1-09-7852/45 · Tartu Ringkonnakohus

1-09-7852

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-7852

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. detsembri 2012

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu

F.V

(F.V)

kaitsja

vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:

1. Jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu F.V kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 38 eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 6 eurot 40 senti, vandeadvokaat Kaido Koogale tema poolt F.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista F.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 38 eurot 40 senti riigituludesse. 4.

F.V

tasuda

väljamõistetud

summa

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „F.V 1-09-7852, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 10.12.2012 määrusega jäeti F.V temale Viru Maakohtu 21.03.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. F.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 21.03.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning karistatud KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 3 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 19.11.2009 ja lõpp 19.03.2014.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et F.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et F.V on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vangistuses viibib teist korda. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust, mida on kanda jäänud veel 1 aasta 3 kuud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et F.V on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega tingimisi ja määratud katseaeg. Uued kuriteod on ta toime pannud kehtival katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt. Vabanemise korral soovib F.V asuda elama isa juurde, kus ta elas ka enne vangistust.

Nagu

nähtub

kriminaalhooldusametniku

kirjalikust

arvamusest

ja

Viru

Vangla

iseloomustusest, on nii F.V isa kui vend kriminaalkorras karistatud. Isaga on F.V suhted jahedad ja konfliktsed. Seega on olemas suur oht, et peresiseste probleemide tekkimisel võib kinnipeetav panna toime uue kuriteo. Vangistuses on F.V-le määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on vähemalt neli. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et F.V on mõjutatav ja võib vabanemise korral endiste sõpradega taas hakata kuritarvitama alkoholi ja narkootikume. Ka kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise luges maakohus positiivseks, kuid leidis, et programmis omandatu kinnistamiseks tuleb F.V jätkata karistuse kandmist vanglas. Kinnipeetavale koostatud individuaalses täitmiskavas on ette nähtud F.V osalemine Convictuse tugigrupi töös ning sotsiaalprogrammide „Õige hetk“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ läbimine. Maakohus peab nende tegevuste läbimist enne vabanemist oluliseks ja leidis, et nende läbimine ning tulemuste efektiivsus on suurem vangistuses kui kriminaalhooldusel.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määrusele on esitanud määruskaebuse F.V kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning F.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist Kaitsja leiab, et pole õige maakohtu järeldus, et peresiseste probleemide tekkimisel võib F.V toime panna uue kuriteo. Viru Vangla iseloomustus on vastuolus kriminaalhooldaja arvamusega, mille kohaselt on F.V suhted isaga head. Seda kinnitas ka F.V. Lisaks on vangla iseloomustuse kohaselt F.V soov vabaduses oma endist käitumist muuta. Kaitsja on seisukohal, et kohus on ühekülgselt hinnanud F.V iseloomustavaid asjaolusid. Viru Maakohus 17.02.2012 määruses leidis, et F.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik ja tal on vaja omandada põhiharidus. Käesolevaks hetkeks on F.V põhihariduse omandanud. Samuti on ta läbinud riigikeele B1-kategooria kursused. Tartu Ringkonnakohus heitis eelmisel F.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisel ette, et F.V puudub töökoht. Sel korral on tal garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . Maakohus pole neid asjaolusid oluliseks pidanud. Kaitsja leiab, et F.V ühiskonda resotsialiseerumise huvides oleks põhjendatud tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine, tema toimetulek ja harjumine ühiselu reeglitega oleks kergem olles kriminaalhooldusel. F.V on esitanud ringkonnakohtule oma seisukohad. Ta leiab, et kriminaalhoolduse inspektor oleks pidanud edastama maakohtule tõendi, mille kohaselt F.V isa on invaliid. Samuti märgib ta, et Convictuse tugigrupis ning sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ pole ta osalenud, kuna vangla ei võimaldanud seda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et F.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on F.V puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kaitsja toob määruskaebuses välja, et F.V puhul on kohus varasemalt pidanud tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise takistuseks põhihariduse ning töökoha puudumist, kuid käesolevaks hetkeks on F.V põhihariduse omandanud ja tal on garanteeritud töökoht. Ringkonnakohus tunnustab F.V põhihariduse omandamise ning töökoha leidmise eest. Samuti on positiivne ka riigikeele kursuste läbimine ning elukoha olemasolu vabaduses. Samas polnud põhihariduse ning töökoha puudumine ainsad asjaolud, millest tulenevalt F.V Viru Maakohtu 17.02.2012 määrusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2012 määrusega) vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jäeti.

Nimelt ei ole määruste kohaselt F.V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt tema varasemast elukäigust ning käitumisest vanglakaristuse ajal. Seega, kuigi kohtukolleegium hindab määruskaebuses esitatud positiivseid asjaolusid, tuleb ka käesoleval juhul neid kaaluda kogumis ülejäänud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaoludega. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega.

Arvestades F.V varasemat elukäiku ringkonnakohtul sellist veendumust ei teki. F.V on kriminaalkorras karistatud 7 korda valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Karistusregistrist nähtuvalt on F.V suhtes varasemalt kohaldatud käitumiskontrolli ning katseaega, kuid ta rikkus katseaja tingimusi ja pani katseajal toime uue kuriteo. Seega, kuna F.V on oma käitumisega näidanud, et kriminaalhooldaja järelevalve ning katseaeg ei avalda talle positiivset mõju, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Samuti peab ringkonnakohus tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks süüdimõistetu õiguspärast käitumist vangistuse ajal. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on 24.09.2012 seisuga F.V kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuna F.V pole isegi vanglas range järelevalve tingimustes kinni pidanud kehtivatest normidest, ei teki kohtukolleegiumil veendumust, et F.V suudab vabaduses elada seadusekuulekalt. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on F.V puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks narkootikumide tarvitamine.

Kuigi F.V on 2005. aastal läbinud rehabilitatsiooniprotsessi, jätkas ta pärast seda narkootikumide tarvitamist – alates 2009. a. süstis ta 2 korda nädalas heroiini. Karistusregistrist nähtuvalt on F.V korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Kohtukolleegium leiab, et vangistuse edasise kandmise aja jooksul saab F.V jätkuvalt maandada oma narkootikumide tarvitamise riski, mis on oluline eeldus tema edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegne tingimisi vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et eelnevad karistused on nende suhtes eesmärgi täitnud.

F.V suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras ning kes on kuritegusid toime pannud katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Selleks, et F.V tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. F.V peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat

K. Kooga kaitsjatasu 38 eurot 40 senti määruskaebuse koostamise ja esitamise eest apellatsioonimenetluses.

Mati Kartau Paavo Randma Maarika Kuusk