4-12-5198/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-5198 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Tõlk Valeri Helmar Kohtuasi

Vaidlustatud lahend V.G’i (ik: XXX) väärteokaebus nr 4-12-5198

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 28.09.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,011744

Asja läbivaatamise kuupäev 15.01.2013.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja V.G

kohtuvälise menetleja, PPA Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse esindaja Margus Pihl

RESOLUTSIOON

Rahuldada V.G ’i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 28.09.2012.a otsusele väärteoasjas nr. 2302,12,011744 osaliselt.

Tühistada kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 28.09.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,011744 osaliselt, määratud karistuse täitmise tähtaja osas.

Teha uus otsus, millega:

KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata, et kohaldatud rahatrahv 760 eurot kuulub kandmisele ositi 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks (alates 15.02.2013.a. kuni 15.01.2014.a.) vähemalt 63,33 eurot (kuuskümmend kolm eurot ja kolmkümmend kolm senti) eurot, 11 võrdse 63,33-eurose osamakse puhul on 12. osamakse suuruseks 63,37 eurot. Väärteoasi nr. 4-12-5198

2

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 06.02.2013.a.

Asjaolud ja menetluskäik

Politseija piirivalve Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse

liikluspolitseinik J. Muržak koostas 02.08.2012.a. AB 1176874 V.G väärteoprotokolli ’ile selle eest, et tema, 26.07.2012.a. kella 16.00-16.53 ajal Harjumaal, Tallinnas,

Narva mnt. „Jussi“ bussipeatuse juures juhtis mootorsõidukit, ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Antud

nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse, ning sõitis vastu liiklusmärki, põhjustades

sellega liiklusõnnetuse ja kahju AS-ile Signaal ning kodanikule D. I’ile. Juht lahkus

liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. Nimetatud tegevusega

rikkus V.G väärteoprotokolli kohaselt LS § 70 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl, karistas V.G väärteoasjas nr. 2302,12,011744 28.09.2012.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1 ja § 63 lg-st 3, LS § 223 lg 1

alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses summas 280 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel

rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses summas 480 eurot ning LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Harju Maakohtule esitatud palub kaebuse esitaja tühistada Politseija Piirivalveameti kaebuses Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Margus

Pihli 28.09.2012.a. väärteoasjas nr 2302,12,011744 tehtud otsus V.G karistamises liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1, 2 järgi osaliselt, nimelt rahatrahvi suuruse

ning lisakaristuse määramise osas ning tühistatud osas teha uus otsus, millega: esiteks, vähendada temale mõistetud rahatrahve ning anda tähtaeg nende tasumiseks ühe aasta jooksul;

teiseks, mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse kohaselt on V.G

tunnistanud oma süüd algusest peale. Kaebuse esitaja põhjendas, et sõiduki juhtimise ajal tundis ta järsult terviseseisundi halvenemist, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Kaebuse kohaselt, kui juht asus sõidukit juhtima, siis ei tundnud ta ennast nii halvasti, et ei oleks saanud sõitu alustada. Kuna pärast avariid oli kaebaja tervislik seisund halb, siis oli ta sunnitud jõudma koju nii kiiresti, kui võimalik ning ei teatanud toimunust politseisse. Kaebuse kohaselt ei

olnud liiklusõnnetuse põhjustamine ning politseisse mitteteatamine tahtlikud, isikule

inkrimineeritavad liiklusseaduse rikkumised olid tingitud halvast enesetundest ning seda tuleb arvestada karistuse määramisel. Kaebuse esitaja on märkinud, et alates juunist 2012.a. on ta töötu

ning otsib aktiivselt tööd. Samuti on märgitud, et tal on kolm alaealist last, keda ta peab materiaalselt aitama. Määratud rahatrahvide tasumine täies ulatuses ning ilma maksegraafikuta ei

ole isikule jõukohane. Samuti leiab kaebaja, et lisakaristuse kohaldamine juhtimisõiguse

3

äravõtmise näol ei ole põhjendatud. Kaebuse kohaselt ei ole temalt juhtimisõigust kunagi ära

võetud, ta ei ole toime pannud raskeid liiklusseaduse rikkumisi ning käesoleva väärteoasja

toimepanemine on tingitud kaebajast mitteolenevatest põhjustest. Isik kahetseb väga toimunut ning palub jätta talle juhtimisõigus. Kaebuse esitaja on märkinud, et sõiduki juhtimine on talle

vajalik töökoha leidmiseks, kuna ta otsib tööd ehituse valdkonnas ning see töö on seotud erinevates kohtades paiknevatele objektidele sõitmisega ning tööriistade kaasas kandmisega.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et tal on autot vaja ja soovib rahalist karistust vähendada poole võrra. Ta selgitas, et 25. kuupäeval oli ta haige ja jõi pidevalt

sidrunimahla. Tal on kastriit. 10. kuupäeval jõi ta jälle sidrunimahla ja tervis halvenes. Tunnistas, et tegi avarii, milles keegi vigastada ei saanud. Lahkus sündmuskohalt, kuna oli 200m kaugusel kodust. Kaebus esitaja väitis, et tegi avarii, kuna tundis ennast nii halvasti, et ei saanud mitte midagi aru. Põhjenduseks, miks ta kiirabi ei kutsunud, väitis ta, et kodu oli lähedal, tal oli

nii paha olla, midagi ei näinud. Ta kinnitas, et 2011., 2010. ja 2009.a. on teda karistatud liiklusseaduse rikkumise eest. Väitis, et tal ei ole kohtule esitada tõendeid sissetuleku kohta. Ta tuli merelt, nende laev arreteeriti. Nüüd leidis töökoha ning on vaja sõiduki juhtimisõigust, kuid tõendit tal selle kohta ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus otsust muuta, karistus on määratud õigesti. Palub Põhja politseiprefektuuri väärteotsuse jõusse jätta.

Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid:

Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja V.G, kelle seiskohad on leidnud kajastamist eelpool.

Kirjalikest tõenditest uuriti:

- kohtuvälise menetleja 28.09.2012.a. otsust väärteoasjas 2302,12,011744 (tl 69-70; väärteotoimik lk43-43); - väärteoprotokolle (tl 57-58, 60-61; väärteotoimik lk 35, 37); - määrust väärteomenetluse jätkamise kohta (tl 59; väärteotoimik lk 36); - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (21-22, 26-53; väärteotoimik lk 1, 5-32); - AS Signaal avaldust politseile (tl 23, väärteotoimik lk 2); - teadet väärteomenetluse alustamise kohta (tl 24-25; väärteotoimik lk 3-4); - kohtuvälise menetleja esindaja poolt istungil esitatud karistusregistrit 2-l lehel (tl 75-76).

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohtu järeldused:

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja V.G on toime pannud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteod. Kaebuse esitaja tunnistas kohtuistungil antud

väärtegude toimepanemist, kinnitades, et tegi avarii ning pärast seda lahkus sündmuskohalt. Kaebuse esitaja on vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud rahatrahve, paludes vähendada neid poole võrra ning lisakaristust, paludes jätta see kohaldamata. Kohus leiab, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus.

4 Kohus peab väärteokaebuse lahendamisel lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid

kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärtegude

toimepanemine V.G poolt. V.G avarii põhjustamine ning sündmuskohalt lahkumine on tõendamist leidnud sündmuskoha vaatluse protokolliga (tl 21-22, -

26-53), millest nähtuvad avarii sündmuskoht ja sõiduki paiknemine sündmuskohast eemal. Liiklusseaduse rikkumised on fikseeritud väärteoprotokollis, mille on koostanud politseiametnik

J. Muržak (tl 60-61). Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke

rikkumisi. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud on konkreetsete rikkumiste asjaolud ja märgitud menetlusaluse isiku ütlused protokolliga nõustumise kohta (tl 60) ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 69-70).

Samuti leiab kohus, et tõendamist on leidnud V.G poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, st LS § 70 lg-s 1 toodud seisundi esinemine, s.o juht ei tohi

olla sellises haigusvõi väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning

liiklusseadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (liiklusohtlikus

terviseseisundis) ning LS § 169 lg 5 kohustuse rikkumine, s.o kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

Kohus on seisukohal, et antud juhul on väärteoprotokollis õigesti kajastatud V.G

poolt toimepandud LS § 70 lg 1 rikkumine (juht ei tohi olla sellises haigusvõi väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusseadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist). Samuti on väärteoprotokollis õigesti kajastatud V.G poolt toimepandud LS § 169 lg 5 rikkumine (kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele). Antud rikkumised on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi, s.o vastavalt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud

teisele isikule varaline kahju ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

Kohus asub seisukohale, et V.G poolt LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus

õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Isik on väärteod toime pannud otsese

tahtlusega, kuivõrd V.G selgitas kohtuistungil, et tal esines terviserike, vaatamata sellele juhtis ta sõidukit ning põhjustas avarii. Ta selgitas kohtus, et tal oli nii halb olla, et ta ei saanud üldse millestki aru (tl 73). Sellele vaatamata jätkas ta juhtimist ja sõitis koju, mitte ei kutsunud sündmuskohale politseid ja kiirabi. Kohtus isik õigustas end, ta ei olnud kohtuistungi

ajaks samuti mõistnud, et kujutas endast suurt ohtu ümbritsevale, juhtides sõidukit seisundis, millises ta midagi oma sõnade kohaselt „aru ei saanud“. Ka peab kohus vajalikuks märkida, et antud isiku seletusest tulenevalt viis ta ise oma tervise sellisesse seisundisse. Ta teadis, et tal on

maohaavandid, kuid sellele vaatamata tarvitas sidrunimahla. Teda ei tabanud seega mitte

ootamatu tervisehäire, vaid ta pidi olema teadlik tema tervise halvenemise ohust sellise

käitumisviisi juures. LS § 70 lg 1 ja LS § 169 lg 5 rikkumised on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 järgi.

Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud,

kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja tuvastanud süü tunnistamise. Kohus on

5 seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega V.G-le määratud karistus, rahatrahvid

70 trahviühiku ja 120 trahviühiku ulatuses, vastavalt summas 280 eurot ja 480 eurot ning

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, on põhjendatud. LS § 223 lg 1 näeb

sanktsioonina ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. LS § 236 lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega

kuni kaheteistkümne kuuni. Ka antud karistus, rahatrahv, on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus leiab, et isikule mõistetud rahalise karistuse suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse leebemaks muutmise. Isik selgitas, et teda on varem samuti korduvalt liikluseeskirjade eiramise eest karistatud, mis nähtub

ka karistatused õiendist (tl 75-76) ja seega on isikule omane antud käitumisviis, millist tuleb

arvestada (RKKKo 3-1-1-87-09). Isik väitis et tal on rahalised raskused, kuid sellekohaseid tõendeid ei ole ta kohtule esitanud..

LS § 236 lg 2 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 236 lg 1 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Seega tuleb järeldada, et kohtuväline menetleja kohaldas lisakaristust võimalikust

madalaimas määras. Lisakaristust puudutavalt nõustub kohus täielikult kohtuvälise menetleja

otsuses toodud põhjendustega selle kohta, et sellises seisundis isiku poolt teadlikult

mootorsõiduki juhtimine ja sellega liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu,

millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaasinimeste tervis ning liiklusõnnetuse

sündmuskohalt lahkumine on tahtlikult toime pandud tegu ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt

toime pandud süülist tegu. Kaebuse esitaja ei ole käesoleval ajavahemikul mõistnud oma teo ohtlikkust, ta õigustas oma tegu kohtuistungil. Kuna varasemalt määratud rahalised karistused ei

ole isikut mõjutanud, on otstarbekas kohaldada ka lisakaristust. Kohtu hinnangul pidid isiku poolt kaebuses märgitud perekondlikud ja tööalased asjaolud olema kaebuse esitajale teada ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Kohus viitab ka kohtupraktikas väljendatud seisukohale, et

töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist

välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3).

Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevat juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks karistuse määra osas. Kohus peab siiski

võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas,

arvestades asjaolu, et isik on enda kinnitusel hetkel töötu (tl 73) ning määrata, et rahatrahv

kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2, 3 alusel 12 kuu jooksul, milline on KarS § 66 lg 3

kohaselt maksimaalne võimalik periood. V.G kohustub tasuma iga kuu 15.

kuupäevaks (alates 15.02.2013.a. kuni 15.01.2014.a.) vähemalt 63,33 eurot, 11 võrdse 63,33- eurose osamakse puhul on 12. osamakse suuruseks 63,37 eurot. Muus osas kohtuvälise menetleja otsus eelpool käsitletud seisukohtadest tulenevalt muutmisele ei kuulu. Kohus juhindub VTMS § 109-111, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik