1-11-3407/34 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-11-3407

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-11-3407 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar Prokurör Aita Ploom

Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu S.D, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 03.05.2011 ja lõpp 10.03.2013 RESOLUTSIOON: Jätta S.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile.

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 06.12.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab S.D karistust Viru Maakohtu 03.05.2011 kohtuotsuse nr 1-11-3407 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 183 lg 2 p 2 sätestatud süüteo toimepanemises ning karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning suurendati KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 12.03.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 03.05.2011. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on S.D kriminaalkorras karistatud

4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on

2 muutunud kergemaks, lähtudes toimepandud kuritegude iseloomudest: varasemalt pani toime isikuvastased, nüüd ühiskonnaohtliku kuriteo. Ühtsest kriminaalse käitumise mustrist kajastub samalaadseid ajendeid, milleks oli materiaalse kasu saamine ja alkoholi tarvitamine.

Vanglas on kinnipeetav hõivatud majandustöödel. Alates 31.07.2012 kannab kinnipeetav

karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vabanemisel asuks kinnipeetav elama oma ema juurde, kus elab ka isiku vend. Isik ei ole

huvitatud hariduse omandamisest, tähtsustab töötamist, samas oleks ta huvitatud enesetäiendamise kursustest seoses tööga. Isikul on vabaduses garanteeritud töökoht. Isik ei

tunnista rahalise kasu saamise ajendit kuriteo toimepanemisel. Täitmata võlanõudeid on tal 1800 euro ulatuses.

Kinnipeetava suhted lähedastega on head, kuid tema tutvusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtlemisest ei ole kinnipeetav nõus loobuma. Õigusrikkumisi on isik

toime pannud peamiselt alkoholijoobes. Alkoholiseaduse alusel on teda väärteokorras karistatud 10-l korral. Ühel korral on teda karistatud ka NPAS-i alusel. Igapäevaselt on

tegemist rahumeelse inimesega, kuid alkoholijoobes võib käituda vägivaldselt. Korduvad

õigusrikkumised näitavad suhtumist ühiskonda. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks hindab vangla 35%. Vangla toetab isiku vabastamist enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja arvamuses on märgitud, et kinnipeetav kannab käesolevat karistust katseajal toimepandud kuriteo eest.

Maakohtu istung:

15.01.2013 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdimõistetu, et pani kuriteo toime katseajal.

Kinnipeetav märkis, et tal on vabaduses olemas töökoht ning et ta ei kavatse rohkem kuritegusid toime panna.

Prokurör palus jätta kinnipeetav enne tähtaega vabastamata, kuna isik pani kuriteo toime

katseajal. Isikut on varem 4-l korral karistatud. Prokurör märkis, et kinnipeetava vangistus lõppeb 10.03.2013 ehk vähem kui kahe kuu pärast.

Kohtumääruse põhjendused:

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.D ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Kohus märgib, et isikut on varem neli korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib kolmandat korda. Samuti on isikut korduvalt väärteokorras karistatud. Eeltoodud asjaoludest

nähtub, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkab

kuritegude toimepanemist, samuti nähtub isiku ükskõikne suhtumine ühiskonnas valitsevatesse normidesse.

3 Kohus märgib, et isikul on vabanedes olemas elukoht ning garanteeritud töökoht, samas on tal ka suures ulatuses tasumata võlgnevusi. Kohus leiab, et isik võib majanduslike raskuste ilmnemisel ja kasu saamise eesmärgil jätkata kuritegude toimepanemist.

Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega suhtlemist kinnipeetav vabaduses tõenäoliselt jätkab. Kinnipeetav asub elama ema juurde, kus elab ka isiku vend, kellega koos ta on varem kuriteo toime pannud. Kohtu

hinnangul tuleb arvestada ka asjaoluga, et isikul puhul hinnatakse uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 35%-le.

Kohus märgib, et isik on varem katseajal kuriteo toime pannud, millest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna puudub kindlus, et isik sel korral suudab kehtestatud nõuetest kinni pidada. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu S.D vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et S.D puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus märgib, et kinnipeetav vabaneb vangistusest 10.03.2013 tähtaegselt. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

(digitaalselt allkirjastatud)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus

16. veebruaril 2013. a.

№oremreferent

Lea Herne