4-13-320/5 · 4-13-320/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-13-320

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2013.a, kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-13- 320 Väärteoprotokolli number AB968265 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo

, Viktoria Vivtšaruk Väärteoasi Liiklusseaduse 224 lg 2 27 lg 1, 242 lg 1

§ , § 2 järgi Menetlusalune isik D.T isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja

Kohtuistungil osalenud isikud

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo, asukoht

Rahu 38, Jõhvi

Menetlusalune isik D.T

Ida Prefektuuri alvetalituse vanem liiklusametnik liiklusjärelv

Heiki Lindus RESOLUTSIOON Juhindudes v

- äärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada D.T 17.01.2013.a süüdi mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, mille p oli 0,65 mg/l, s.o liiklusseaduse 224 lg uhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus § 2 toimepanemises. ettenähtud väärteo

Tunnistada D.T .01.2013 juhi poolt lubatud suurima süüdi 17 .a mootorsõiduki

sõidukiiruse ületamise s.o Liiklusseaduse § 2 ettenähtud väärteo eest kuni 20 km/h, 27 lg 1 toimepanemises.

Tunnistada D.T s.o süüdi 17.01.2013.a liiklusnõuete muu rikkumise eest, Liiklusseaduse § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises.

KarS § 63 lg 1 alusel karistada toimepandud väärtegude eest raskeimat D.T karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi arestiga päeva. 7

Karistuse alguseks lugeda 17.01.2013.a kell 21.40

2 Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus D.T-lt 3 (kolmeks

) kuuks kohtuotsuse jõustumisel.

Liiklusseaduse § kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates 127 alusel on D.T aresti kandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule kohtumaja kau Jõhvi du 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutam 18. jaanuarist 2013 isele järgnevast päevast, s.o .a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata

soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana.

Apellatsiooniõiguse kas kantseleis kättesaadav alates utamise korral on kohtuotsus maakohtu

02.veebruarist 2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu ka

ntseleis tutvumiseks kättesaadav

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

17.01.2013 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse D.T selles, et

tema xxx juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l. D.T juhtis

mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust antud teelõigul 50 km/h. Sõidukil põlesid lähituled koos udutuledega, kui nähtavus ei olnud halb.

Oma tegudega rikkus D.T Liiklusseaduse § 69 lg 5, § 15 lg 1 p 2, § 42 lg 1 sätted.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris D.T teod KarS § 224 lg 2, § 227 lg 1 §

242 lg 1 järgi.

Kohtuistungil

ülekuulatud D.T tunnistas ennast süüdi täielikult, andis ütlusi, et ta tarvitas alkoholi kuni 17.01.2013 hommikuni. Kui ta istus rooli taha , oli õhtul kella 21 paiku kindel, et alkoholi enam organismis ei ole. Kuid ise enne sõitma minekut ei kontrollinud enda seisundit. Sõitis autoga h, püüdis kiiremini sõita, et mitte jalakäijate rajal pidurdada. Autol xxx põlesid udu ja lähituled, sõiduki klaasid olid puhtad, nähtavus hea. -

Kohus avaldas

järgmised tõendid:

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükidega

alkomeetrist, (tl 3), millest tuleneb, et koostati protokolli 17.01.2013, kasutati

indikaatorvahendi xxx maja juures, kontrollija liikluspolitseinik Sxxx xxx. D.T Ma

astavalt ´ile selgitati joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi v Politsei 15-8 lg 2. D.T oma allkirjaga seaduse § tõestas õiguste selgitamist. Joobeseisundi tuvastamisel kohapeal kasutati 17.01.2013 kell 21.41 indikaatorvahendit Lion 500 nr 38445-A391,mis on kalibreeritud kuni 01.05.2013, 0,82 ning indikaatorvahendi näit – mg/l. D.T nõustus joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, mida

tõestas oma allkirjaga. Tõendusliku alkomeetri kasutati algus kell 22.07, lõpp 17.01.2013, 22.15. K -0026. Alkomeetri asutati tõenduslikku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST ARBK

lugem 0,70 65. Protokoll on allkirjastatud , laiendmääramatus 0,05, mõõtetulemus 0,

kontrollile alustatud isiku, kontrollija, tunnistaja poolt. Alkomeetri väljatrükist tuleneb, et

mõõtmise lugem on mg/l, t. Mõõdeti korda ning lõplik lugem on 0,65 kaks 0,70 mg/l,

3

laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0, Väljatrükk on allki 65 mg/l. rjastatud D.T

ja mõõtja poolt.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, (tl 4), millest tuleneb, et liikluspolitseinik Sxxx Mxxx poolt juhitud mootorsõiduki xx A6 teostas riikliku järelevalve korras D.T

xxx liikluskiiruse mõõtmist xxx linnas xxx juures. xxx suunas. Kasutati Sõiduk liikus

liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663, antennid KC031279,

KR009147, mõõtevahendi taatlustu 12/00231. Seadme on töökorras. nnistuse nr TTRSS- Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese

tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti

meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalide läbimatuid takistusi, mõõtmist ei teostatud tugeva saju tingimustes, välistati

elektriliste häirete allikaid, tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Kiirusmõõtesead l teel, hea nähtavusega, sademeteta me kasutati asulasisese pimeajal, kattega lumine, kus on kaks kahesuunalist sõidurada liikus 1 sõidurajal, patrullauto kiirus . Patrullauto

oli 35 km/h. vastutuleva objekti kiiruse Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti töörežiim –

mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus üksinda vastassuunalisel 1 sõidurajal,

lähenes. Kiirus mõõdeti sirgel teelõigul 2 Kiiruse mõõtmisel segavaid

-3 sekundi jooksul. fartoreid ei ilmnenud. Seadme lugem 71 0 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 5 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud - 6

sõidukiirust mitte vähem, kui km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, 15 mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Averitsevile tutvustati protokolli.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus mille kohaselt otsuse võeti vastu (lk 5), 17.01.2013

ning kõrvaldati D.T sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse §

90 lg 2 p 2 alusel

alates 17.01.2013 kellast 22.00 kuni kainenemiseni, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud ja koostaja poolt. D.T

Isiku kinnipidamise protokoll (lk 8), millest tuleneb, et D.T peeti kinni xxx VTMS § 44 lg 1 alusel põhjusel, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. p 3

Karistusregistri väljavõtte on 1 kord väärteoko (tl 9), kust tuleneb, et D.T rras karistatud.

Kohus loeb menetlusaluse isiku , ja teisi eid ütlusi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõend usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele.

Asjas on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku kasutamise pr sõiduki

otokolli

ja

juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et

Evgeny

D.T juhtis xxx juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l. pani D.T toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §224 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 69 lg 5.

Samuti kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et D.T juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega mitte vähem

kui 65 km/h (50 km/h) , mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust antud teelõigul mitte vähem kui 15 km/h võrra

. D.T pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 227 lg 1 15 lg 1 p 2.

Samuti menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et poolt juhitud sõidukil D.T põlesid lähituled koos udutuledega, kui nähtav pani toime us ei olnud halb. D.T väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 242 lg 1 42 lg 1.

D.T tarvitas ta alkoholi ning hakkas

ise nõustub, et sõidukit juhtima, jättes oma seisundi kontrollimata. Temal tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga ja ta oli nõus

4

tulemusega. D.T sõitis Jõhvi linnas (asulasisesel teel), kus on lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega mitte vähem kui 65 km/h. D.T ise nõustus, et

sõitis umbes 70 km/h kiirusega. Kiirust tuvastati ka kiirusmõõteseadme kasutamise

protokolliga. D.T seletas, et sõiduki esiklaasid olid puhtad, nähtavus õues oli hea. Udu- ahetseb tehtut. ja lähituled läksid põlema kogemata. D.T k

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestab:

Liiklusseaduse § sätestab: 224 lg 2

LS § näeb 224 lg 3 p 1 ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud,

võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lis juhtimisõiguse äravõtmis akaristusena t kolmest kuust kuni kuuni. üheksa

Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 sätestab:

Liiklusseaduse § 227 lg sätestab: 1

Liiklusseaduse § 42 lg 1 sätestab: Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestab:

Liiklusseaduse § § 227, § järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise 224, 242 teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse v

äärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 224 objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Käesoleval juhul tuvastati juhtis xxx tänaval maja 40 juures juhtis , et D.T

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/ elmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et . E

D.T juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le 5.

L 227 o iiklusseaduse § bjektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust.

Käesolevas asjas D.T juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel tuvastati, et kiirusega

mitte vähem kui 65 km/h, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust antud teelõigul

5 (50 km/h) E mitte vähem kui 15 km/h võrra. elmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et

D.T

, on juhtis mootorsõidukit lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega mis keelatud vastavalt Liikluss 15 lg 1 p- 2. eaduse § le

Liiklusseaduse § 242 lg 1 tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises objektiivsed

liiklusnõuete rikkumisega, ei ole sätestatud Liiklusseaduse mis .

Käesolevas asjas tuvastati, et hea nähtavuse ilmaga (ilma udu ja sajuta) D.T juhtis sõidukit, milles põlesid udutuled, mis on keelatud vastavalt LS § 42 lg-le 1.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et pani toime D.T väätreo LS § 224 lg 2 järgi kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime

kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda. tarvitas kuni 17.01.2013 hommikuni alkohoolseid jooke, D.T

millest oli hästi teadlik, ning hakates õhtul sõiduautot juhtima, ei kontrollinud D.T oma seisundit, kuid pidi oletama, et ta ei ole vee kaine.

LS § 227 lg 1 järgi väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 pani D.T

kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. oli D.T

teadlik, et Liiklusseaduse Jõhvi linnas lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kuid tahtlikult eiras sätteid, suurendades kiirust kuni 65 km/h.

LS § 242 lg 1 järgi väärteo pani toime D.T ettevaatamatusest, täpsemalt

hooletusest (KarS § 18 lg 3 mõttes , sest tähelepanelikkuse ja kohusetundliku suhtumise ) korral oleks pidanud veenduma, et ta sõidukis põlevad ainult LS-s lubatud tuled.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude

objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et D.T pani talle inkrimineeritavad

väärteod

toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karis - kui ka tuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku

karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse

kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud

kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07)

6

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtu hinnangul pani D.T toime kolm väärtegu ühe teoga, kuna kõik rikkumised

sooritas ta sõiduautot juhtides. Karistuse mõistmisel kohaldab kohus KarS § 63 lg 1 sätteid ning mõistab üks karistus seadusesätete alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st LS § 224 lg 2

järgi. Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena

rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele

rikkumise aset leidmise

koht- ja kus on see on linn, üks selle peatänavaid, millega ristub hulgaliselt kõrvaltänavaid palju jalakäijate ülekäike pole oluline, et väärteo pandud toime õhtul – . Kohtu hinnangul sel ajal on samuti liikuvad jalakäijad ja autod. Samuti m istuvat kõrvaltänavat mõlemalt itu r poolt

ja jalakäijate ülekäigurajade hulk on iseenesest tegurid, mis suurendavad liiklusohtu ja nõuavad emat tähelepanu ja ettevaatust, mis alkoholi tarvitanud juhil madalamaks läheb. suur

Samuti alkoholi tarvitatud isiku poolt sõidukiiruse ületamisel on tegemist sellise õigusrikkumisega, mis seab ohtu mitte ainult juhi enda, vaid ka teiste õiguskuulekalt käituvate

isikute elu ja tervise. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik

liiklusseaduse nõuetest, täitis tegusid toime pannes väärteokoosseisude tunnused.

Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab aga järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on

D.T ka juba kogemus olemas. D.T

tunnistas ennast süüdi,

kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid kehtiv on 1 karistus, siinjuures on pikema määratud trahv aja jooksul tasumata.

Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse või ainuüksi

juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise

karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi arest sankts

– iooni vähem kui keskmises määras.

Inkrimineeritavate tegude eest võib kohus Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Kohus peab vajalikuks kohaldada D.T suhtes lisakaristust. Senise kohtupraktika

kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid

erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas väärteoasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Samuti väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava

liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist.

Eripreventiivsel eesmärgil ei ole vajalik lisakaristuse kohaldamine esimesel korral enamas

määras kui määras ehk juhtimisõiguse äravõtmisena 3 kuuks. Sellisena ei lähe minimaalses kohaldatud lisakaristus ja sellest tulenev preventsioon kaugemale minimaalselt vajalikust ega

ulatu teiste toimepanijate süü arvestamiseni. Juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalses

määras on arvestatud ka rikkuja isikuga seotud asjaolud juhtimisõiguse äravõtmine - pikemaks ajaks koormaks isikut ülemääraselt. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristus LS § 22

4 lg 3 p- 1 s sätestatud madalamas määras.

7

( )

Larissa Prokopenko Kohtunik