4-12-6272/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. jaanuaril 2013.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-12-6272 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Tõlk Diana Arhipova Menetlusalune isik I.G, isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur, registrikood 70008747, asukoht Rahum

äe tee 6, Tallinn. Väärteoasi I.G kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

liikluspolitseinik Meelis Moori 19.11.2012.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 230212017604 . Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja

I.G Tunnistaja

S B Kohtuistungi toimumise aeg 20.12.2012 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 2 § 135 lg 2 ja § 155 ,

-156

Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Meelis Moori 19.11.2012.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr o karistuse määramise osas 230212017604 osaliselt, s , ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Karistada I.G 242 lg 1 rahatrahviga 20 t, so liiklusseaduse § järgi trahviühiku summas 80 (kaheksa eurot. kümmend)

Määrata KarS § 66 lg I.G-le 2,3 alusel rahatrahvi summas 80 eurot tasumine osade kaupa 5 (viie kuu jooksul 16 ( ) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse ) kuueteistkümne jõustumisest.

2(2)

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas, 001577198 №rdea Bank pangas, viitenumber või arveldusarvele nr 17 10220122348326.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Maakohus tuvastas

29.11.2012.a saabus Viru Maakohtule I.G kaebus Politseihja ja Piirivalveameti Põ prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Meelis Moori 19.11.2012.a kiirmenetluse otsusele 2302,12,017604 väärteoasjas nr .

19.11.2012.a tegi Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjäreleva väärteoasjas nr lvetalituse liikluspolitseinik Meelis Moor 2302,12,017604 otsuse,

millega karistas I.G Liiklusseaduse § 242 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga 35

trahviühiku ulatuses, s.o. summas 140.00 eurot selle eest, et tema 19.11.2012 .a kella 15.50 paiku

Ida-Viru maakonnas, Vaivara vallas, Tallinn-Narva 206. kilomeetril , mille , juhtis mootorsõidukit

mass ja teljekoormus ületavad registreerimisel määratud väärtusi, ilma teevaldaja loata, II-telje tegelik teljekoormus oli 6,41. Lubatud suurim registriteljekoormus 5, ki tegelik 425 t. Mootorsõidu mass oli 8, 776 t. Lubatud suurim registrimass 8, 435 t.

I.G palub oma kaebuses tühistada täies ulatuses Politsei ja Piirivalveameti Põhja -

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik M. Moor'i poolt koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,017604 ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

seoses väärteotunnuste puudumisega. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoludega, et temal

mootorsõiduki juhina puudusid kahtlused selles osas, et mootorsõiduki tegelik mass ja II telje tegelik teljekoormus on vastuolus mootorsõiduki tegelike andmetega. Kaebajale jääb arusaamatuks,

et kuna töötab mootorsõidukiga töölepingu alusel ning antud sõiduki registreerimistunnistus oli

temale väljastatud tööandja poolt, siis miks tema peab kahtlema andmete õigsuses, mis on

Maanteeameti poolt märgitud sõiduki registreerimistunnistusele ja kinnitatud ametliku pitsati ja

allkirjaga. Kaebaja on seisukohal, et tema käitumises puudub süü sõiduki kaalumisel saadud andmete ja mootorsõiduki registreerimistunnistusele kantud andmete vastuolulisuses ja seega tuleb

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd tema ei ole sõiduki

registreerimistunnistust koostanud. Samuti on kaebaja seisukohal, et kiirmenetluse ostus on

ebaseaduslik, kuna menetleja ei ole kiirmenetluse otsuse koostamisel põhistanud, miks karistuse

määramisel ei o e arvestatud tema poolt esitatud vastuväidetega ning see on aluseks maakohtul l

3(2)

kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Samuti on kaebaja seisukohal, et määratud karistus on

ebaproportsionaalselt suur, kuna ta on avaldanud puhtsüdamliku kahetsust ja varasemalt teda väärteokorras karistatud ei ole.

Kohtuistungi käigus toetas I.G kaebust ja selgitas, et töötab mootorsõidukiga töölepingu , et mootorsõiduki tegelik mass ja alusel, ta ei teadnud II telje tegelik teljekoormus on vastuolus mootorsõiduki tegelike andmetega ja määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur, sest tema palk on 240 euro.

Tunnistaja S B , xxx juhatuse liige, I.G OÜ andis kohtus ütlusi, mille kohaselt

töötab tema juures traktoristina. ei saa väärteo I.G eest vastutada. See on

autoregistrikeskuse süü. töötab Autoregistrikeskus oleks pidanud neid teavitama. OÜ xxx juba 6 aastat kunagi ei ole olnud mingeid probleeme. ja

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et I.G'i süüline käitumine LS § 80 lg 2 nõuete

rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja

19.11.2012.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,017604 on seaduslik ning kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuistungil on avaldanud:

- (tl 21 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,017604 ), - , et m ja tegelik massimõõteseadme kasutamise protokoll ootorsõiduki tegelik mass oli 8, 776 t. teljekoormus oli 6, 41(tl 22 ), - I.G juhtis 19. novembril 2012 kella 15.50 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, et

ajal Tallinn-Narva maantee 206. kilomeetril Vaivara vallas Ida-Viru maakonnas mootorsõidukit JCB 4CX- (tl 24 4WS, mille mass ja teljekoormus ületasid registreerimisel määratud väärtusi ),

- on omandanud C kategooria Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et I.G mootorsõiduki juhtimisõiguse ja seoses sellega on talle väljastatud 27.07.2012.a uus juhtimisõigust tõendav dokument (tl 26), - karistusregistri kohaselt on (tl 27-28 I.G kehtivaid väärteokaristusi ),

- Sõiduki registreerimistunnistusel on seoses massiga järgmised andmed: täismass 8435; registrimass kg 8435; tühimass 8435 (tl 23).

Maakohtu seisukoht

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2, kohus arutab väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Mootorsõiduki registreerimistunnistuse I.G

oli I.G-le välja tööand andnud ja. I.G puudusid kahtlused selles osas, et

mootorsõiduki tegelik mass ja II telje tegelik koormus on vastuolus mootorsõiduki tegelike

andmetega. I.G leiab et

politsei esindaja otsus oli liiga range, sellise

, temal ei ole süüd ja rikkumise eest

karistus võiks olla kergem.

4(2)

Kohus, ära kuulanud , vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki kaebuse esitaja

tõendeid nende kogumis, leiab, et otsus väärteoasjas nr tuleb tühistada 2302,12,017604 osaliselt ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kiirmenetluse otsusel toodud väärteokirjelduse kohaselt arvatakse I.G-le süüks seda, et ta juhtis 19, novembril 2012 kella 15.50 ajal Tallinn-Narva maantee 206. kilomeetril Vaivara vallas

Idaidukit JCB 4CX-4WS, mille mass ja teljekoormus letasid Viru maakonnas mootorsõ ü

registreerimisel määratud väärtusi ilma teevaldaja loata. II-telje tegelik koormus oli 6,41, lubatud

suurim registrite teljekoormus 5,2425 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 8,776 t, lubatud suurim

registrimass 8,435 t. Rikkudes seega LS § 80 lg 2 sätteid ja pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 80 lg 2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mistahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §-ga 35 kehtestatud korras.

Vastavalt LS § 2 p 73 on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. LS § 80 lg 3 sätestab, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud

mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister määrusega.

Sõiduki registreerimistunnistusel on seoses massiga järgmised andmed: täismass (LS § 2 p 89 - valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki suurim mass);

registrimass kg (LS § 2 p 66 juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel -

määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi); tühimass (LS § valmistaja määratud 2 p 90 - sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass).

Sõiduki registreerimistunnistusele kantakse andmed vastavalt liiklusregistrisse kantud andmetele,

need omakorda määratakse eelkõige sõiduki tüübikinnitustingimusteg . Antud juhul on sõiduki a

registreerimistunnistusele kantud andmed määratud vastavalt sõiduki valmistajatehase poolt tüübikinnituse taotlusega kaasas olnud dokumentatsioonile.

Sõiduki registreerimistunnistuselt nähtub, et sõiduki JCB 4CX-4WS kategooria on LM. Kuivõrd

antud sõidukile on väljastatud esmane registreerimistunnistus 10.04.2007.a siis kuni 30.06.2011.a

kehtinud 12.12.2002.a Majandusja Kommunikatsiooniministri määruse nr 43 „Ratastraktori,

liikurmasina ja nende haagiste tehnoseisundi kontrollimise eeskiri ning nende tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded" § 3 p 12 on märgitud: liikurmasin (LM kategooria) on ratastel liikuv teatud kindla töö tegemiseks ette nähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat. Majandusja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määrus nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 3 p 32 sätestab, et täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses masina suurim mass. Sama paragrahvi p 33 kohaselt on (edaspidi

koormata, kerega ja haakeseadmega masina mass, mis sisaldab juhi (75 kg), kütuse (90% kütusepaagi mahust), tööriistade, varuratta (kui on paigaldatud) ning 100% Õlide, jahutusvedeliku

ja kõigi teiste süsteemide vedelike, v.a kasutatud vee, massi. Kõnealusele mootorsõidukile

väljastatud t nähtub, et antud sõiduki suurim lubatud täism registreerimistunnistuse koopias

ass on

8435 kg, registrimass 8435 kg, tühimass 8435 kg ning kandevõime, mis tuleneb tootja poolt määratud registrimassi ja tühimassi vahest, on registreerimistunnistusel 0 kg, kuna registrimass ja tühimass on võrdsed. Lähtudes MKM 08.06.2011 määruses nr 39 § 3 p des 32 ja 33 sätestatust ei -

5(2) sisalda registreerimistunnistusele märgitud suurimad lubatud massid ning teljekoormused sõidukile

paigaldada saavate lisaseadmete (koppade, puuride, sahkade jms), mis on olulised tööülesannete täitmisel, masse ning seega oleks antud sõidukile lisaseadmete transportimiseks olema väljastatud

eriluba. Kohus leiab et, kuna tegemist on siiski eritehnikaga, so spetsiaalset tööülesannet täitva liikuva töövahendi inaga, siis oleks pidanud ka menetlusalune isik sellega tööülesandeid - kurmas lii

täites arvestama, et kõik lisaseadmed kopad, sahad, ketid, koormarihmad jne, mida ta endaga töötegemiseks objektile kaasa võtab, peavad olema paigutatud järelhaagisesse.

LS § 80 lg 1 sätestatu kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mistahes

teljekoormus registriteljekoormust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib sõidukit liikluses

kasutada, kui veosega või veoseta sõiduki mistahes mõõde, mass või teljekoormus ületab

kehtestatud suuruse, vaid teeseaduse § 35 kehtestatud korras. Teeseaduse § 35 lg 1 sätestab, et erakorralised on vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas

või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel kehtestatud suuruse. TeeS § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Lähtudes eeltoodust teostas kaebaja erakorralist vedu ja tal oli kohustus taotleda selleks eriluba. Kontrollijale esitamiseks kaebajal selline luba puudus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

I.G pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, KarS § 18 lg 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kohus leiab, et I.G pani väärteo toime hooletusest. I.G'i ütluste kohaselt kasutas

tööandja mootorsõidukit seoses tööülesannete täitmisega ja kiirmenetluse otsusele märgitud t töötab firmas, kus tegeletakse ööandja nimetusest (OÜ ) saab järeldada, et I.G xxx palju

mootorsõidukitega. Seega oleks kaebaja pidanud ette nägema, et ta võib juhtida mootorsõidukit, mille mass ja teljekoormus võivad ületada registreerimisel määratud väärtusi ning eriloa olemasolu

võib osutuda . Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et I.G on vajalikuks

omandanud C kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse ja seoses sellega on talle väljastatud

27.07.2012.a uus juhtimisõigust tõendav dokument. LS § 93 lg 2 p 5 sätestab, et C

-kategooria mootorsõiduk on auto, mis ei kuulu D alamkategooriasse ja mille täismass on -kategooriasse ega Dlüle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat

sõitjat; sama auto koos kerghaagisega. Kaebaja poolt juhitud mootorsõiduk oli T-kategooriasse

kuuluv mootorsõiduk. LS § 94 lg 10 sätestatu kohaselt võib T kategooria mootorsõidukit, mille - täismass ei ületa 8000 kg juhtida isik kellel on B , või D kategooria mootorsõiduki või Cl või -, C- -

Dle saamise eelduseks alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Teatavasti on juhtimisõigus liiklusreeglite, liiklusseaduse ja teiste liiklusalaste õigusaktide tundmine, seega ei saanud kaebajale

olla teadmata asjaolu, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused on kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri määruses.

Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 242 lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest -

rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistati kaebajat LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 140 euroga.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

6(2)

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel

tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Menetlusaluse isiku I.G'i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

KarS § 58, ei ole. on isiku puhtsüdamlik kahetsus I.G pani väärteo Kergendav asjaolu .

toime ettevaatamatusest. t puudusid kahtlused selles osas, et I.G'i ütluste kohaselt al

mootorsõiduki tegelik mass ja II telje tegelik teljekoormus on vastuolus mootorsõiduki tegelike andmetega.

Karistusregistri väljatrükilt nähtub, et I.G'i on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, trahvid on osaliselt maksmata.

Kohus on võtnud arvesse nii süü suurust, tema varasemat käitumist, samuti I.G

karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks on isiku puhtsüdamlik kahetsus.

Kuid olles tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära poolte kaalutlused, jõuab kohus

järeldusele, et antud asjas on olemas alus trahvi suuruse vähendamiseks, kuna õigusrikkumise toimepanemise ajal I.G t, s.t. tööpalk oli 240 euro karistuse määramisel ei arvestatud I.G sissetulekut.

Lähtudes ülaltoodust, kohus tühistab ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Meelis Moori 19.11.2012.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,12,017604 osaliselt ning teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku

olukorda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik