1-13-794/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-794 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi

süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kohalddes kokkulepemmenetluse sätteid Süüdistatav

S.K

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX

Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral

väärtegude eest 1

Tõkend: ei ole kohaldatud

Isik tuvastatud: XXX

Kaitsja Advokaat Aivar Hint riigiõiusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 179 § 2561 – 2565, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada S.K KarS § 424 järgse kuriteo eest ja mõista S.K-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.01.2013.a, s.o. kolm päeva

karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista S.K-le (kuus) 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

2

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu S.K ei pane 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Kohtuotsuse jõustumisest viie päeva jooksul viia S.K (S.K) juhiload ARK-i.

Menetluskulud KrMS § 180 lg. 1, § 2565 lg.2 alusel välja mõista S.K-lt riigituludesse ½ sundrahast , s.o. 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kaitsjatasu 57(viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti.

KrMS § 180 lg.3 alusel määrata, et S.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või

arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

3 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kokkulepe /sõlmitud 28.01.2013 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris/ Süüdistus Kuriteo asjaolud: S.K süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 26.01.2013.a. kella 19.25 paiku Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tartu-Ülenurme tee 1. km-l mootorsõidukit Renault Trefic registreerimismärgiga XXX. Sellega pani S.K toime

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki KarS § 424 juhtimise joobeseisundis.

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.K-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 26.-28.01.2013.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) alusel võtta S.K-lt kuuks. Menetluskulud: kaitsja tasu kohtueelses menetluses 38,40 eurot.

4

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Kohus arutas süüdistust kiirmenetluses. Kohtuistungil oli S.K nõus kiirmenetluse ning kokkuleppemenetluse kohaldamisega ning

kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. S.K taotles menetluskulude ajatamist vähemalt 6 kuule, sest tal on ka teisi rahalisi kohustusi. Prokurör Margit Pärn jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kaitsja Aivar Hint jäi kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles menetluskulude nõude ajatamist

süüdistavale 10. kuule, sest tema abikaasa ei tööta, ning ka juhtimisõiguse kaotus võib tööl mõjuda koormavalt ja sissetulek väheneda. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav S.K väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

S.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus rahuldab S.K ja kaitsja Aivar Hindi taotluse sundraha vähendamiseks , tulenevalt

seadusest ning menetluskulude nõude ajatamiseks 10 kuule , sest S.K majanduslik seisund seda tingib.. KrMS § 180 lg. 1, § 2565 lg.2 alusel välja mõista S.K-lt riigituludesse ½ sundrahast , s.o. 240 (kakssada nelikümmend) eurot, kaitsjatasu 57(viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti. KrMS § 180 lg.3 alusel määrata, et S.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul.

Kohtunik