Legislator Case Law & Legislation
4-12-3949/14 AI generated

4-12-3949/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 4-12-3949/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Väärteoasi nr 4-12-3949

Legislator headnote

AI generated

4-12-3949/14 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: Väärteoasi nr 4-12-3949

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Väärteoasi nr 4-12-3949

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29 jaanuar 2013.

a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 4-12-3949 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja PPA Lõuna prefektuur Taotlus aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane N.V

isikukood xxx; elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx(töötamise ajal üürikorter), xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx. u (õe elukoht) tel RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 3 alusel lugeda N.V-le Tartu Maakohtu 19.09.2012.a kohtuotsusega m

ääratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine peatunuks.

Määrata, et Tartu Maakohtu 19.09.2012.a kohtuotsusega väärteoasjas 4-12-5630

asenduskaristuseks mõistetud kogu üldkasulik töö, mis on 40 tundi, tuleb sooritada hiljemalt 28. veebruariks 2013.a.

Üldkasuliku töö tegemine toimub Lõuna Prefektuuri kaudu. Üldkasuliku töö tegemise

aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb Egmar veeril ühe nädala jooksul määruse

kuulutamisest arvates võtta ühendust Lõuna Prefektuuri menetlusteenistuse

liiklusjärelevalvetalituse spetsialist Anžela Murumägiga (tel: 730 8786, 5770 5922 Tartumaa, Tartu, Riia 132-A216

anzela.murumagi@politsei.ee).

Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK N.V on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.09.2012.a kohtuotsusega väärteoasjas 4-12-3949 Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja teda karistati 20 päeva arestiga. KarS § 69 lg 1

2 (2)

alusel asendati arest 40 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 26.09.2012.a ja 28.09.2012.a saadeti see täitmiseks Lõuna prefektuurile.

26.11.2012.a esitas Lõuna prefektuur kohtule taotluse aresti täitmisele pööramiseks, kuna süüdlasel on üldkasulik töö tähtajaks tegemata ja kohtuvälisel menetlejal on põhjust arvata, et

N.V hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Taotlusest nähtub, et 09.11.2012.a

tutvustas Lõuna prefektuuri üldkasuliku töö koordineerija süüdlasele allkirja vastu tema

õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. Vastavalt ajakavale oli süüdlane kohustatud

üldkasuliku töö tundide tegemist alustama 12.11.2012.a SA-s Tartu Sport. 12.11.2012.a teavitas töö juhendaja, et N.V ei ilmunud töökohale. Ka ei ole ta töötamise kohta ilmunud hiljem ega juhendajaga ühendust võtnud.

28.01.2013.a toimunud kohtuistungil selgitas süüdlane, et ta oli vahetult peale töötamise aja kokkuleppimist saanud trauma, mistõttu oli tal jalg lahases pikka aega ja 1,5 kuu jooksul ei olnud ta võimeline töötama. Miks ta sellest ei teavitanud üldkasuliku töö juhendajat, et osanud N.V selgitada. Käesolevaks ajaks on jalg paranenud ja ta soovib üldkasuliku töö ära

teha ja seda võimalikult kiiresti. Tal on vastava kokkulepe ka enda põhitööandjaga, kes

võimaldab vajaliku perioodi palgatöölt eemal olla. Üldkasuliku töö tegemise ajal oleks süüdlasel võimalik elada Tartus enda õe juures.

Kohtuväline menetleja leidis, et N.V üldkasuliku töö tegemise kulgemise aja võib

lugeda peatunuks, kuna ta oli haige ja ei saanud tööd teha. Kuigi süüdlane ei ole esitanud

meditsiinidokumente, ei ole põhjust kahelda tema ütluste õigsuses. N.V on valmis määratud töö ära tegema ja selleks võiks talle määrata uueks tähtajaks üks kuu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamiseks on põhjendatud. KarS § 69 lg 3 sätestab, et ohus võib politseiasutuse taotluse alusel tähtaja kul k gemise peatada muuhulgas

süüdlase haiguse tõttu.

Kohtuväline menetleja leidis, et tähtaja kulgemise võiks peatada ja määrata süüdlasele uus tähtaeg töö tegemiseks. Muid taotlusi kohtule esitatud ei ole. N.V on kohtuistungil selgitanud, et töötamine kokkulepitud ajal ei olnud võimalik, kuna ta oli saanud jalale trauma, mistõttu oli ca 1,5 kuud raskendatud liikumine ning ta oli töövõimetu. Alust kahelda süüdlase ütlustes selle kohta, et ta oli vigastuse tõttu töövõimetu, ei

ole. Seega tuleb lugeda põhjendatuks viivitus üldkasuliku töö tegemisel ja lugeda töö tegemiseks määratud tähtaja kulgemine peatunuks.

Käesolevalt on N.V enda ütluste kohaselt tervistunud ja valmis tööd tegema ning kohus määrab töö tegemiseks täiendavaks ajaks ühe kuu.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69 lg VMS § -st 3, 2103.

Liivi Loide kohtunik