1-13-7/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-13-7

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-7 (12730000528) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi K.T süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav K.T

ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 02.06.2011 kuni 03.06.2011, elukohast lahkumise keeld alates 03.06.2011, tühistatud KrMS § 128 lg 3 alusel

varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati: Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistus 3 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. K.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista K.T-le kohtuotsuste kogumis

liitkaristus Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega mõistetud karistusega, suurendades

raskeimat üksikkaristust, mõistes K.T-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud.

2

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 02.06.2011 kuni 03.06.2011 so 2 (kaks) päeva, lugedes

ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

5. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta K.T mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva K.T suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et K.T temale määratud 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel

ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 742)

6. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada K.T järgima katseajal

kontrollnõudeid:

7. elada alalises elukohas xx;

8. ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

9. alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

10. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks,

11. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

12. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 13. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.T-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue)

kuulise katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 10.05.2012 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.05.2012. 14. K.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes

võrdsetes osades 16 (kuusteist) euro kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.T, 1-13-7, kaitsjatasu, ositi tasumine“. 15. K.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1

alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0, 45 eurot (nelikümmend

viis senti), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.T, 1-13-7, koopiate kulu“.

16. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 17. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav

sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot jätta K.T-le

liitkaristuse mõistmise tõttu KarS § 65 lg 1 sätete alusel K.T-lt välja mõistmata. 18. AR esitatud tsiviilhagi 1565 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista K.T-lt AR kasuks 1565 (üks tuhat viissada kuuskümmend viis) eurot.

19. Asitõend: tabalukk, mis on pakitud paberkotti ja antud hoiule Põhja Prefektuuri

asitõendite hoidlasse (akt nr 2011-791), kuulub kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetu ese KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

3 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et K.T ajavahemikul 20.02.2011 kuni 27.02.2011 kella 08.50 paiku ukseluku lõhkumise teel tungis sisse Tallinnas XXX asuvasse AR garaažiboksi nr 9 ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt Andres Ringo’le kuuluvat vara kokku väärtuses 1465 eurot: sõiduauto Porsche 2 mootoriplokki kokku väärtusega 800 eurot, sõiduauto Porsche 4 valuvelge koos Phone Dial

rehvidega kokku väärtusega 600 eurot ja summuti püti väärtusega 65 eurot, tekitades lõhkumisega kahju summas 100 eurot.

Seega K.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil sissetungimisega, see on KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav K.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et teda ei ole vahepeal kinni peetud, on oma ellusuhtumist muutnud, on asunud ravile.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

02.03.2011 ja 07.03.2011 koostatud kannatanu AR ülekuulamisprotokollide kohaselt

ajavahemikul 20.02.2011 kuni 02.03.2011 kella 18:00-ni Harjumaal, Tallinnas, XXX

garaažiühistu 9 boksi murti sisse mõlema ukseluku lõhkumise teel ja garaažist paremalt

poolt seina äärest põrandalt varastati kaks neljasilindrilist Porsche mootoriplokki maksumusega 400 eurot, 4 tk 15 tollist Phone Dial valuvelge ringraja rehvidega (ühe velje

maksumus koos rehviga 150 eurot). Garaaži seina äärest varastati kaks katalüsaatorit, maksumusega 500 eurot, tagumine summuti pütt maksumusega 65 eurot. Lisaks varastati 2 DKW radiaatorit, mille väärtust kannatanu hinnata ei oska ja 2 garaaživõtit maksumusega

10 eurot. Tabalukkude lõhkumisega tekitati kahju 100 eurot. Kannatanule on tagastatud garaaživõti, 2 lõhutud katalüsaatorit, 2 lõhutud DKW radiaatorit. Lõplik kahju on 1565 eurot ning selles summas esitab kannatanu tsiviilhagi. /tl 4-6, 19-20/

02.03.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et

vaadeldav sündmuskoht asus aadressil XXX. Garaažiühistu boksi nr 9 väravad olid

vigastatud, sisseehitatud lukk ei olnud töökorras, mõlema värava aasad oli väänatud

väljapoole, paremal väraval oli lukuhoidja juures uksel paks kriimustus ja 4 suurt kriimustust pikkusega 2-5 cm. Boksi omanik leidis garaaži pealt lõhutud tabaluku. /tl 8-17/

30.03.2011 koostatud Vladimir H ’i kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et tema

varastas veebruari lõpus 2011 Seebi tänaval asuvas garaažiboksist poolenisti avatud ukse kaudu kaks vana radiaatorit ja süüdistuses nimetatud esemeid seal ei olnud. /tl 21-26/ 13.04.2011 koostatud Aleksei Ž ’i kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et 1,5-2 kuud

tagasi hommikul kella 08:00 paiku helistas talle K.T ja palus viia metalli kokkuostupunkti. Ruslani maja all asuvast garaažist laadisid tema autosse 4 Porche ratast,

4

mootori osad ja võib-olla veel midagi. Nimetatud esemed viisid Laki tn asuvasse kokkuostupunkti. K.T ostis tema sõidukisse vastutasuks kütust. /tl 38-42/

03.06.2011 koostatud K.T kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt ning selgitab, et 2011 aasta talvel (see võis olla veebruari kuu)

öisel ajal viibis üksinda Tallinnas XXXasuvate garaažide juures. Oli oma autoga BMWga. Nägi, et üks garaažiuks oli veidi avatud ning tal tekkis mõte sinna sisse tungida ja midagi sealt varastada. Garaažiuks oli lukustatud ripplukuga. Lõhkus luku tangidega katki, millised tal

kaasas olid. Sisenes garaaži ja nägi garaažis erinevaid autovaruosi. Võttis garaažist 4 autovelge koos kummidega ja muid autoosi, mäletab, et võttis veel mootoribloki, võimalik,

et võttis ka kaks katalüsaatorit, püti ja radiaatori. Garaaži lukud viskas garaažist eemale. Kõik eelnimetatud esemed pani oma autosse ning sõitis koju. Autovaruosad jättis autosse, auto jäi maja ette seisma. Järgmisel hommikul pani kõik varastatud autovaruosad Aleksei garaaži, mis asub Tallinnas, Tallinn-Väike kandis. Tal oli Aleksei garaaži võti kuna viimane

unustas selle ühel päeval tema kätte. Peale seda võttis tugevatoimelisi ravimeid (ravimid olid välja kirjutatud heroiini sõltuvuse raviks, Tromadol, Rivatril) ning tänu sellele ei mäleta täpselt, mida edasi tegi ja kuidas täpselt Alekseiga ühendust võttis ja temaga kokku sai, kuna

oli ravimitest uimane. Mäletab vaid seda, et ühel päeval oli Alekseiga koos, tema enda autoga ning politsei peatas neid, sai trahvi juhiloata sõitmise eest. Autos olid neil ka need autovaruosad, millised eelnevalt Seebi tänava garaažist varastas. Seda ta ei mäleta, kuhu ja millisesse metallikokkuostupunkti nad need autovaruosad ära viisid, kui palju raha selle eest

said. Seda, kuidas saadud raha ära kulutas ta samuti ei mäleta. Kahetseb, et pani toime varguse. /tl 47-49/

15.07.2011 koostatud Andrei Z ’i kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt tema varastas koos Vladimir H ’iga talvel XXX tänaval asuvast garaažiboksist poolenisti avatud

ukse kaudu kaks vana radiaatorit, mis neilt ära võeti kinnipidamisel XXX tänava elektrikilbiruumis. Muid kahtlustuses esitatud esemeid nad ei varastanud. /tl 52-57/ Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2011 aastal oli 0 krooni. /tl 75/

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

K.T süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AR ütlusi, sündmuskoha

vaatlusprotokolli, kahtlustatavana ülekuulatud Vladimir H ’i, Andrei Z ’i ja Aleksei Ž ’i ütlusi, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, asub seisukohale, et süüdistatava

süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 20.02.2011 kuni 27.02.2011 kella 08.50

paiku ukseluku lõhkumise teel tungis K.T sisse Tallinnas XXXasuvasse AR garaažiboksi nr 9 ja võttis sealt AR’le kuuluvat vara kokku väärtuses 1565 eurot: sõiduauto

Porsche 2 mootoriplokki kokku väärtusega 800 eurot, sõiduauto Porsche 4 valuvelge koos Phone Dial rehvidega kokku väärtusega 600 eurot ja summuti väärtusega 65 eurot, tekitades lõhkumisega kahju summas 100 eurot. Kuivõrd süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta võõraid vallasasju eesmärgiga need turustada ning turustamise eesmärgi realiseerimine on tuvastatud

ka tunnistaja A.Ž ütlustega, leiab kohus, et süüdistatava jaoks võõraste vallasasjade

äravõtmine toimus nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasja

materjalide kohaselt sisenes K.T teadlikult võõrasse hoonesse ukse tabaluku

lõhkumise teel, kõrvaldades hoonesse sisenemist takistanud tõkke. Seega arvestades

sisenemise viisi on ilmselge, et sisenemine on toime pandud valdaja tahte vastaselt ja

teadmata ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on

kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on

põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja

äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud sissetungimisega.

5 Kohtueelsel menetlusel on AR esindaja esitanud tsiviilhagi 2565 euro nõudes ning hilisemate ütluste kohaselt on ta tagasi saanud temale kuuluvaid vallasasju 1000 euro ulatuses, mistõttu on hüvitamata varaliseks kahjuks 1565 eurot, sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud

esemete maksumust ja lõhkumisega tekitatud kahju. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et K.T varastas kannatanule kuuluvad sõiduauto Porsche 2 mootorplokki, väärtusega 800 eurot, 4 valuvelge koos rehvidega summas 600 eurot, tagumise summuti summas 65 eurot ning tekitas ukselukkude lõhkumisega kahju summas 100 eurot.

Seega K.T tekitas kannatanule kahju summas 1565 eurot. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et nimetatud esemete varguse pani toime K.T, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud

tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt

kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või

juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest füüsilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1565 eurot. Kohus asub

seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama

kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies

ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista K.T-lt AR kasuks.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav

on kohtueelsel menetlusel avaldanud kahetsust toimepandus, mida kohus peab võimalikuks

arvestada karistust kergendava asjaoluna. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puuduvad alaline töökoht ja

legaalsed elatusvahendid, millest andis tunnistust ka süüdistatavale inkrimineeritud süüteo

varavastane iseloom. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt

karistatud erinevate väärtegude eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellised andmed viitavad sellele, et süüdistataval on seni tasumata rahalised kohustused. Taolised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb kohaldada süüdistatava suhtes vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kohtu poolt karistatud viimati Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varavastase kuriteo toimepanemises, mis on toime pandud kaks aastat tagasi, seega arvestades süü ja tekitatud kahju suurust, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni. Samas on süüdistatav toime pannud varguse kvalifitseerival tunnusega

koossisuga ning tekitatud varaline kahju ei ole väike. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks

mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud

tegu on toime pandud pärast eelmise kriminaalmenetluse menetlusesemeks olevat kuritegu, kuid enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist, leiab kohus, et liitkaristuse mõistmisel tuleb

kohaldada KarS § 65 lg 1 sätteid. Arvestades seda, et süüdistatavale on eelmise otsusega

mõistetud karistus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ja käesolevas

kriminaalmenetluses inkrimineeritav süütegu on teiseliigiline ning toime pandud erineva

tahtlusega, siis tuleb kohtuotsuste kogumis liitkaristust mõistes suurendada käesoleva

otsusega mõistetavat raskemat karistust. Kuivõrd süüdistatav avaldas eelmise kriminaalasja kohtueelsel menetlusel, et teda kahtlustatakse veel ühe kuriteo toimepanemises, so käesoleva

6

kriminaalasja menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemises ja sellele vaatamata saadeti kriminaalasjad kohtulikuks arutamiseks eraldi, leiab kohus, et ühe otsusega mõistetav karistus

olnuks kuritegude kogumis kergem kui mõistetavate karistuste täies ulatuses liitmise

tulemusel moodustuv liitkaristus, mistõttu peab kohus võimalikuks karistusi liites vaid

suurendada raskemat üksikkaristust, jättes karistused täies ulatuses liitmata. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistatav on olnud eelmise otsusega allutatud käitumiskontrollile ja

ta ei ole käitunud kriminaalhooldust takistavalt, millele viitavad ka süüdistatava

karistusandmed ning kohtuistungil tutvumiseks esitatud kriminaalhooldaja iseloomustus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava liitkaristuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata eelmise kohtuotsusega määratud tingimustel, jättes selle liitkaristuse täies ulatuses täitmisele pööramata.

KrMS § 180 lg 1 sätete kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas

kriminaalasjas oleks menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemise puhul välja

mõistetav sundraha summas 480 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu ja kaitsjale

kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud enne eelmise otsuse kuulutamist ning sisuliselt oli eelmise kohtuliku arutamise

ajaks süüdistatavale inkrimineeritud tegu menetlejale teada, tulnuks kriminaalasju arutada ühises menetluses ning kuivõrd kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel KarS § 65 lg 1 sätteid leiab kohus, et süüdistatavalt ei saa sundraha summas 480 eurot välja mõista, kuivõrd teise astme kuriteo toimepanemise eest välja mõistetav sundraha on süüdistatavalt eelmise otsusega juba välja mõistetud. Mis puudutab ülejäänud menetluskulusid, so määratud kaitsjale makstud tasu ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu, siis leiab kohus, et arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, jättes määratud kaitsjale

makstud tasu kui suurema menetluskulu hüvitamiseks pikema aja jooksul ning

kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu kui väike menetluskulu kuuluks hüvitamisele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Märt Toming kohtunik