4-12-2952/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-12-2952

Otsuse kuupäev 31.01.2013

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuasi S.L-i väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,002439

Kaebuse esitaja menetlusalune isik S.L

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht

31.01.2013, Rakvere kohtumaja

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

S.L-i kaebus rahuldada osaliselt.

Tühistada Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida

prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku

Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,002439, millega määrati S.L-ile

(isikukood xxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx, töökoht xxxx) Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot

ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 kuuks, osaliselt lisakaristuse määramise osas.

Muus osas jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere

politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsus väärteoasjas nr: 2590,12,002439 muutmata.

2

Määratud rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 10220125154957 ning selgitus. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav,

on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja

esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. V™S § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud

1. Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaak Sepajõe koostas

menetlusalusele isikule S.L-ile 13.05.2012 väärteoprotokolli AB 1293077-2439 selle

kohta, et S.L 13.05.2012 kell 16.30 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas

Kiltsis xxxx juures, liikudes Väike-Maarja suunas, juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 113+/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 59 km/h. Antud teelõigul

lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Lõppkiirus 109 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR NR 004094. Sellega rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi.

2. Menetlusalune isik on esitanud väärteoprotokollile vastulause, mille kohaselt selgitab ta

juhtunu asjaolusid, tunnistades täielikult oma süüd ja kahetsedes antud rikkumist. S.L

kinnitab, et juhtides autot xxxx numbrimärgiga xxxx ületas ta lubatud kiirust Kiltsi alevis

13.05.2012. Ta oli just sooritanud möödasõidu põllutöömasinast, mis tema ees liikus, ja esimene möödasõidu moment avanes vahetult enne alevi märki. S.L põhjendab oma

rikkumist sellega, et oli võõral teelõigul ega teadnud koheselt algavast 50 kilomeetrise

tunnikiirusega alevialast. Karistuse määramisel palub ta arvestada asjaoluga, et juhtimisõiguseta jäädes ei saa ta sellel ajaperioodil liikuda Tartu ja Rakvere vahet, mis aga tähendab seda, et Xxxxs pole tal sellel ajal võimalik teha ei xxxx valveid ega ka xxxx vastuvõtte.

3. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna

patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe 08.06.2012 otsusega väärteoasjas nr:

2590,12,002439 määrati menetlusalusele isikule S.L-ile karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, sest S.L 13.05.2012 kell

16.30 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus xxxx juures juhtis

mootorsõidukit asulas kiirusega 113 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte

3 vähem kui 59 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Lõppkiirus 109 km/h.

4. 25.06.2012 esitas menetlusalune isik S.L Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja

kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas nr: 2590,12,002439. Kaebuse kohaselt

leiab selle esitaja, et kaevatav otsus on tervikuna ebaõige, kuna kohtuväline menetleja on

oluliselt rikkunud menetlusnorme. Käesoleval juhul on väärteoasjas väärteoprotokolli koostanud ja selle alusel ka otsuse teinud patrullpolitseinik Jaak Sepajõe. Kui menetleja on

algselt tõendite koguja ja vormistaja, ei saa ta hiljem olla ka nende tõendite hindaja ning

karistuse määraja. Patrullpolitseinik Jaak Sepajõe mõõtis 13.05.2012.a menetlusaluse isiku

poolt juhitud sõiduki kiirust, koostas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja

väärteoprotokolli, kuulas üle tunnistaja Veiko Poomi ja vormistas tunnistaja ülekuulamise protokolli ning kuulas üle menetlusaluse isiku ja vormistas menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokolli. 08.06.2012.a tegi Jaak Sepajõe otsuse menetlusaluse isiku karistamise kohta. Avalikus õiguses kehtib printsiip, mille kohaselt menetlus mitte üksnes ei pea olema õiglane, vaid peab ka näima õiglasena. Õigusriiklikkuse ja ausa menetluse põhimõtetest tulenevalt ei

ole võimalik lugeda õigeks seda, et menetleja eirab menetlustoimingut tegema asudes teadlikult menetlusõigust võimaliku põhjendusega, et rikkumine pole oluline. Eeltoodu põhjal

leiab menetlusalune isik, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Vastavalt V™S §-le 25 lg 1 p 3 oleks kohtuvälise menetleja

ametnik Jaak Sepajõe pidanud väärteoasjas otsuse tegemisest taanduma, kuna ta ei olnud otsuse tegemiseks enam erapooletu. Oluline menetlusõiguse rikkumine annab aluse menetluse lõpetamiseks juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab

väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt RKKKo nr 3-1-1-109-03). Sellisel juhul lõpetatakse

menetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. 20.05.2012.a esitatud vastulauses kahetses menetlusalune isik liiklusseaduse rikkumist ja tunnistas täielikult oma süüd. Saades aru meie

liikluses valitsevast kaosest ja seda ka igapäevaselt ise kogedes nii juhi kui ka tagajärgede likvideerijana (arstina) mõistab ta oma väärkäitumise raskust. See küll ei vähenda tema süüd, kuid ta tõesti oli võõral teelõigul ega teadnud koheselt algavast 50 kilomeetrise tunnikiirusega

alevialast. Menetlusalune isik tunnistab täielikult oma süüd ja on nõus karistusena liiklusseaduse §-s 227 lg 3 sätestatud maksimaalse rahatrahviga (200 trahviühikut), kuid palub

kohtul tühistada kohtuvälise menetleja poolt liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel määratud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks). Samas ollakse seisukohal, et pelgalt fakt, et menetlusalune isik möönab väärteo toimepanemist, ei võimalda jätta kohtuvälises menetluses

tehtud otsuse aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid kontrollimata. Kaebuses on märgitud, et kui kohus siiski tuvastab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei

ole rikutud väärteomenetlusõigust, on politsei poolt määratud karistus liiga karm. Kaebuses

palutakse karistuse leevendamist lisakaristuse tühistamise näol. Kokkuvõtvalt taotleb menetlusalune isik oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamist.

5. Kohtuvälise menetleja poolt Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale saadetud vastuskirja

kohaselt on karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on

kohtuväline menetleja, Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinik Jaak Sepajõe arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on S.L-i

süü. Süü suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus (tegu ja tagajärg). Kohtueelse menetluse käigus S.L ütlusi anda ei soovinud, samuti väidab ta, et õigusi

temale selgitatud pole, kuigi väärteoprotokolli pöördel olevad VTMS § 19 Menetlusaluse

isiku õigused ja kohustused on allkirjastatud. Allkirjaga kinnitab menetlustoimingus osalev

4

isik, et menetlusdokumentides kajastuvad andmed on arusaadavad, õiged ja kontrollitud. S.L

on esitanud vastulause, mille kohaselt ta kahetseb antud rikkumist ja tunnistab täielikult oma süüd. Ta saab aru liikluses valitsevast kaosest ja kogeb seda ka igapäevaselt. Karistuse määramisel palub ta arvestada asjaoluga, et liikumine on vajalik selleks, et liikuda Tartu ja Rakvere vahet, tehes Xxxxs xxxx valveid ja xxxx vastuvõtte. Kokkuvõtvalt tunnistab

S.L oma rikkumist ja kahetseb seda möödasõitu, kuid kahjuks tehtut tagasi keerata enam ei saa. Menetlusalune isik S.L on ka varasemalt eksinud liiklusreeglite vastu,

sealhulgas mootorsõiduki suurema lubatud sõidukiiruse ületamise näol ning määratud rahatrahvid ei ole suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Isik küll kahetseb ja tunnistab süüd, aga kergendava asjaoluna seda arvestada ei saa, kuna sellises suures ulatuses (59 km/h) suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega pani ta otsesesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate

elud. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes lisaks

põhikaristusele kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist. Liikluskasvatuse eesmärk on

kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes

tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust

takistavalt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasja nr: 2590,12,002439 on

menetletud vastavalt seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Iga

õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud

tõenditega. Kohtuväline menetleja palub jätta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere

politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe otsus väärteoasjas nr: 2590,12,002439 muutmata ja kaebus rahuldamata.

6. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

7. V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

8. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli

maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50

kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

9. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. V™S § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. Antud juhul on kohtuväline menetleja leidnud, et S.L-i poolt väärteo

toimepanemine on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja Veiko

5 Poomi ülekuulamise protokolliga 13.05.2012 ja menetlusaluse isiku S.L-i ülekuulamise protokolliga 13.05.2012.

10. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 15) nähtub, et menetlusalune isik ei ole

soovinud kohtuvälises menetluses ütlusi anda. Tunnistaja Veiko Poomi ülekuulamise

protokollist (tl 16) nähtub, et tunnistaja, olles 13.05.2012 patrullis, tegeles koos Jaak Sepajõega Kiltsis kiiruse mõõtmisega. Nad pidasid kella 16.30 paiku kinni sõiduauto xxxx reg nr xxxx, mille kiiruseks mõõtsid 113 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Autot juhtis S.L, kes väitis neile, et tal on väga kiire ja ta ütlusi ei soovi anda. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 17) kohaselt juhtis S.L mootorsõidukit

xxxx xxxx 13.05.2012 kell 16.30 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kiltsis xxxx

juures ja tema poolt juhitava sõiduki kiiruseks mõõdeti 113 km/h. Lubatud sõidukiirus

mõõdetaval teelõigul: 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 4 km/h. Ületas

mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 59 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mille kohta on isik andnud oma allkirja. Kohus, hinnanud nimetatud tõendeid kogumis, leiab, et S.L-i poolt LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine ja sellega LS

§ 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Menetlusalune isik ei ole kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud tema poolt väärteo toimepanemist.

11. Menetlusalune isik S.L on kaebuses leidnud, et väärteoasjas on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, kuna väärteoprotokolli koostaja ehk tõendite koguja ei saa hiljem olla

nende tõendite hindaja ja karistuse määraja. Kohus märgib, et antud juhul ei ole esinenud

V™S § 150 lg-s 1 nimetatud asjaolu, mida võiks pidada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Väärteomenetluse seadustik ei nõu, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega olukord, kus otsuse teeb ametnik, kes on koostanud samas asjas ka väärteoprotokolli, ei ole keelatud, kuid kohtu arvates tuleks sellist olukorda võimalusel vältida, kuna see tagaks suurema erapooletuse ning seeläbi otsuse parema

aktsepteeritavuse. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitajaga selles, nagu oleks kohtuväline menetleja pannud toime olulise väärteomenetlusõiguse rikkumise, mistõttu kohaldamisele ei kuulu V™S § 29 lg 1 p 1.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik S.L . Liiklusseaduse § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2

kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule S.L-ile on karistuse määranud pädev

kohtuväline menetleja, kuid lisakaristuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, sest kohtuväline menetleja ei ole otsuses täiel määral lähtunud KarS §-s

56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

6 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendavad asjaolud: tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut.

Kohtule esitatud kaebuses tunnistab menetlusalune isik S.L väärteo toimepanemist

ning on nõus, et talle mõistetakse maksimaalne rahatrahv, kuid palub kohtul tühistada

lisakaristus, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtuväline menetleja on oma

otsuses põhjendanud lisakaristuse määramist asjaoluga, et menetlusalust isikut on varem

korduvalt samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest karistatud, kuid need ei ole pannud teda seaduskuulekalt käituma. Menetlusaluse isiku S.L-i karistusandmetest nähtub, et

tal puuduvad kehtivad väärteokaristused. Sellest tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks

kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendus lisakaristuse määramise vajaduse kohta.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse määramise osas tühistada. Kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse osas märgib kohus, et rahatrahv üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra on

proportsionaalne toime pandud süüteo raskuse ning menetlusaluse isiku süüga ning see on piisav, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti oleksid sellega tagatud õiguskorra kaitsmise huvid.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes V™S §-dest 120, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt ning tühistab Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku Jaak Sepajõe

08.06.2012 otsuse väärteoasjas nr: 2590,12,002439 osas, millega määrati S.L-ile Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus

13. veebruaril 2013. a.

№oremreferent

Lea Herne