1-13-618/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-13-618

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-618 (12230116615) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.J süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalja Kutepova Süüdistatav G.J

ik XXX, EV kodanik, kõrgem haridus, töökoht: TK SA, medõde, elukoht: XXX, Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON

1. G.J süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära ulatuses,

päevamäära arvestusega 15,29 eurot päevamäär, so 1529 (üks tuhat viissada kakskümmend üheksa) eurot.

2. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, esimese

osana 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti ja sellele järgnevalt igakuistes võrdsetes osades 11 kuu jooksul 127 (ükssada kakskümmend seitse) euro ja 40 (nelikümmend) sendi kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „G.J, 1-13-618, rahaline karistus, ositi tasumine“.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada G.J suhtes lisakaristust, võttes Oksana

2 G.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja möödub 4 kuulise tähtaja möödumisel.

5. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba

loovutada Maanteeametile.

6. G.J suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. G.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2; 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb KrMS § 180

lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „G.J, 1-13-618, sundraha“.

8. G.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel

kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti),

mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.J, 1-13-618, koopiate tegemise kulu“.

9. G.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel

ekspertiisiasutustel joobe tuvastamisel tekkinud kulu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot,

mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.J , 1-13-618, joobe tuvastamise kulu“. 10. G.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel kohtueelsel menetlusel määratud kaitsjale makstud tasu 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja

80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „G.J , 1-13-618, kaitsjatasu“.

11. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav

ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Süüdistuse kohaselt G.J juhtis 10.11.2012 kella 05.07 ajal Harjumaal,

Tallinnas, A.H.Tammsaare tee 118 juures mootorsõidukit Volvo reg nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,66 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06mg/g , lõplik tulemus 2,60 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

3 või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/

ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani G.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja

Kutepova, süüdistatav G.J ja tema kaitsja Aivar Ennok sõlminud järgmise kokkuleppe:

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.J karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses ehk 1529 € . KarS § 66 lg 1, 3 alusel maarata, et rahaline karistus kuulub tasumiseks ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades (vähemalt 127.42 € igakuiselt). KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4- ks kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS §dest 424, 66 lg 1, 3, 50 lg 1 p 1, asub kohus seisukohale,

et G.J kuulub KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüditunnistamisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, joobe tuvastamise kulu,

koopiate tegemise kulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest. G.J on täisealine ja töövõimeline isik, tal on alaline

töökoht ja sissetulek ning kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavat karistatakse temale

inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest rahalise karistusega ning süüdistatav on kokkuleppes sellega nõustunud, on süüdistatav seega maksejõuline ning puudub õiguslik alus

osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks. Seetõttu peab kohus vajalikuks G.J ´lt välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Samas peab süüdistatav otsuse

kohaselt kandma rahalist karistust, mis süüdistatava keskmist sissetulekut arvestades ei ole

kuigi väike. Seetõttu peab kohus, arvestades menetluskulude kogusummat, vajalikuks anda

süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus hüvitada menetluskulud seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so ühe aasta jooksul. Seejuures leiab kohus, et kõige väiksema menetluskulu, so kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 eurosenti on süüdistatav siiski võimeline tasuma 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Märt Toming kohtunik