1-11-8089/106 · 1-11-8089/106 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8089 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 17. detsembri

2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Anton Lebedevi (Lebedev) kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2012 määrus muutmata

ning süüdimõistetu Anton Lebedevi kaitsja advokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere

Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja kuuskümmend

senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), advokaat

Lembit Nirgile tema poolt Anton Lebedevile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Anton Lebedevilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.

Anton Lebedevil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Anton Lebedev 1-11-8089 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

1. Viru Maakohtu 17.12.2012 määrusega jäeti Anton Lebedev temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.

A. Lebedev kannab karistust Viru Maakohtu 12.12.2011 otsusega alusel, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, mõistes karistuseks 5 aastat vangistust ja KarS § 120 järgi, mõistes karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti A. Lebedevile

karistuseks 5 aastat 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes

karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele

varasema karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. A. Lebedevi lõplikuks karistuseks jäi 5 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. A. Lebedevi karistusaja alguseks loeti 30.01.2011.

Karistuse kandmise aja algus on 30.01.2011 ja lõpp 30.07.2014. Kinnipeetaval on õigus

taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla alates 30.10.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu 2. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg 3 sätestatut, põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht. Arvestades, et kuritegude toimepanemise

põhjusena on A. Lebedevi puhul täheldatud materiaalse kasu saamise eesmärki ja et isikul vabaduses töökohta garanteeritud ei ole, on uue kuriteo toimepanemine majanduslike raskuste

ilmnemisel tõenäoline. Samuti on isik korduvalt sooritanud kuritegusid just varalise kasu saamise eesmärgil, s.h ka perioodil, mil tal oli olemas töö ja vanemate rahaline toetus. Lisaks

on ta saanud vanglas kaks distsiplinaarkaristust selle eest, et keeldus tööle minemas. Kinnipeetaval on tasumata nõudeid 06.11.2012 seisuga XXX eurot.

2.2 Uue kuriteo toimepanemine vahetult peale karistuse kandmiselt vabastamist ja vanglas

saadud distsiplinaarkaristused näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest

kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine

enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. 2.3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada A. Lebedev vangistusest tingimisi enne tähtaega 9-kuulise elektroonilise valvega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

3.1 Kohtumäärus on põhjendamatu. A. Lebedev on karistuse kandmise ajal muutunud ja karistus on tema puhul oma eesmärgi täitnud. Ta on loobunud narkootikumide tarvitamisest. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Lebedev on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Convictus ning suhtub hästi töötamisse. Ta on omandanud Narva Kutseõppekoolis elekter- gaasikeevitaja eriala. Varem on ta töötanud juhutöödel, mis võimaldab tal reaalselt tööle asuda ja saada sissetulek enda elatamiseks ning võlgade tasumiseks. Lisaks on tal võimalus taotleda

vabanedes töövõimetuspensioni. Vanemad on pakkunud A. Lebedevile ka abi töökoha

3

leidmisel ja toetavad teda materiaalselt Seega tuleks lugeda risk majandusvaldkonnas väga väikeseks.

3.2 A. Lebedevil ei ole probleeme õppimise, enesearendamisega ja enesetäiendamisega. Tal on võimalik elama asuda vanemate juurde. Tegemist on heade elamistingimustega korteriga,

millel puuduvad kommunaalvõlgnevused. Elukoht vastab kõikidele elektroonilise valve

kohaldamise tingimustele. A. Lebedevi toetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad tema vanemad. Soov suhelda ainult sugulastega välistab kuritegelike sõpradega suhtlemise.

3.3 A. Lebedev on põhjendanud distsiplinaarkaristusi tervisega, mis välistas töötegemise haiguse perioodil. Risk uue kuriteo toimepanemiseks on A. Lebedevi iseloomustuse kohaselt madal.

3.4 Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et A. Lebedevi edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks elektroonilise valve kohaldamist, kuna ta on huvitatud olema seadusekuulekas.

Tema käitumine ja arusaamine käitumist mõjutavatest negatiivsetest asjaoludest

(narkootikumide tarbimine, sõbrad) ja positiivsetest asjaoludest (töötamine ja legaalse sissetuleku otsimine) kinnitab, et A. Lebedevi on vangistus positiivselt mõjutanud. Samuti ei saa talle ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vanglas on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.

4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 14.01.2013 määrusega määrati määruskaebus

läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 24.01.2013. Nimetatud ajaks seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik A. Lebedevi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

5.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Lebedevi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, keda

on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kellel on ka vangistuses kehtivad

distsiplinaarkaristused, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja

lõppemist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud

seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.

5.2 Ringkonnakohus märgib, et A. Lebedevi käitumises on märgata mitmeid positiivseid

asjaolusid – määruskaebuse kohaselt on tal motivatsioon edaspidi õiguskuulekalt elada ja

asuda tööle. Ta soovib perspektiivis asuda tasuma tema vastu suunatud rahalisi nõudeid. A. Lebedev on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Convictus. Ta on vangistuses loobunud narkootikumide tarvitamisest. Samuti on ta omandanud Narva Kutseõppekoolis

elekter-gaasikeevitaja eriala. Ringkonnakohus tunnustab A. Lebedevi ja leiab, et osalemine

sotsiaalprogrammides aitab kindlasti kaasa A. Lebedevi paremale sotsialiseerumisele vabanemisel ja parandab tema toimetulekut, eriti silmas pidades seda, et tema puhul oli kuritegude toimepanemise üheks faktoriks sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõju.

5.3 Ehkki määruskaebuse esitaja on leidnud, et majanduslikus mõttes A. Lebedevi puhul risk puudub – materiaalselt on lubanud toetada vanemad, samuti on A. Lebedevil olemas kutse

4

ning töökogemus juhutöödel - tuleb nentida, et tema varasem korduv kriminaalkorras

karistatus ja varavastaste kuritegudele toimepanemine, millele on lisandunud vägivaldsus,

annavad aluse kahelda, et süüdimõistetu positiivsed kavatsused sel korral realiseeruvad.

Maakohus viitas põhjendatult kinnipeetava iseloomustusele, mille kohaselt oli A. Lebedevi kuritegeliku käitumise ajendiks varaline kasu ja seda ka perioodil, mil tal oli nii töö kui ka vanemate toetus. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kasutab A. Lebedev pigem võimalust

omandada teiste isikute vara. A. Lebedev pani lühikese aja jooksul, katseajal olles, toime kolm röövimise episoodi. Kinnipeetava suhted lähedastega olid juba varem head, ent see ei takistanud tal kuritegusid toime panemast.

5.4 Maakohus on õigesti märkinud, et A. Lebedevi on vangistuses mitmel korral

distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu sedastas, et distsiplinaarkaristused näitavad isiku

suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida. Ehkki kaitsja põhjendas rikkumisi süüdimõistetu tervisega, on kohtupraktikas asutud

seisukohale, et vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-91-06).

5.5 Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ja märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab

kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima veendumus nii sellest, et

kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda, kui ka sellest, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata A. Lebedevi iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine eelnevat elukäiku ja distsiplinaarkorras karistatust arvestades võimalik. Ringkonnakohus leiab, et isiku varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse

lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka

isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase

ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda.

5.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema varasema elukäiguga ning leidnud,

et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Olukorras, kus kohtul puudub süüdimõistetu suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ning suudab

täita käitumiskontrolli nõudeid, ei ole võimalik teda tingimisi enne tähtaega vabastada.

Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuste motiividel.

5.7 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuste rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas