4-13-222/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

4-13-222

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2013.a, kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-13- 222 Väärteoprotokolli number AB1296134 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär,tõlk Ingrid Koddo

, Viktoria Vivtšaruk Väärteoasi Liiklusseaduse 227 lg 4 30 lg 1,

§ , § 2 § 242 lg 1, § 203 järgi Menetlusalune isik M.B isikukood xxx, elukoht xxx, kodakondsuseta, emakeel – keel, töötu vene . Kohtuväline menetleja

Kohtuistungil osalenud isikud

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo, liiklusjärelvalve talitus, Rahu 38, Jõhvi asukoht

Menetlusalune isik

M.B Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Heiki Lindus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p- st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

Tunnistada süüdi 14.01.2013.a lubatud suurim M.B

a sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis iiklusseaduse § 2 ettenähtud väärteo , s.o l 27 lg 4 toimepanemises.

Tunnistada süüdi 1 möödasõidunõuete rikkumise eest M.B 4.01.2012.a , s.o Liiklusseaduse § 2 ettenähtud väärteo toime 30 lg 1 panemises.

Tunnistada süüdi 14.01.2012.a liiklusnõuete muu rikkumise eest, M.B s.o Liiklusseaduse § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises.

Tunnistada M.B süüdi 14.01.2012.a registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõi s.o Liiklusseaduse § 203 ettenähtud väärteo toimepanemises. duki juhtimise eest,

KarS § 63 lg 1 alusel karistada M.B toimepandud väärtegude eest raskeimat

karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on Liiklusseaduse § 227 lg 4

järgi arestiga 15 päeva.

2 Karistuse alguseks lugeda 14.01.2013.a kell 13.10.

Liiklusseaduse § 22 alusel võtta M.B ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 lg 5 p 3 ilt 6 (kuueks

) kuuks kohtuotsuse jõustumisel.

Liiklusseaduse § 127 alusel on M.B ohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates k aresti kandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule

Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutam 16. jaanuarist 2013 s ei teatata isele järgnevast päevast, s.o .a. Kui ettenähtud tähtajak

soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana.

Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates

31.jaanuarist 2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

14.01.2013 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse M.B selles, et

tema 14.01.2013 kell 13.10 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn-Narva mnt-l 138 km-l

juhtis mootorsõidukit märgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 142+/-5 km/h. Seega kiiruse ületamist mitte vähem kui 67 km/h. Juht eiras liiklusmärgi 352 nõudeid ning sooritas märgi mõjupiirkonnas möödasõidu. Sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval korral algaja juhi tunnusmärgid. Sõiduk oli nõuetekohaselt Eestis ümberregistreerimata. Oma tegudega rikkus M.B Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3, § 16 lg 2, § 106 lg 3, § 76 lg 1 sätted ning MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 9 lg 1 p 351, 352. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris M.B teo § 227 lg 4, 230 lg 1, Liiklusseaduse 242 lg 1, § 203 järgi.

Kohtuistungil ülekuulatud M.B tunnistas ennast süüdi täielikult andis ütlusi,

ning

et auto on ostetud Hollandist ning pidi ta selle Narva teatud ajaks viima. M.B hilines,

selle pärast pani toime väärteod. Auto ostu müügileping on vormistatud tema nimele, auto - ostis ta 3 päeva tagasi. Rikkus eeskirju möödasõidu sooritamisel, sest kiirustas. Juhtimisõigus on M.B alates detsembrist 2012 ning algaja juhi tunniseid unistas ta panna.

Kohus avaldas järgmised tõendid:

(lk 3), millest tuleneb, et s xxx reg/nr xxx Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll õiduki

xxx liikluskiiruse - -Narva mnt 138 mõõtmist teostati Ida Virumaal Lüganuse vallas, Tallinn km-l Purtse sillal. Sõiduk liikus Narva suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet

Stalker DSR2X nr DP009663, antennid KC031279, KR009147, mõõtevahendi

taatlustunnistuse nr TTRSS- 12/00231. Seadme on töökorras. Liiklusjärelevalve

kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide

vältimiseks. Selleks kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalide läbimatuid takistusi, mõõtmist ei teostatud tugeva saju tingimustes, välistati elektriliste häirete

allikaid, tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Kiirusmõõteseadme kasutati

asulavälisel teel, hea nähtavusega, sademeteta valgeajal, tee on märg ja kattega. Patrullauto seisis parklas. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mootorsõiduk lähenes ning samal ajal liikus

mitu sõidukit. Mootorsõiduk sooritas möödasõitu. Kiirus mõõdeti märgi 351 (70 km/h)

3 mõjupiirkonnas. Seadme helisignaal radarkiirusmõõturi puhul oli ühtlane. Seadme lugem 142

km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laien - dmääramatus +/ 5 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem,

kui 67 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. M.B-le tutvustati protokolli ja näidati videot.

Isiku kinnipidamise protokoll (lk 6), millest tuleneb, et peeti kinni M.B 14.01.2013 kell 13.10 . VTMS § 44 lg 1 alusel

Karistusregistri väljavõtte (tl 9), M.B on 1 kehtiv millest tuleneb, et kriminaalkaristus ning 16 kehtivat väärteokaristust.

Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlus kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõend i ja teisi eid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele.

Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et juhtis M.B

14.01.2013 kell 13.10 Ida- anuse vallas Tallinn-Narva mnt 138 km- Virumaal Lüg l mootorsõidukit märgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas kiirusega 142+/-5 km/h. Seega kiiruse

ületamine on mitte vähem kui 67 km/h. Juht eiras liiklusmärgi 352 nõudeid ning

sooritas möödasõidu. Sõidukil puudusid ees ja taga nähtaval korral algaja juhi tunnusmärgid.

M.B pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 227 lg 4 järgi,

rikkudes Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3, pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 230 lg 1 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 16 lg 2 ja MKM määruse nr 12 § 9

lg 1 , pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 242 lg 1 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 106 lg 3.

M.B ise nõustus, e pani toime kõik temale etteheidetavad väärteod: ta ületas

t

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h märgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas; eiras

liiklusmärgi 352 nõudeid ning sooritas möödasõidu; ei pannud sõidukile algaja juhi

tunnusmärk inud Eestis sõidukit nõuetekohaselt M.B süüd i; ei registreer . kinnitab kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseadus § 50 lg 5 p 3 sätestab:

Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruse nr 12 § 9 lg 1 kohaselt keelumärgid ja nende tähendused on järgmised:

Liiklusseaduse § 22 sätestab: 7 lg 4

.

LS § 22 näeb ette, et juhul, kui mootorsõiduk 7 lg 5 p 3 ijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis võib kohus või kohtuväline menetleja , kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseadus § 16 lg 2 sätestab: Liikleja peab ju

Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määruse nr 12 § 9 lg 1 kohaselt keelumärgid ja nende tähendused on järgmised:

4

Liiklusseaduse § 230 lg 1 sätestab:

Liiklusseadus § 106 lg 3 sätestab: A

Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestab:

- -des 201 -des 205 - -des 214 -des 221 224

-des 226

karistatakse rahatrahviga kuni 5

Liiklusseaduse § kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist -ga 227, 230, 242 spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketne

väärteokoosseisuga. Käesoleval juhul tuvastati, et M.B juhtis mootorsõidukit Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 138 km-l Purtse s - illal kiirusega mitte vähem kui 137 km/h. Tallinn

Narva mnt 138 km-l asuv Purtse sild on liiklusmärgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas ning M.B ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h. Eelmärgitud sätetest

tulenevalt saab järeldada, et M.B juhtis mootorsõidukit lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, ning keelatud sõiduki juhtimine lubatud sõidukiiruse ületamisega on vastavalt Liiklusseaduse p-le 3. § 50 lg 5

Tuvastati, et M.B juhtides mootorsõidukit Ida Virumaal Lüganuse vallas, - Tallinn-Narva mnt 138 km- -Narva mnt 138 km- l Purtse sillal sooritas möödasõidu. Tallinn l

asuv Purtse sild on liiklusmärgi 352 mõjupiirkonnas ning M.B sooritas

möödasõidu . Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Dmitri keelatud kohas

M.B mootorsõidukit, sooritas möödasõidu, kuid möödasõit on keelatud juhtides

vastavalt Liiklusseaduse § 16 lg-le 2.

Tuvastati, et M.B on esmane juhiluba (juhtimisõigus on alates detsembrist

2012) ning tema juhtis mootorsõidukit, ei olnud algaja juhi tunnusmärki, mis on milles keelatud vastavalt Liiklusseadus § 106 lg-le 3.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

227 lg 4, § 230 lg 1, § 242 lg 1 ettenähtud väärtegudena.

Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud Liiklusseaduse § 203 järgi väärteokoosseis.

M.B süüdistatakse ka selles, et tema 14.01.2013 kell 13.10 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn l juhtis mootorsõidukit, mis oli nõuetekohaselt -Narva mnt-l 138 km-

Eestis ümberregistreerimata, millega pani M.B toime väärteo

, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 203 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 76 lg 1.

Liiklusseaduse § 76 lg 1 sätestab:

Liiklusseaduse § 203 sätestab:

5

ki juhtimise eest

M.B andis ütlusi, et auto oli ostetud Hollandist kolm päeva enne temale etteheidetava väärteo toimepanemist. Teisi tõendeid LS § 203 järgi kogutud ei ole. Kuna LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul alates sõiduki Eestis kasutusele võtmist, ei ületanud M.B sõiduki registreerimise tähtaega. Seega tema tegevuses puuduvad LS § 203 järgi väärteo koosseisu tunnused. Kohtuotsuse lõpposa vormistamisel tegi kohus vea, tunnistades M.B süüdi LS §

203 järgi väärteo toimepanemises ning motiveeritud kohtuotsusega parandab tekkinud vea. M.B suhtes tuleb väärteomenetlus Liiklusesaduse § 203 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema tegudes puuduvad väärteo koosseisu tunnused.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et M.B pani toime

kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 4, § 230 lg 1, § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad

vää KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese treod otsese tahtlusega.

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. M.B oli teadlik kõikidest rikkumisest (oli teadlik, et ei sõidab

liiklusmärkide 351, 352 all, et ta ei pannud autole algaja juhi tunnusmärgi) ning tahtlikult eiras Liiklusseaduse sätteid.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 4, § 230 lg 1, § 242 lg 1 järgi,

õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et M.B pani talle inkrimineeritava

d väärteod Liiklusseaduse § 227 lg 4, § 230 lg 1, § 242 lg 1 järgi toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku

karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse

kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud

kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07)

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

6 Kohtu hinnangul pani M.B toime kolm väärtegu ühe teoga, kuna kõik rikkumised

sooritas ta sõiduautot juhtides. Karistuse mõistmisel kohaldab kohus KarS § 63 lg 1 sätteid ning mõistab üks karistus seadusesätete alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st LS § 227 järgi. Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena

rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.

Analüüsides süüdlase tegusid, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele rikkumis – te asjaolusid

süüdlane pani toime kolm ohtlikku rikkumist, asetades ohu alla mitte ainult enda vaid teisi

liiklejaid ja tema sõiduautos olevaid sõitjaid. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja

menetlusaluse isiku juhtimine . mootorsõiduki oli sihikindel ja kavatsetud käitumine

Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest,

täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisude Süüdistatava

tunnused.

karistusandmetest saab aga järeldada, et

liiklusseaduse rikkumise osas on M.B

ka juba piisav kogemus olemas. M.B pani toime väärteod otsese tahtlusega.

M.B tunnistas ennast süüdi, kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem kriminaalkorras karistatud

ühell korral rahalise karistusega, mis on tasumata. M.B ajavahemikul

02.09.2010 t 16 korda, sh 12 korda – 20.09.2012 karistati väärtegude toimepanemise ees

Liiklusseaduse järgi (korduvalt sõidukiiruse ületamise eest, juhtimisõiguseta sõiduki - juhtimise eest, , lubatud alkoholi piirimäära ületamisega sõiduki juhtimise eest) 12 väärtegude

toimepanemise eest määratud trahvid on tasumata. M.B-le ka 15.12.2011 LS § 227 lg 2 järgi määrat sõiduki juhtimise äkavõtmise kaheks kukus. i lisakaristuseks -

Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse või ainuüksi

juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse ega juhtimisõiguse äravõtmise suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – iooni keskmise määra arest sankts lähedal.

Inkrimineeritavate tegude 5 p 3 alusel kohaldada eest võib kohus Liiklusseaduse § 227 lg

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuni kaheteistkümne kuuni

. Kohus peab vajalikuks kohaldada M.B suhtes lisakaristust. Väärteoasja materjalidest ei nähtu

asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks

sellise lisakaristuse kohaldamist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.B

samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud lühiajalise lisakaristusega - temalt oli juhtimisõigus ära võetud , ning selline lisakaristuse tähtaeg ei ole süüdistatava kaheks kuuks

suhtes oodatud mõju avaldanud. Sellisele kogemusele vaatamata pani menetlusalune isik toime , millega seadis ohtu iseenda elu ja tervise ning teiste liiklejate elu liiklusalased väärteod tervise ja vara. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav on sõiduki juhina liikluses ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada pikemaks ajaks, kuid LS § 227 lg 5 p-s 3 sätestatud madalamas määras.

( ) digitaalselt allkirjastatud

Larissa Prokopenko Kohtunik