4-12-4196/24 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-12-4196

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2013

a Kärdla Väärteoasja number 4-12-4196 Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Väärteoasi L.K kaebus PPA Prefektuuri korrakaitseb Lääne üroo Kärdla politseijaoskonna 16 le väärteoasjas .08.2012 otsuse nr

2390,12,000706, mille kohaselt karistati L.K

Liiklusseaduse § järgi trahviühikut

227 lg 4 rahatrahviga 1

s.o. 520 eurot lusel ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 a lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja L.K, isikukood xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *, e-mail: * töökoht

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuuri Lääne

Korrakaitsebüroo Kärdla

politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla Hiiumaa, e-mail: kardla@politsei.ee, esindaja Avo Kail RESOLUTSIOON

1. L.K kaebus rahuldamata

Jätta ja PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna 16.08.2012 2390,12,000706 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele

/Rahandusministeerium arve 10220034796011 SEB, arve 221023778606 Swedbank, viitenumber

10220125229918/

. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.

3.Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast. L.K on kohustatud 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

5. Edastada kohtuotsus L.K-le

ja kohtuvälisele menetlejale.

4-12-4196

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla pol itseijaoskonna 16.08.2012 otsusega

väärteoasjas nr 2390,12,000706 karistati L.K rikkumise eest 17.07.2012.a kell järgmise –

21.27 Hiiu maakonnas Heltermaa- -Luidja mnt 2.km, Kärdla juhtis mootorsõidukit

registreerimismärgiga asulavälisel teel ubatud antud teelõigul 90 * * kiirusega 169+/-6 km/h. L

km/h. Seega

73 km/h. ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui Mõõdetud seadmega Stalker MDR nr. AS 004114. L.K

15 lg 1 p 1 ja pani LS 227 lg rikkus sellega LS § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav §

t raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. järgi. Karistus Väärteo

eest on L.K-le

227 lg 4 alusel rahatrahv 520 eurot s.o 130 karistuseks määratud LS § trahviühikut ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kaebus 30.08.2012 kaebus otsusele asjas nr 2390,12,000706. saabus Pärnu Maakohtusse L.K väärteo

Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et ei ole nõus tehtud otsusega lisakaristuse määramise osas.

Ületas kiirust, sest tuttavate laps pidi terviserikke tõtt jõudma viimasele praamile. Kuna polnud u kindlad, kas lapse ema jõuab lapsega praamile, siis kiirustasid, et praami kinni hoida. Pidas ja peab õigeks, et lapse elu ja tervisele reaalne oht oli kaalukam, kui abstraktne oht kolmandatele isikutele, mis on seotud kiiruse ületamisega. Leiab, et lisakaristuse määramine ei ole proportsionaalne tema süüga, võttes arvesse õiguserikkumise põhjuseid. Juhtimisõiguse olemasolu on töökoha säilitamise eesmärgil hädavajalik.

Kaebuse esitaja palub tühistada 16.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2390,12,000706 lisakaristuse määramise osas. Sama seisukoha juurde jäi kaebuse esitaja ka kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, lik ja põhjendatud, otsuse

otsus on seadus et tühistamiseks alust ei o kaebus tuleb jätta rahuldamata. l e,

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edas väärteoprotokolli pidi VTT) tl 3 s on L.K poolt toime pandud rikkumise kirjeldus 390,12,000706. sama, mis väärteootsuses nr 2 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises

süüdi.

Väärteoprotokolli § ning väärtegu ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS

15 lg 1 p 1 kvalifitseeriti LS § järgi.

227 lg 4

LS § sätestab,

15 lg 1 p 1 et

0 kilomeetrit tunnis. suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 9 LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki poolt lubatud sõidukiiruse ületamise üle

227 lg 4 juhi

60 km/h.

4-12-4196

Vastavalt VTT

1 on 17.07.2012 kell 21.27 kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollile tl

teostatud L.K Hiiu maakonnas

poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Pühalepa vallas Heltermaa- -Luidja mnt 2 Heltermaa Kärdla .km, sõidu suund poole. Seade testitud ja töökorras.

Nähtavus hea, asulaväline kuiv kattega tee. Mõõdeti seistes lähenevat tee, sademeteta, valge aeg,

autot, mis liikus üksinda. Seadme lugem km/h, lubatud antud teelõigul 0 km/h. Mõõtmise laiendmääramatus + km/h, ületas kiirust mitte vähem kui km/h. Juhile näidati tabloole /-6 fikseeritud lugemit. L.K on protokollile . ilma märkusteta alla kirjutanud Kiiruseületamist L.K poolt kinnit sõnade kohaselt avad ka kelle tunnistaja U.R. ütlused,

17. juulil

teostasid patrulli Heltermaa maanteel -4 km enne Heltermaa sadamat. Kuna , seisid kõrvalteel, 3 fikseerisi sisse puna-sinise vilkuri ja d sadama poole sõitnud sõidukil suure kiiruse ületamise, lülitasid järgnesid sellele, aga vaatamata vilkuritele, sõiduk ei peatunud. järgnesi Kuni Heltermaa sadamani d talle vilkur . d juhilt kiiruse itega, sõiduk peatus alles vahetult piletikassa ees Sõitsid kõrvale ja küsisi ületamise põhjust, näitasi ka kiirusemõõtja näidikut. Ta d talle selgitas, et kiirustas lapse tervisliku seisundi tõttu lapse küsimuses Hiiumaa haigla poole pöördunud ja haigla olevat öelnud, et ja et olid on vajalik teha Tallinnas operatsioon 4 tunni jooksul. Praam oli sees, kui auto peatasid. Kassapidaja käis uksest väljas ja küsis, kas keegi läheb veel praamile, kellelgi soovi ei olnud. Nemad tegelesid rikkumist teostanud juhiga edasi ja võimaldasid teistel praamile minna, aga soovijaid ei olnud ja asju ka midagi praamile ei antud. üle Tunnistaja K.R. kinnitas kohtuistungil, et 17.juulil oli Heltermaa mnt 3.-4. km sadamast patrullis –

Kärdla poolt tuli 170 Kiiruseseadme näitu talle näitasi km/h kiirusega auto. d, ta tunnistas seda. Ülekuulamisel selgitas talle tema õigusi, ta kirjutas ülekuulamisel lühidalt ja lubas hiljem protokolli selgitused e-maili peale saata.

Ka

L.K ise tunnistab kiiruse ületamist, tuues põhjuseks asjaolu, et oli vaja veenduda, et haige lapsega Kärlast sadama poole sõitev K.P praamile jõuaks, et praam . i kinni hoida.

Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo

toimepanemist L.K poolt. L.K poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisu, seega väärteo objektiivne koosseis on täidetud. Järgmisena peaks kohus analüüsima subjektiivset teokoosseisu, kuid kohus teeb seda peale seda, kui on tuvastanud teo õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise või esinemise, sest näiteks olukorras, kus isik eksib nt hädaseisundi olemasolus, saab tegu toime olla pandud vaid ettevaatamatusest. Seetõttu leia kohus, et kõigepealt tuleb analüüsida, kas L.K poolt toime pandud tegu on ka

õigusvastane. L.K

tõi oma kaebuses välja, et ületas kiirust, kuna tema sõprade lapsel oli tekkinud väga raske olukord – ootamatu haigestumine, ainukeseks võimaluseks oli jõuda viimasele praamile. Kuna praami väljumiseni oli väga vähe aega, helistasid sadamatesse, millega ühendust ei saanud, tahtsid jõuda sadamasse, et vajadusel praami kinni hoida ja seetõttu kiirust ületaski. Leiab, et lapse elu ja tervisele reaalne oht oli kaalukam, kui abstraktne oht kolmandatele isikutele, mis on seotud kiiruse ületamisega. KarS § 29 , sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle , mis defineerib hädaseisundi toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-95-06 punktis 12 selgitanud, et: „ Hädaseisundi eeldusi kontrollides tuleb eristada hädaolukorda ja päästetoimingut. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist.“ Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas esines hädaolukord. 17.07.2012

4-12-4196

L.K tuttavate lapse terviseseisund oli selline, mis on selgitanud, et hädaolukord seisnes selles, et nõudis Tallinna Lasteahaiglasse jõudmist, mille eelduseks oli lapse jõudmine Heltermaalt kell 21.30 väljuvale praamile. Kohtuistungi ütlusi andnud , kes oli 17.07 Hiiumaa haiglas lapse üle vaadanud arst, tunnistaja A.T.

kinnitas kohtuistungil, et lapsel oli tegemist haigusega, mis vajas operatiivset sekkumist 6 tunni jooksul. Laps oli haigestunud kell 7 õhtul, operatsioonini oli seega aega kella 1-ni. Kell 21.00 teatas ta lapsevanematele -ks Tallinna , et peavad minema viimasele praamile, et jõuaksid kella 00 Lastehaiglasse, kuna seal on spetsialiseerunud arstid. Lapsevanemad nõustusid temaga. Ka

tunnistaja K.P. ja E.V. andsid kohtus ütlusi, et 17.07 läksid oma haige lapsega Hiiumaa

Haiglasse. Kuna Hiiumaal olev arstil lapsele al abi anda ei õnnestunud, siis selgitas, et peavad minema viimasele praamile, et minna lapsega operatsioonile Tallinna Lastehaiglasse. Tl 18 olev ambulatoorne epikriis SA Hiiumaa Haigla . viibis 17.07.2012 kel st näitab samuti, et K.V

20.38 vastuvõtul arsti juures, patsient kokkuleppel vanematega pöördub koheselt elukohajärgselt lastekirurgile. Tl 26 . saabus SA Tallinna Lastehaigla 18.07.2012 kell 1.00 ja on on näha, et K.V sse haiglasse ravile jäänud.

Kohus leidnud, et K.V. tervislik seisund leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist

17.07.2012 oli se , sest praamile lline, mis nõudis 21.30 Heltermaalt väljuvale praamile jõudmist mittejõudmine oleks tähendanud jõudmist piirini, kus lapse haigus oleks võinud muutuda eluohtlikuks.

Ka aga eelnimetatud lapse kriitilisest tereviseseisundist ja sellega seotud kell 21.30 väljuvale praamile jõudmise vajadusest tekkis ka ohuolukord? Tl 25, 71 tõendavad, et 17.07.2012 väljus Heltermaalt viimane praam kell 21.30. Tunnistaja A.T. andis kohtus ütlusi, et kell 21.00 teatas vanematele, et peavad minema viimasele s.o kell 21.30 väljuvale praamile. Küsis nende auto numbri, et helistada laevale nende tulekust, kuna autos oli haige laps ja auto võis viimasele praamile

10 minutit hilineda. Ütles ka vanematele, et 5- helistab ja teatab sadamasse ja praam ootab nad ära.

Tunnistaja K.P.

kinnitas kohtuistungil, et Hiiumaa kirurg ütles, et peavad minema viimasele praamile, et jõuavad. Ei mäleta, et arst oleks öelnud, et palub praami kinni hoida. L.K põhjendab kaebuses kiiruse ületamist just sellega, et kuna praami väljumiseni oli vähe aega, ei teadnud, kas jõuavad praamile. Tahtsid sõita sadamasse, et vajadusel praami kinni hoida. Helistasid selleks ka sadamasse, et praami kinni hoida, kuid keegi ei vastanud. Kohtuistungil L.K täpsustas, et pidevalt helistati selleks, et praami kinni hoida Päästeametisse, kiirabisse ja Tuule laevadesse. E.V., , kes viibis L.K-ga kiiruse ületamise ajal ühes autos andis kohtus ütlusi, et Hiiumaal kirurg soovitas minna viimasele praamile, et nad peaksid sellele jõudma. Kiirustasid praamile, et jõuda enne naist, et praami kinni hoida. Helistas pidevalt mõlemasse sadamasse, aga ei saanud kätte. Kas keegi hoiatas nende tulekust sadamat, seda sel hetkel ei teadnud. Kuulis seda alles järgmine päev, et nende eest oli hoolitsetud. Nagu eelkirjeldatud ütlustest nähtub, kinnitasid nii L.K E.V. kui ka kohtuistungil, et E.V. seoses selle murega, et äkki nad ei jõua praamile, korduvalt helistas igale poole, ka Päästekeskusesse.

Kohtu taotlusel esitas kohtule k , mis 17.07.2012 olid saabunud Häirekeskus õnede väljavõtted hädaabin

28 olevale tõendil umbril telefoninumbrilt * (vastavalt tl 27- e E.V. kasutuses olev number) ja telefoninumbrilt * (vastavalt tl 29- . kasutuses olev number).

32 olevale tõendile K.P Kell 21.16 on E.V. helistanud

numbril 112. Häirekeskuse töötaja küsimuse peale, et kas naine ja laps jõuavad – jah, teise autoga. Kui Häirekeskuse töötaja küsib, et mis praami peale, vastab E.V. - ja

kell see praam väljub, mille peale nad jõu , et 21.30. Küsimuse peale – avad, vastab E.V. ja nad

jõuavad

– lubasid helistada Hiiumaa Haiglast praami peale, et ootavad ära. ?, vastab E.V.

4-12-4196

Häirekeskuse töötaja küsimuse pele, et see asi on korda aetud?, vastab E.V., et jah, lubasid meie auto numbri anda. Kohus leiab, et . oli teadlik, et haiglast helistati sellest kõnest tuleb üheselt välja, et E.V praami peale, teatati nende auto number ja praami lubati kinni hoida kuni lapse jõudmiseni praamile. Probleem, mille lahendamiseks E.V. pöördus Häirekeskuse poole, oli see, et kiirabi lapsele ja emale

Rohukülla vastu tuleks. Sel teemal on ka kõik ülejäänud Häirekeskusesse tehtud kõned, milledest väljavõtted kohtule on saadetud. Kohus leiab, et kuna L.K ja E.V. s autos ja L.K on kinnitanud seda, et ta teab, et viibisid ühe E.V. pidevalt helistas ja korraldas sündmusega seotut, siis ilmselgelt oli L.K teadlik ka sellest, et tegelikult küsimus ei olnud laps jõudmises. E.V poolt Häirekeskusesse tehtud kõne on e praamile .

selge - E.V. kirjeldab pikalt ja arusaadavalt, et haigla poolt on nende praamile jõudmine ära korraldatud. Kohus leiab, et kõnesalvestust kuulates saab üheselt väita, et E.V. jutt haigla poolt praami kinni hoidmisest on arusaadav ka siis, kui teise poole ei kuule. s.o Häirekeskuse töötaja juttu Lähtudes eeltoodus kohus, et üheselt on ümber lükatud selgitus, et ohuolukord tekkis seoses t leiab sellega, et oli reaalne alus karta, et haige laps ei jõua praamile, et praam ei oota lapse saabumist ära ja seetõttu tuli kiirust ületada, et vältida oht lapse elule d tõenditega – . Kohtule esitatu tunnistaja

A.T. ütlustega ja kell 21.16 häirekeskusesse tehtud kõnesalvestusega on üheselt tõendatud, et 17.07.2012 ei olnud tekkinud ohtu, et haige i olnud laps ei jõua praamile. Kuna ohtu ei tekkinud, e objektiivselt vajalik

asuda ka nn päästmistoimingut tegema. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esinenud ka olukorda, kus L.K võis eksida olukorra hindamisel ja nagu oleks ta võinud ta, et viibib hädaseisundis. Kohus leiab seda seeläbi, et L.K ekslikult arva

kinnitas kohtuistungil, et teadis, et E.V. helistas igale poole, et praami kinni hoida (ka

Päästeametisse) ja kedagi kusagilt kätte ei saanud. ühes autos ja L.K oli E.V.

ga teadis nii

pidevatest helistamistest kui kuul aru ka is ka helistamiste tulemusi. Seeläbi kuulis ja sai L.K sellest, et E.V. selgelt kinnitas, et haige lapse praamile jõudmine oli Hiiumaa Haigla poolt ära korraldatud. Eelnimetatud kõne toimus kell 21.16 ja L.K poolt oli kiiruse ületamine toime pandud kell 21.27, s.t et selleks ajaks ta teadis kindlalt, et ohtu, et haige laps praamile ei jõua, ei ole.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et 17.07.2013 L.K toime pandud kiiruse ületamine ei olnud toime pandud hädaseisundis ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine

Lähtudes eeltoodus leiab kohus, et väärtegu oli L.K poolt toime pandud otsese tahtlusega.

Karistusseadustiku § 1 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu tahab või vähemalt möönab seda L.K ütlustest tuleneb , ja . üheselt, et ta teadis, et ta ületab kiirust.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L.K on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo

227 lg 4 toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, et väärteoasjas tõenditega on tõ on kohus seisukohal, uuritud endamist leidnud, et L.K lg 1 p 1 ja pani sellega toime

227 lg 4 rikkus LS § 15 väärteo, mis täidab LS § sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja L.K on eelnimetatud väärteo toimepanemises süüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS 227 lg 4 kuni 300 § näeb karistusena ette rahatrahvi trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni LS § 227 lg 5 p 3 sätestab, et LS § 227 lg 4 sätestatud süüteo eest

24 kuuni.

võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. L.K on kohtuvälise menetleja poolt karistatud

4-12-4196

toimepandud väärteo eest trahviühikut s.o ja LS § 227 LS 227 lg 4 alusel rahatrahviga 130

520 eurot lg 5 p 3 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. KarS L.K puhul on tuvastatud. L.K § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis süü on keskmisest suurem, tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

L.K on kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu tunnistanud oma süüd ja KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

VTT tl 72-74 on karistusregistri teatis L.K kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on L.K kriminaalkorras karistatud ühel korral, kuid L.K sõnade kohaselt ei ole tegemist liiklusalase süüteoga. Väärteokorra kõik s karistatud 9-l korral, on liiklusrikkumised ja neist 6 on kiiruse ületamised, mis on toimunud praktiliselt ühe aast – a jooksul otsused on tehtud augustist 2011 kuni augustini 2012. kuni Eelnevad kiiruseületamised on kvalifitseeritud ühel korral LS § 227 lg 1 järgi –

20 km/h, neljal korral lg 2 järgi –

40 km/h ületamine ja ühel korra lg 3 järgi – kiiruseületamine 20-

40-60 km/h. elmiste rikkumiste eest on L.K karistatud rahatrahvidega. Kõikide e

Kohus leiab, et L.K puhul tuleb karistuse mõistmisel tõsiselt kaaluda, mis võiks teda mõjutada mitte jätkam õigusrikkumiste toimepanemist. Vaid rahatrahvi mõistetud k a na aristused ei ole seda ilmselgelt suutnud teha. Teisest küljest on kohus seotud VTMS § 132 p 2, mis ei luba kohtul kaebuse lahendamisel raskendada menetlusaluse isik olukorda. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. L.K on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta ületas kiirust

73 km/h, mis on

ilmselgelt ohtlik teistele kaasliiklejatele, sest liikudes kiirusega 169 km/h, ei ole võimalik enam tõsikindlalt väita, et mootorsõiduk on juhi kontrolli all ja seetõttu on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate turvalisusele muutub aina tõenäolisemaks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et L.K puhul oli tõepoolest vajalik lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist, sest L.K, kes on aasta jooksul karistatud kuuel korral kiiruse ületamise eest rahatrahvidega, ei ole ilmselgelt võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma vaid rahatrahvi kohaldades. Kohus leiab, et L.K-le

- ja kohtuväline menetleja on mõistnud põhi

lisakaristuse koostoimes on rahatrahv sanktsiooni vastavalt karistuse mõistmise alustele. Määratud keskmisest allapoole e määrast ja juhtimisõigus lisakaristusena on ära võ tud sanktsioonis ette nähtud miinimummääras. Juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena miinimummääras on põhjendatud, kuna eelnevalt ei ole L.K suhtes lisakaristust kohaldatud. Kohus leiab, et ka miinimummääras mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on kohane lisakaristus, eriti arvestades seda, et juba seadusandja on - - ilmselgelt sõltuvalt teo ohtlikkusest määranud lisakaristuse miinimummääraks 6 kuud. Kohus leiab, et L.K poolt toodud asjaolud, miks tema suhtes ei peaks kohaldama lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole asjakohased. tema tööülesannete täitmiseks L.K viitab sellele, et on vajalik juhtimisõiguse olemasolu, juhtimisõiguseta on suur oht, et jääb töötuks. Tõepoolest, tl 6 on tõend, et L.K töötab vajab juhtimisõigust

* * ametikohal. Kohus leiab, et asjaolu, et L.K tööülesannete täitmiseks, teada juba enne järjekordse õigusrikkumise toimepanemist. oli L.K-le

L.K isikuna, kes omab juhtimisõigust, teab ilmselgelt ka võimalikke karistusi, mis on Liiklusseaduses sätestatud liiklusrikkumiste toimepanemise eest ja L.K oleks saanud negatiivseid tagajärgi – juhtimisõigusest ilmajäämist ältida õiguskuuleka käitumisega

- v . Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata L.K ja PPA Lääne Prefektuuri orrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna 16 otsus väärteoasjas nr k .08.2012.a 2390,12,000706 tul . eb jätta muutmata

4-12-4196

Otsuse tegemisel juhind

132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, ub kohus VTMS §§ L

15 lg 1 p 1, 227 lg 4, lg 5 p 3 ja Ka

S §§ rS § 56 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik