kellel on peas kapuuts. 4.

taganurk.avi suurusega 9,54 MB. Salvestis 23.11.2011 ajavahemikul 02:12:08 02:15:08. – Salvestise keskpaiku on näha taskulambi valgust.

- 108), et uurimistoiming toimus ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 107 –

Tamsalu linnas Raudtee 3, kus A.G viitas käega Koduekstra kaupluse tänavapoolsele klaasuksele ning andis ütlusi, et tema lõhkus kiviga ukseklaasi, avas seestpoolt ukse ning sisenes sealt kaudu kauplusesse ja varastas sealt tühja kassasahtli.

01.06.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on

OÜ Kristallkotkas, loeb kohus süüdistatava

A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- totabelitega (II kd, tl 197

sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fo –

203) -le selle kohta, et sündmuskohaks on aadressil Võidu 24a, Rakvere asuv OÜ

Kristallkotkas kuuluv kauplus. Vaadeldava kaupluse Võidu tn poolne ukseklaas on lõhutud. Suurem osa klaasikilde asuvad seespool põrandal maas. Müügisaalis on lõhutud ühe klaasist vitriini uksed ja riiulid, mille klaasikillud põrandal laiali. Silmaga nähtavaid jälgi sündmuskohalt ei avastatud.

- llkotkas esindaja A K 207), et ta on xxxx kannatanu OÜ Krista ütlustega (II kd, tl 204 – .

01.06.2011 kella 02:05 paiku helistas Pristis AS ja teatas, et kaupluse valvedispetšer

tänavapoolse avariiväljapääsu ukseklaas on puruks visatud. Kohale jõudes avastas A K, et kaupluse müügisaalis asuva klaasist vitriini uksed ning riiulid on ära lõhutud ning varastatud on 1 musta värvi sülearvuti „Ordi Enduro“ väärtusega 443 eurot ja 1 musta värvi sülearvuti „Ordi Enduro“ väärtusega 499 eurot.

- llkotkas esindaja A K 210), et 01.06.2011 kella kannatanu OÜ Krista ütlustega (II kd, tl 209 – 01:59 paiku tungiti ukseklaasi lõhkumise teel sisse OÜ Kristallkotkas kauplusesse. Kaupluses lõhuti klaasist vitriini uksed ja riiulid. Hiljem selgus, et varastatud on sülearvuti „Ordi“ väärtusega 403 eurot, sülearvuti „Ordi“ väärtusega 460 eurot, musta värvi sülearvuti toiteadapter 90W väärtus ,50 eurot, musta värvi GPS seade „TomTom XXL“ väärtusega ega 34 129,83 eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju on 365,06 eurot. Kindlustus maksis omavastutuses oleva i 1 kahjusumma 241,99 eurot. Asutuse kanda jä 150,40 eurot, mille hüvitamist süüdlaselt taotletakse.

- 218), et neile tekitati kannatanu OÜ Kristallkotkas arvetega ja tsiviilhagiga (II kd, tl 212 – kahju summas 1150,40 eurot.

- stoiming toimus aadressil ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 103), et uurimi

Rakvere, Võidu 24a, kus A.G viitas Võidu tn poolsele uksele ning andis ütlusi, et lõhkus haamriga ukseklaasi, avas ukse seestpoolt ning varastas kaupluse vitriinist 2 sülearvutit, sülearvuti adapteri ja GPS seadme.

- tunnistaja P-R Me 222), et nad elasid A.G-ga koos alates ütlustega (II kd, tl 221 – 2011.a. mai algusest korteris aadressil xxxx. 2011.a. suvel ütles A.G, et tal on vaja õhtu poole sõita ja ta tahtis, et sõidaks. A.G sõitis P-R M xxxx maja ette Mairo autoga.

Kesköö paiku ja A.G sõitsid kahekesi Rakveres ringi. A.G käskis sõita P-R M autoga OÜ Kristallkotkas kaupluse juurest paremale. P-R M parkis auto parklasse. A.G võttis endaga kaasa spordikoti ja ütles, et ta läheb käib korra ära. Ta ei öelnud, et läheb vargile. A.G käis ära umbes 10 – 20 minutit ning tuli autosse tagasi ja ütles, et

P-R M

sõidaks kiiresti minema. Edasi nad sõitsid Rakveres ARK st mööda, sinna - , kus asuvad

kaarhallid. P-R M peatas seal auto

platsi peal. A.G võttis spordikotist 2 – 3 sülearvutit, mille kilede peal olid klaasikillud. es ja A.G ütles, et käis OÜ Kristallkotkas kauplus võttis sealt need aru, et A.G käis kaupluses vargil. arvutid. P-R M sai A.G pani koti lähedal asuvasse põõsasse ning nad sõitsid minema. Järgmisel päeval ütles A.G, et oli müünud arvutid odava hinna eest.

Süüdistata ütlused – v A.G andis kahtlustatavana kohtueelses menetluses (II kd, tl 219

220), et 2011.a. Roolis oli P- suvel ta küsis enda tuttavalt Mairo Michelsonilt autot kasutada. R

M, kes ütles, lähme käime Rakveres Võidu tänaval asuvas kaupluses Kristallkotkas vargil.

A.G ja P-R M

käisid eelmisel päeval kahekesi seal kaupluses ning märkas P-R M

sülearvuteid, mis olid klaasist vitriinide riiulitel. parkis auto ööklubi Carola P-R M ette. A.G

üt ele, et ta läheb käib kaupluses sees ära. A.G lõhkus kaasas olnud les P-R M

haamriga katki Võidu tn poolse ukseklaasi, avas ukse seestpoolt ning sisenes kauplusesse.

Seejärel purustas haamriga vitriini, kust võttis kaasa 2 sülearvutit „Ordi“. Arvutid olid ilma laadijateta. A.G jooksis samas baari juures seisnud auto juurde. P- t uksest välja Carola

R M sealt ja A.G sõitsid minema Narva tn lõppu. A.G pani sülearvutid musta kilekotti ning peitis Narva tn lõpus asuvasse põõsasse. Seejärel nad sõitsid koju. Järgmisel päeval läks A.G üksinda jalgsi Narva tänavale ja võttis sealt kaasa eelmisel õhtul põõsasse peidetud sülearvutid. Ta sõitis Tallinnasse, kus müüs arvutid 400 euro eest. Pool rahast andis A.G P-R Mele.

Süüdistatav A.G andis kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlused (II kd, tl 223 –

224), et P-R M

as kauplusesse vargile P-R M parkis auto e mõte oli minna OÜ Kristallkotk .

Carola baari juur . GPS de ning A.G käis kaupluses vargil, kust varastas 2 sülearvutit seadet ega toiteadapterit ta ei varastanud.

Sam

uti andis süüdistatav A.G kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlused (III kd, tl

110 – 111), et ta võis peale 2 sülearvuti varastada ka sülearvuti toiteadapteri ja GPS seadme. Ta ei mäleta täpselt, aga see võis olla nii. Kui A.G auto poole jooksis, siis kukkus tal midagi maha ja need võisidki olla GPS seade ja laadija.

Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ü – – tlused (II kd, tl 219 220 ja 223 224), sest need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ja seetõttu ebausaldusväärsed. Nimetatud kuriteoepisood on tõendatud muude kriminaalasjas kogutud tõ Algusest peale võttis A.G omaks, enditega.

et ta varastas 2 sülearvutit „Ordi“, kuid eitas, et varastas peale 2 sülearvuti ka toiteadapteri ja

GPS seadme. Seda kordas ta ka kohtuistungil (IV kd, tl 37), väites, et ta võttis 2 sülearvutit, toiteadapt Kohus leiab, et asjaolu, et A.G varastas ka toiteadapteri ja GPS erit ei võtnud.

seadme, on tõendatud eelkõige tema enda kohtueelses menetluses antud ütlustega (III kd, tl

110 111) ning tluste ja olustiku seostamise protokolliga. Samuti puuduvad igasugused – ü andmed selle kohta ja ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas võis kaupluses käia ning võtta sealt samal päeval toiteadapteri ja GPS seadme. le alust kahelda OÜ Kristallkotk Kohtul ei o as

esindaja kohtuistungil esitatud väites, et kadunud vara osas tugineb ta lõhutud piirkonnas tehtud inventuurile ja tsiviilhagis esitatud kadunud esemete nimekiri vastab A.G poolt toime pandud varguse tagajärjel kadunud esemete arvule ja liigile.

26.10.2011 - 27.10.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuteks on Arco Ehitus OÜ ja Amestop

OÜ, loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- tunnistaja H Ka 228), et ütlustega (II kd, tl 226 – ta töötab ekskavaatori peal ja saabudes

27.10.2011 kella 07:50 paiku töökohale räägiti talle, et ekskavaatori sees on käidud, samuti reo ks pool on kontoriruum ja veepuhasti hoones on vargad käinud ja väikses soojakus, kus ü teises tööriistad. Ekskavaatori ukseklaas oli lõhutud, kabiinist on varastatud 3 kruvikeerajat ning väike avariihaamer. Ekskavaatori kütuse kork oli peal, kuid ekskavaatoril oli näha paagi

kütusepritsme d. Vargad üritasid kütust saada, kuid eelmisel päeval jäi paak tühjaks. i

- kannatanu Arco

231), et 27.10.2011 kella Ehitus OÜ esindaja O Õ ütlusega (II kd, 229 –

07:49 ajal helistas tema telefonile Arco Ehitus OÜ tööline ja teatas, et objektil xxxx on vargad käinud, öeldi veel, et varastatud on tööri O Õ jõudis kohale, siis ta nägi, et istu. Kui

reoveepuhastushoone juurde oli sätitud kombineeritud redel. Soojakute aknad olid lõhutud ja sealt kaudu sisse mindud. Ühel soojakul oli aken katki eesküljest ja soojaku teiselt poolt oli aken lõhutud tagaküljest. Samuti oli objektil seisvat ekskavaatori küljeklaas lõhutud ning i

näha oli, et paagist oli tahetud kütust kätte saada. Reoveepuhastushoonesse varaste poolt paigaldatud redel asus mudakonteineri ruumis, millel hetkel puudub tõstandvärav ja redel viis teisele korrusele läbi ava. Puhasti operaator käis 26.10.2011 kella 23:30 paiku objekti kontrollimas ning siis oli kõik korras. Mulje on selline, et vargad pidid teadma, kust sisse minna ja mida võtta, sest rahaliselt kallid ja spetsiifilised esemed jäeti maha. Eelistati tööriistu, mida saab ise kasutada ja odava hinnaga kiirelt realiseerida.

- (II kd, tl 233), et neile tekitati kahju summas 6091,36 eurot. Arco Ehitus OÜ tsiviilhagiga

- rde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 234 - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juu

250), et sündmuskoht asub xxxx asuvas reoveepuhastusjaama territooriumil. Territooriumil asuvad reoveepuhastushoone, ehitajate soojak ja ekskavaator. Soojak on sinist värvi plekist ehitis. Soojaku uks on lahti. Ukse juures vasakul pool on aken, mis on lahti. Soojaku taga olev aken on katki. Soojakus seisavad laud ja toolid. Laua peal oleval dokumendil on näha jalatsijälg. Laua juures seisval toolil on näha jalatsijälg. Reoveepuhastushoone on rohekat värvi plekist hoone. Hoonesse pääseb läbi väravaava. Hoones viib trepp teisele korrusele.

Teisel korrusel on näha spetsiifilisi agregaate. Territooriumil seisab ekskavaator, mille küljeaken on lahti.

- kann O

atanu Amestop OÜ esindaja T ütlustega (II kd, tl 251 – 252), et avahemikul aj

26.10.2011 27.10.2011 xxxx -le kuuluva ekskavaatori ukseklaas ning

– lõhuti Amestop OÜ

ekskavaatorist varastati 3 kruvikeerajat väärtusega 12 eurot ning avariihaamer väärtusega 10 eurot. Klaasi lõhkumisega tekitatud kahju on 350 eurot ja 35 eurot paigalduse eest.

- (II kd, tl 254), et neile tekitati kahju summas kokku 487 eurot. Amestop OÜ tsiviilhagiga

- elses menetluses antud süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue ütlustega (II kd, tl

255 256), e 27.10.2011 autoga – ta sõitis pärast keskööd Kadrinasse. A.G oli üksinda. t

Ta sõitis surnuaia juurde ja nägi, et surnuaia taga käib ehitus. Ta jättis auto surnuaia ja ehitusobjekti vahel asuva kraavi pervele. Ehitusobjektini oli sealt umbes 30 meetri Erkki t.

A.G lõhkus ekskavaatori juhiukse klaasi haamriga ning varastas ekskavaatorist 2-3 kruvikeerajat ning akna purustamise haamri. Edasi A.G läks mööda redelit pumbamaja hoonesse. Hoone

survepesuri ja kompressori. Se teiselt korruselt võttis ejärel ta lõhkus ta sõrgkangiga ära kahe ehitussoojaku aknaklaasid ning varastas sealt printeri, nivelliiri, Metabo löökvasara ja veel muid tööriistu, mida ta ei mäleta, aga need võisid olla kahtlustuses kirjas olevad esemed. Ehitusobjektilt ta sai vana puidust ukse, mille pani kraavi ületamiseks.

Esemed ta viis autosse ja sõitis kohe Tallinnasse, kus järgmisel päeval müüs esemed maha

300 400 euro eest. –

- ise protokolliga (III kd, tl 105), et uurimistoiming toimus xxxx ütluste ja olustiku seostam , kus A.G viitas käega hoone eest vaadates vasakpoolsele ukseavale ning andis ütlusi, et ta sisenes sealtkaudu mööda redelit hoone teisele korrusele ja varastas sealt survepesuri, kompressori ja veel erinevaid esemeid. Seejärel tungis ta soojakutesse ning ekskavaatorisse ja varastas nendest erinevaid esemeid. Ekskavaatorit ja so . ojakuid enam sündmuskohal ei olnud

07.06.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on AS Mercantile Group, loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu AS Mercantile Grupp esindaja M S lustega (III kd, tl 3 5 ja 15 - 16), et üt –

07.06.2011 kella 02:08 paiku tuli turvafirmas xxxx asuvast AS-le Mercantile se AS G4S häire

Group kuuluvast kauplusest. M S tuli kohale ja nägi, et kaupluse tagaukse klaas on katki visatud ning kassade sahtlid lahti tõmmatud. Ühest kassast oli varastatud 5 eurot sularaha.

Kauplus on 92,88 eurot. Kahju kokku 97,88 eurot. e ukseklaasi lõhkumisega tekitatud kahju

- AS Mercantile Group esitatud arvega (III kd, tl 13), et klaaspakett ja vahetus maksis 92,88 eurot.

- uvate fototabelitega (III kd, tl 6 10), sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuul –

et xxxx -le Mercantile Group kuuluv kauplus. Vaadeldav kauplus asub sündmuskohaks on AS

plekist ehitatud angaarihoones. Angaari tagaosas asuva välisukse klaas on purunenud.

Klaasikillud hoo . Tagauksest sisse minnes asub laoruum ning laoruumist ne sees põrandal edasi minnes müügisaal. Müügileti 2 kassa sahtlid on avatud.

- AS Mercantile Group tsiviilhagiga, et neile tekitati kahju summas 97,88 eurot.

- elses menetluses antud tlustega (III kd, tl 18 süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue ü

– suvel. A.G jalutas üksinda mööda Rakvere linna ning 19), et see oli 2011.a. tal tuli

mõte minna Rakveres, N vargile. Ta läks kaupluse taha, arva tn asuvasse kauplusesse Autoasi viskas kiviga tagaukse klaasi puruks, tegi seestpoolt ukse lukust lahti ning läks kauplusesse.

Kaupluses ta läks kassade juurde. Seal oli tema meelest 2 kassat. A.G vaatas kassad läbi. Kassades suuremat raha polnud. Ühes kassas oli mingi väike summa, võis olla kuni 5 eurot. Ta võttis selle raha kassast kaasa ning väljus samast uksest. Kaupluses oli A.G umbes 20 sekundit. Edasi ta läks enda tuttava juurde. Ta ei rääkinud kellelegi, et P M kaupluses vargil käis.

- ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 102), et uurimistoiming toimus xxxx asuva Autoasi kaupluse juures. A.G juhatas hoone taha ning viitas käega uksele ja andis ütlusi, et ta purustas kiviga ukseklaasi, avas ukse seestpoolt, sisenes sealtkaudu ning varastas kassast 5 eurot.

31.10.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on RMK (Rava kontor), loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- okolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (III kd, tl 22 35), sündmuskoha vaatlusprot –

et sündmuskohaks on RMK Rava kontor, kuhu tungiti välisukse aknaklaasi lõhkumise teel sisse 31.10.2011 kella 04:06 ajal. Varastati teler Philips. Hoone seinas, mis paikneb territoorium , asuvad mehhaaniliste vigastusteta 4 akent. ile viiva sissesõidutee poolses küljes Mõlema aknapaari vahel on kivisein, mille ees paikneb puidust laud, mille külge kinnituvad istepinged. Laual asuvad üksteisele asetatuna 5 tk betoonist 4-kandilist postikannu. Laua all asuvad üksteisele asetatud betoonist postikannu mille ülaosale

d, millele toetub metallpost,

toetub tahkunud makroflexi sarnase ainega täidetud plastämber. Ämber katab seinal asuvat alarmseadet. Vaatluse käigus tuvastati, et kontorihoone aknad on suletud asendis, mehhaanilisi vigastusi ei avastatud. Kontorihoone välisukse ees oleval porivaibal asuvad klaasikillud. Välisuks o Välisu li suletud asendis, lukustamata, ukselukk kahjustamata. kse

klaas on mõraline, alumises ja põrandal asuvad klaasikillud ja vasakus nurgas on ava. Tuuleko kivi.

- tunnistaja E V

ütlustega (III kd, tl 36 – 39), et ta töötab AS Pristis turvajuhina. 31.10.2011 kella 04:06 ajal sai ta telefoni teel juhtumiskeskusest väljakutse RMK Rava kontorisse. E V jõudis objektile kell 04:22. Sel ajal inimesi ega sõidukeid kohal e i olnud. Objektile saabus M

M M M kell 04:40 ja koos teostati hoone välisvaatlust. võttis objekti valve alt ja teostati

objekti ülevaatust sõnul varastati puhke . M M nurgast teler.

- kannatanu RMK (Rava kontor) esindaja M M 42), et ta on RMK ütlustega (III kd, tl 40 –

Rava kontori kontaktisik. 31.10.2011 kell 04:26 helistati turvafirmast ja teatati, et Rava kontorist tuli häire, patrull on kohal ning kontori läks kontorisse, sse on sisse murtud. M M

nägi kohal turvafirma patrulli. ja turvamees vaatasid ruumid üle. Puhkenurgast oli

M M kadunud musta värvi teler.

- kannatanu RMK (Rava kontor) esindaja J S ja arvetega (III kd, tl 45 49), et ütluste – 31.10.2011 teatati, et öösel kella 04:06 paiku murti sisse RMK Rava kontorisse ning varastati televiisor Philips, rikutud oli ka signalisatsioon, mis oli m . Hoonesse akroflexiga täis lastud

sisse saamiseks oli lõhutud välisukse klaas ning uks seestpoolt liblikast lahti keeratud.

Varastatud televiisori tekitati kahju 61,54 eurot väärtus on 500 eurot, ukseklaasi lõhkumisega ja signalisatsiooni rikkumisega kahju 128 eurot. Kahju summad on ilma käibemaksuta. Ukseklaasi paigaldamise kulud on 25 eurot. Kokku tekitati kahju summas 714,54 eurot.

- RMK tsiviilhagiga (III kd, tl 50), et tekitati kahju summas 714,54 eurot.

- s menetluses antud , tl süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtueelse ütlustega (III kd

52 53), et see oli 2011.a. . xxxx – sügis A.G sõitis üksinda temale kuuluva autoga el

kandis. Sõites mööda maanteed poole, nägi vasakut kätt tee ääres mingit hoonet. Ta xxxx

ta peatas auto veidi eemal ja läks seda hoonet vaatama. Tal oli kaasas makroflexi purk, mille ta lasi alarm viskas i kella peale, mis asus hoone külje peal. A.G võttis maast kivi ning katki välisukse klaasi. Seejärel avas käega seestpoolt ukse ning läks hoone

ta sse sisse.

Alguses ta jooksis mööda tube ringi ja otsis midagi varastada. Ta nägi suures toas õhukest televiisorit, mille ta võttis kaasa ning viis autosse. A.G sõitis autoga sealt minema koju xxxx s 200 euro eest. . Televiisori ta müüs järgmisel päeval Tallinna

- ise protokolliga (III kd, tl 106-107), et uurimistoiming toimus ütluste ja olustiku seostam xxxx, kus A.G viitas käega RMK hoone maanteepoolsele klaasuksele ning andis ütlusi, et ta lõhkus kiviga ukseklaasi, avas seestpoolt ukse ning sisenes sealtkaudu hoonesse ja varastas sealt televiisori.

15.11.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on RMK (Triigi kontor), loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu RMK esindaja J S 58), et 15.11.2011 kella 01:08 ajal oli ütlustega (III kd, tl 56 –

aknasse sisse visatud kivi ja avatud seestpoolt lingist terrassi uks RMK Triigi kontoris. J Sle helistati 15.11.2011 kella 01:25 ajal turvafirmast, et RMK Triigi kontorisse tungiti sisse.

T liikumist. urvaekipaaž ei näinud sündmuskohal autode Tööruumidest varastati ära 2 sülearvutit „Dell“ ja köögist kohvimasin „Nivona“.

- 63), sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (III kd, tl 62 – et sü hoone on ühekordne klaasuste ndmuskoht asub xxxx RMK Triigi kontorihoones. Kontori ja suurte akendega hoone. Hoone aknad ja uksed ei ole kaetud. Hoovipoolses klaasukses umbes 1 meetri kõrgusel kiviga visatud ava. Avast on võimalik avada seespool asetsev ukselink. Ukseraamil lõhutud klaasi kõrval on näha po ised tekstiilijäljed. r

- RMK arvete ja tsiviilhagiga (III kd, tl 59, 61 ja 64 65), et tekitati kahju summas 3127 – eurot.

- ohtueelses menetluses antud süüdistatava A.G kahtlustatavana k ütlustega (III kd, tl 66

– A.G sõitis enda autoga Triig 67), et see oli 2011.a novembrikuus. i kandis ringi. Ta

oli üksinda ja märkas tee pealt ühte kontori hoonet. A.G peatas auto ning läks selle hoone juurde. Ta nägi läbi akna, et ühes ruumis oli sülearvuti d d. Ta otsustas hoonesse sisse tungida. A.G viskas kiviga hoone klaasist välisukse katki, avas seestpoolt hoone ukse ning sisenes hoonesse. Sealt ta varastas ühe sülearvuti „Dell“ ja sülearvuti „HP“ koos laadijatega. Ta pani need seljakotti. Väljudes ta nägi veel kohvimasinat, mille ta võttis samuti kaasa. Seejärel ta sõitis minema. See kõik võttis umbes 1 minuti. Varastatud esemed ta müüs Tallinnas 600 euro eest.

- , tl 108), et uurimistoiming toimus xxxx ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd ,

kus A.G juhatas RMK hoone taha, vii

tas käega klaasuksele ning andis ütlusi, et ta lõhkus kiviga ukseklaasi, avas seestpoolt ukse ning sisenes sealtkaudu kauplusesse ja varastas s

ealt 2 sülearvutit ning kohvimasina.

07.11.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on a, loeb kohus

MTÜ Aaspere Külakod süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel a valdatud tõenditega:

-

71), et tekitati neile MTÜ Aaspere Külakoda kahju õienditega (III kd, tl 69 – lõhkumisega kahju summas 486,29 eurot.

- I T

78 ja 93 94), et kannatanu MTÜ Aaspere Külakoda esindaja ütlustega (III kd, tl 76 – –

ta töötab xxxx. Ajavahemikul 07.11.2011 kella 17:00 kuni 08.11.2011 kell 09:45 on eelnimetatud raamatukogusse akna lõhkumise teel sisse tungitud ning varastatud erinevaid esemeid. MTÜ-le tekitati sissetungimisega ja vargusega kahju summas 5121,68 eurot.

- sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (III kd, tl 79 – 92), et sündmuskoht asub ääres on Aaspere külakoda

xxxx. Endise Narva-Tallinna maantee ,

kahekordne puidust ehitis, mille vasakus küljes on madalam punasest kivist juurdeehitis. Hoone teepoolne välisuks on murdmise jälgedeta, samuti pole murdmise jälgi hoone paremal küljel asuval uksel. Välisuksest edasi on vestibüül, vasakult viib avatud, murdmisjälgedega uks raamatukogu ruumidesse. Raamatukogu välisukse juures põrandal metallist karp erinevate lukuvõtmetega, vasakul ukse kõrval toolil katkine akutoitel avariivalgustuse lamp.

Raamatukogu ruumi parempoolses osas nurgas on teine aken tänava poole, aknalaual on mulda, mille

sees libisemise jäljed. Välisukse vastasseinas on neljast poolest koosnev aken, välimised osad avatavad. Vasakpoolne aknaosa on purunenud, parempoolne aknaosa on avatud asendis. Ruumi tagaosast vasakult viib avatud uks tagaruumi, milles erinevad tööriistad, valgustid, raamatud. Hoone teisel korrusel, otse trepi vastas tühjad ruumid, vasakult viib avatud uks suurde saali, mille vastasseinas asuva akna parempoolne osa avatud asendis.

- akoda tsiviilhagiga (III kd, tl 95), et neile tekitati kahju summas 5121,68 MTÜ Aaspere Kül eurot.

- elses menetluses antud süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue ütlustega ja tema

poolt koostatud skeemiga (III kd, tl 97 100), et see oli 2011.a. novembrikuus. Kell oli –

kesköö paiku. A.G sõitis üksinda temale kuuluva autoga Aaspere kandis ringi. Autol oli järelhaagis. Ta keeras Tallinna Narva mnt Aasperesse sisse ja seejärel vasakule. Sõites -

mööda teed umbes 1 km nägi ta paremat kätt ühte hoonet. Ta sõitis autoga hoone lähedusse. ,

A.G parklapoolse aknakla

lõi asi haamriga katki ja läks akna kaudu hoonesse sisse.

Akna kaudu sisse minnes asus raamatukogu ruum, kus asusid üks sülearvuti, fotoaparaat, 2 kõlarit, makk, 2 3 arvutit koos monitoridega. Raamatukogus olles lõhkus A.G ära ühe - puidust ukse, mis viis maja ülejäänud ossa. Ukse ta väänas kaasas olnud haamriga katki. Edasi ta liikus teisele korrusele. Ringi vaadates nägi ta kööki, kus asusid külmkapp, erinevad kööginõud. Teisel korrusel ühes ruumis oli projektor ja veel erinevaid esemeid. A.G lohistas külmkapi trepist alla raamatukogu ruumi. Raamatukogus tegi ühe akna seestpoolt lahti ning pani külmkapi aknalaua peale. Seejärel ta läks õue.

Auto seisis umbes 10-meetri

kaugusel aknast. A.G lohistas külmkapi aknast välja , mis oli vaiba sees, auto juurde ja

pani kärusse. Ülejäänud esemed tõi ta majast välja läbi selle sama akna, mille ta seestpoolt lahti tegi. Varastatud esemed võisid olla need samad, mis on kahtlustuses kirjas. Kogu vargus võttis aega umbes 1 tunni. A.G sõitis autoga Tallinnasse, kus müüs kõik esemed tundmatutele isikutele 1000 euro eest.

- xxxx ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 104), et uurimistoiming toimus ,

kus A.G viitas käega hoone nurgas asuvale äärmisele aknale, mille ta purustas ning aknale, kust kaudu ta varastatud esemed hoonest välja viis. A.G andis ütlusi, et varastas hoonest sülearvuti, 2 3 arvutit koos monitoridega, külmkapi, maki, fotoaparaadi, erinevad - kööginõud ning veel erinevaid esemeid, mis talle ei meenu.

02.12.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanu ks on M T ja A A te , loeb kohus süüdistatava

A.G

neile süü ja süüdistatava N.G süü esitatud süüdistuses tõendatuks

alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega:

- kannatanu M T ütlustega (III kd, tl 117 – 118), et ajavahemikul 02.12.2011 kell 19.30 kuni

03.12.2011 kell 10.00 on xxxx maja trepikojast keldri trepi pealt varastatud lukustamata jalgrattas „ “. xxxx

- kannatanu A A 122), et talle kuulub meeste maastikujalgratas i ütlustega (III kd, tl 121 –

„ “ helesini xxxx se raamiga, mis seisis xxxx maja juures enne esimest treppi. lgratas ei olnud Ja

lukus. paiku A A avastas, et talle kuuluv jalgratas on varastatud. Kindlasti 03.12.2011 lõuna oli jalgratas alles 02.12.2011 kella 21 paiku. Naabermajast tuli üks naisterahvas, kes küsis, et kas teil on ka ratas kadunud. Temale oli konstaabel helistanud, et xxxx on kaks ratast, mida nad pidid minem xxxx poe juurde vaatama. Maja numbrit A A ta, aga oli kahekordne a ei mäle silikaatmaja, mille nurga juures oli kaks jalgratast. Jalgratas on tagasi ja mingeid nõudmisi tal ei ole.

- tunnistaja F G Mu ütlustega (III kd, tl 123 – 124), et see oli 2011.a. detsembrikuus. F G M oli vanaema juures xxxx xxxx külas. Kella 09:00 paiku ta läks õue, et minna bussi peale ja külla sõita. Ta nägi vanaema kõrvalmaja otsas seisma kahte jalgratast. Kahe päeva pärast s

sõitis külla ja märkas, et k F G M tagasi xxxx aks jalgratast ikka seisavad seal. F G M helistas politseisse. 2 tundi hiljem tuli kohale politsei. Politseinik ütles, et ühe jalgratta kohta on avaldus tehtud, mis on xxxx varastatud. Politseinik helis tas ühe jalgratta omanikule.

- elses menetluses antud süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue ütlustega (III kd, tl

125 126), et ta oli 03.12.2011 kella 01:00 paiku koos N.G-ga xxxx. Kuna oli vaja –

koju sõita d võtavad ühe jalgratta trepikojast ja teise jalgratta õuest xxxx, otsustas tema, et na trepikoja juurest. N.G oli sel ajal eemal maja juures, kui A.G jalgrattad võttis.

Ühe jalgratta ta andis N.G le ning teise jalgratta võttis endale. Nad sõitsid kahekesi jalgratastega xxxx külla, kus panid jalgrattad ühe maja seina äärde. Sealt läksid A.G ja N.G jalgsi xxxx. Jalgrattaid varastada plaanis neil polnud, oli vaja ainult neid kasutada, et sõita kodu poole. Jalgrattad lukustatud polnud.

- a (III kd, tl süüdistatava N.G kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlusteg

127 128), et see oli 2011.a. – detsembrikuus. Kell oli peale keskööd. Ta oli koos A.G ga xxxx alevikus. Neil oli vaja xxxx k sõita. A.G l tuli mõte, et läheb võtab maja trepikojast jalgrat lgratta ja

tad. Ühest trepikojast sai ta ja tõi selle N.G kätte. A.G ütles, et

läheb otsib teise jalgratta veel. 10 minuti pärast tuli ta teise jalgrattaga. A.G ja N.G hakkasid xxxx xxxx poole sõitma. Nad sõitsid jalgratastega külla ning panid jalgrattad

ühe maja seina äärde. Ise läksid ühte trepikotta sooja. Hommikul läksid nad jalgsi xxxx poole. Jalgrataste k A.G oma. Jalgrattaid varastada ei olnud plaanis. asutamise mõte oli A.G ja N.G tahtsid nendega koju sõita.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatavate A.G , N.G ja Mairo Michelsoni süü neile esitatud süüdistustes on täielikult tõendatud ning toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses kõigi süüdistatavate osas õigesti kvalifitseeritud. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. Seega kohus leiab, et Mairo

Michelson tegutses talle inkrimineerivates kuriteoepisoodides kaasaaitajana. KarS § 25 lg 4 sätestab, et kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seega algas 02.12.2011 A.G-le ja N.G-le etteheidetavas kuriteoepisoodis varguse katse alates hetkest, kui üks neist alustas eo toimepanemist. Asjas kogutud

vastavalt kokkuleppele vahetult süüt

materjalidega on tõendatud, et tegutsesid kooskõlastatult ja ühtse A.G ja N.G

tahtlusega. Vargus jäi lõpule viimata isikutest olenematutel asjaoludel, s.t. kannatanu A A jõudis sündmuskohale ning Täiendavalt eelöeldule A.G ja N.G panid jooksu.

märg kohus, et kõik süüdistatavad süüdistustes ib on ennast kohtuistungil neile esitatud

täielikult süüdi tunnistanud, nõustunud kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ega ole taotlenud enda ülekuulamist, aktsepteerides seega kriminaalasja lahendamist

kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatavate käitumises esinevad neile

inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteod on toime pandud tahtlikult.

KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS

§ 209 lg 2 p 1,3 näeb karistusena ette ühe KarS § 215 lg 2 näeb

- kuni viieaastase vangistuse.

ette rahalise kolmeaastase karistuse või kuni vangistuse. KarS § 349 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 22 lg 5 kohaselt kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku § s 60 sätestatut. KarS § 60 lg 1 sätestab, et -

käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust, sealjuures sama § lg 2 kohaselt kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja sama § lg 3 kohaselt kergendatud karistuse

alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid a karistust kergendavate asjaoludena arvestab sjaolusid. Kõigi süüdistatavate

kohus süü tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. kki Sepa puhul arvestab kohus tema Er karistust kergendava asjaoluna lisaks veel süütegude toimepanemisele aktiivset kaasaaitamist osade kuriteoepisoodide puhul. -s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud

KarS § süüdistatavate käitumises puuduvad.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. -l korral karistatud ning Süüdistatavat A.G on kriminaalkorras 3 väärtegude

toimepanemise eest on teda 21-l korral karistatud ja ainult 1 rahatrahv on tal tasutud. A.G jätkas 22.09.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal uute samaliigiliste ei teinud vajalikke kuritegude toimepanemist, mis näitab seda, et ta järeldusi Süüdistatavat N.G on ei viimasest ega ka sellele eelnevatest karistustest.

kriminaalkorras 6-l korral karistatud, samuti on teda toimepanemise eest 6-l korral väärtegude

karistatud ja 4 rahatrahvi on tal tasutud. Vaatamata varasematele karistustele jätkas süüdistatav toimepanemist, mis näitab, et N.G uute kuritegude ta varasematest

karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud. Süüdistatavat Mairo Michelsoni ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 3-l korral, 1 rahatrahv on tal tasutud. Kõik süüdistatavate poolt toimepandud kuriteod on teise raskusastme kuriteod. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteoepisoodide arvu, mis näitab muuhulgas isiku kuritegelikku aktiivsust teataval ajaperioodil. Samuti arvestab kohus iga süüdistatava osa toimepandud kuriteos. Süüdistatava Mairo Michelsoni puhul, arvestades eelkõige isiku süü suurust ja seda, et amine omas olulist tähtsust

tema poolt osutatud kaasaait

ega

olnud juhuslikku laadi, ei ole kohtu arvates alust kohaldada KarS § 22 lg 5 ja 60 sätteid.

Kohus leiab, et

kui kergeimaliigilise karistuse ühelegi süüdistatavale rahalise karistuse kõige

mõistmine nende kuritegude eest, mis seda võimaldavad välistatu juba ainuüksi seetõttu, , on d

et

kellelgi neist ei ole kõik väärteokorras määratud rahatrahvid tasutud. Rahalise karistuse mõistmist A.G le ja N.G le ei pea kohus põhjendatuks ka seetõttu, et neid kumbagi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, samuti ei saa arvestamata jätta A.G poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu. Süüdistatava A.G puhul arvestab kohus veel seda, et 25.11.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ja tasumata rahaline karistus on tal Harju Maakohtu 15.0 , see asendati 50 8.2011 määrusega täitmisele pööratud tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud, milline asenduskaristus on tal täielikult kandmata.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust KarS § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.

Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavat A.G tuleb karistada vangistusega, mis on lõpliku liitkaristusena suurem raskemate sanktsioonide keskmisest määrast, sest A.G on enne ja pärast 22.09.2011 Harju Maakohtu kohtuotsust toime pannud kokku 18 kuriteoepisoodi (millised on kvalifitseeritavad 4 erineva KarS- - , i § i järgi)

jätkates samaliigiliste kuritegude toimepanemist ka viimase kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kohus ei nõustu A.G kaitsja kohtuistungil (IV kd, tl 46)

esitatud väitega, et kelmuse episoodis, ja Raivelon Grupp OÜ

kus kannatanuteks on R K ,

tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta asjaolu, et dokumentide kasutamine oli vahend kelmuse toimepanemiseks ja sellest tulenevalt peaks kelmuse eest määratav karistus hõlmama karistuse võõra dokumendi kasutamise eest. Üks pettuse vorme võib olla ka teise isiku dokumentide kasutamine, esitledes end selle isikuna. Kohus leiab, et selline iseseisev süütegu ei neeldu pettuses kui kelmuse koosseisutunnuses ning moodustab kogumi kelmusega.

Seetõttu ei saa kelmuse eest mõistetav karistus hõlmata ka karistust võõra dokumendi kasutamise eest. tuleb karistada vangistusega, kuid tema

Süüdistatavat N.G nõusolekul võib mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga, allutades ta selleks ajaks kriminaalhoolda kohustades ja käitumiskontrollile ja teda üldkasuliku töö tegemise ajal

järgima KarS § 75 lg s 1 toodud kontrollnõudeid. Süüdistatavat Mairo Michelsoni tuleb -

karistada vangistusega, lg 1,3

millise võib tema suhtes KarS § 73 alusel jätta tingimisi

kohaldama

ta, määrates katseajaks kolm aastat. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul kõigi süüdistatavate puhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.

Kannatanu

1597,79 eurot. OÜ Minilaen on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

Kannatanu R K 8947,63 eurot. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

Kannatanu Raivelon Grupp OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

24 000 eurot.

Kannatanu FIE A P 270,70 eurot. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

Kannatanu OÜ Evoler on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

264 eurot.

Kannatanu OÜ Koduekstra on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

130,80 eurot.

Kannatanu OÜ Kristallkotkas on esitanud tsiviilhagi varalise k 1150,40 ahju nõudes summas eurot.

Kannatanu OÜ Amestop on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

487 eurot.

Kannatanu Arco Ehitus OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

6091,36 eurot.

Kannatanu AS Mercantile Group on esitanud 97,88 tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas eurot.

Kannatanu Riigimetsa Majandamise Keskus

on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 3 841,54 eurot.

Kannatanu MTÜ Aaspere Külakoda on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

5121,68 eurot.

Kannatanu OÜ Simuna Ivax on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

270 eurot.

Kannatanu FIE A A

12 eurot. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

Kannatanu T K 3195,58 eurot. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

Kannatanu OÜ Baseilo on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

3115 eurot.

Kannatanu FIE A S 191,73 eurot. on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastased teod, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanutel kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isikute õigusvastaste tegudega, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama § lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Sama § lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1045 lg

1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Sama § lg 4 sätestab, et kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS §

1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Lühimenetluses saab kohus tugineda vaid kriminaalasjas kohtueelses menetluses kogutud tõenditele. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid on esitatud tsiviilhagide tõendamiseks piisavad kõigi kannatanute puhul.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 435 eurot.

Samuti peab kohus

põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt

menetluskuluna välja mõista kaitsjatasud ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus võimaldab kohtuotsusega vabadusse jäetud süüdimõistetutel N.G ja Mairo Michelsonil tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi ühe aasta jooksul.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – gus OÜ

-R plaat videosalvestistega (var CD -le Koduekstra kuuluvast kauplusest) ja täisautomaatse kohvimasina Nivona (vargus RMK Triigi kontoriruumist) kasutusjuhend tuleb

jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – meeste kapuutsiga jope ADL (suurus XL), 1 paar spordijalatseid Adidas, 1 paar vabaajajalatseid MaiBu, 2 tühja taskulambi pakendit, 1 kivi, 6 pakendit DNA-proovidega, 1- - s pakendis makroflexi tükid, 1 s pakendis sündmuskohajälgede kaart ja 2 jalatsijälge, millised kõik asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. tuleb

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Viru Maakohtu 03.01.2013 RESOLUTSIOON

KrMS § 306 lg 5 alusel parandada Viru Maakohtu 12.12.2012.a kohtuotsuses nr 1-12-5240 arvutusvead ning lugeda kohtuotsuse resolutsioonis õigeks järgmine tekst:

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 336 (kolmsada kolmkümmend kuus eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o

56 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava A.G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.G lt menetluskuluna kaitsjatasu 677,78

(kuussada seitsekümmend seitse eurot ja 78 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht

Rakvere Lai 11) kasuks 268,80 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 44,80 eurot) eurot v. adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras - süüdistatava N.G kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.G lt menetluskuluna kaitsjatasu 382,53 (kolmsada kaheksakümmend kaks eurot ja 53 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Owe Ladva ja v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ (asukoht Jõhvi Keskväljak 4) kasuks 268,80 (kakssada kuuskümmend kaheksa eurot ja 80 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 44,80 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Allan Valgu poolt määratud korras süüdistatava Mairo Michelsoni kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Mairo Michelsonilt menetluskuluna kaitsjatasu 326,40

(kolmsada kakskümmend kuus eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Allan Valgu poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada N.G tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 817,98 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates jaanuarist 2013.a. igakuuliselt vähemalt 68,17 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 31.12.2013.a.

KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Mairo Michelsonil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 761,85 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates jaanuarist 2013.a. igakuuliselt vähemalt 63,49 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 31.12.2013.a. Muus osas jätta 12.12.2012.a kohtuotsus muutmata.

Viru Maakohtu 14.02.2013 RESOLUTSIOON KrMS § 306 lg 5 alusel parandada Viru Maakohtu 12.12.2012.a. kohtuotsuses nr 1-12-5240 lk

34 lauses „A.G puhul arvestab kohus tema karistust kergendava asjaoluna lisaks veel süütegude toimepanemisele aktiivset kaasaaitamist osade kuriteoepisoodide puhul.“ ilmne ebatäpsus ning lugeda õigeks järgmine lause: „A.G puhul arvestab kohus tema karistust kergendava asjaoluna lisaks veel süütegude avastamisele aktiivset kaasaaitamist osade kuriteoepisoodide puhul.“

Muus osas jätta 12.12.2012.a. kohtuotsus muutmata.

Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2013 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava A.G apellatsioon Viru Maakohtu

12. detsembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-5240 läbi vaatamata.

Kohtuotsus jõustus 19

. märtsil 2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

№oremreferent

Lea Herne