1-08-6246/32 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-6246

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.jaanuaril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-08-6246 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Svetlana Hamaza , tõlk Kohtuasi Viru Vangla materjalid .M-i tingimisi enne G tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

G XXX .M, isikukood: , xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta vangistusest

G.M

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.01.2013 Viru Maakohtule materja d kinnipeetava .M-i li G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

G.M unnistatud on süüdi t Harju Maakohtu 04.06.2008 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 19.11.2003 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra (03.06.2008 seisuga on ärakandmata karistus 6 aastat 6 kuud 27 päeva) ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 12 päeva. Karistuse kandmise algus 04.06.2008 16.05.2015. ja lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.01.2013.

G.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa

II köide lk 139). Kohus märgib, et süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise küsimus on lahendatud Viru Maakohtu 20.01.2012 kohtumäärusega, taotlus jäeti rahuldamata, kohtumäärus on

2(4) jõustunud. Küll aga kohus arvestab elektroonilisele valvele allumise kohustuse määramise võimalusega KarS § 76 lg 4-1 alusel.

Kinnipidamisasutusest .M-i k

G ohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 22. korral distsiplinaarkorras karistatud. Kehtivaid karistusi ei oma. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalabiprogrammis xxx. Isik on hõivatud vangla tootmistöödel ja osaleb riigikeele kursustel. Kinnipeetav soovib vabanemise korral elama asuda emale kuuluvasse 1-toalisesse korterisse aadressil xxx. Isiku ema elab ja xxx. Isik lõpetas Murru xxx xxx xxxa lxxx . Vabaduses on isik läbinud el kursused. Enne vangistust töötas mitteametlikult , lühiajaline töökogemus xxx). Isiku suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga tuttavad. Isiku sõnul tarvitas alkoholi vähe 1 2 korda kuus. Sõl - tuvust ei tunnista. Tunnistab, et alkohol oli kuritegevuse ja agressiivse käitumise põhjustaja. Olles Murru Vanglas, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid (metadoon, metüülfentanüül). Vabaduses proovinud kanepit. Kriminaalhooldusel pani toime uue kuriteo, suhtumine ükskõikne, süüdistab oma kriminaalses käitumises nooruse rumalusi, teisi isikuid. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik on tarvitanud narkootikume või alkoholi, ning kui tal on nende hankimiseks raha vaja. Grupi mõju. Vangla toetab G.M i vabanemist tingimisi ennetähtaegselt käitumiskontrolli - kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt plaanib .M peale vabanemist elama asuda G xxx. Tegemist on 1-toalise kõigi mugavustega korteriga. Praegu seisab korter tühjana, korteri omanik Lxxx Lxxx elab ja xxx. Lxxx Lxxxon teatas telefonivestluses, et ta on nõus sellega, et kinnipeetav asub vabanemisel elama sellesse korterisse, ta andis oma suulise nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks G.M i üle aadressil . Töökohta - xxx kinnipeetavale vabanemisel garanteeritud ei ole. G.M i kuritegude dünaamikast - - vargustest tahtliku tapmiseni eriti piinaval ja julmal viisil, vangistuses on kahel korral tuvastatud narkootilise aine tarvitamine. Tema käitumine on olnud muutusteta alates 1998.aastast.

G.M selt vangistusest vabastamist taotleb kohtult tingimisi ennetähtaeg elektroonilise järelevalve alla.

Prokurör kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema kirjalikult toetab taasühiskonnastamise huvides elektroonilise valve alla tähtajaga 10 (kümme) kuud ning KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 8 ja 9 sätestatud kohustuste määramisega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

kaitsja arvamused ja ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta tuleb jätta tingimisi enne , leiab, et .M G tähtaega vangistusest vabastamata. innangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest Kohtu h vabastamine ennatlik -

ja seda isegi täiendava KarS § 76 lg 4 1 järgi ettenähtud garantiiga.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude (vargused, asja omavoliline kasutamine) ja I astme isikuvastase kuriteo (tapmine eriti piinaval ja julmal viisil) eest. Käesoleval ajal kannab ta liitkaristust vanglas narkootiliste ainete omamise ja raskendavatel asjaoludel toime pandud tapmise eest.

3(4) Eeltoodust nähtub, et mõist puhul ei ole täitnud etud karistused .M-i G eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldu - si ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on peetavat on vangistuse jooksul 22 korral näha, et kinni distsiplinaarkorras karistatud, viimane kord 22.10.2010. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuses olles osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja riigikeele kursustel. Samas on isik hõivatud vangla tootmistöödel.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 30.09.2015.

Vabanedes plaanib .M elama asuda emale Ljxxx Lxxxe kuuluvasse 1-toalisesse G korterisse aadressil xxx xxx. Lxxx Lxxx . Kinnipeetava ema elab ja töötab on nõus, et kinnipeetav asub vabanemisel elama antud korterisse ja andis oma suulise nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks G.M Lendarsoni üle aadressil xxx. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetava onunaine I.Bxxx, kes elab xxx on lubanud osutada V.Lendarsonile moraalset toetust võimaliku vabanemise korral. Enne vangistust oli isik tegevuseta, tarbis alkoholi.

Arvestades .M-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid G (eelviimane raske I astme isikuvastane kuritegu tapmine eriti piinaval ja julmal viisil ), korduvaid karistusi (esimesel kahel korral karistatud varavastaste kuritegude (vargused, asja omavoliline kasutamine) ja viimane karistus narkootiliste ainete tarvitamine vanglas karistust kandes) ja vangistuses viibides (kinnipeetavana narkootikumide tarvitamine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Oleks kergemeelne arvata, et varem neljal korral karistatud isik, kes on juba kolmel korral vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik olles karistatud raske isikuvastase kuriteo, tapmise eest pikaajalise vangistusega jätkas karistust kandes kuritegude toimepanemist pannes kinnipeetavana toime narkootikumide omamise. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, kehtivad distsiplinaark osalenud sotsiaalprogrammides ja riigikeele aristused puuduvad, on hõivatud tööga, kursustel ei ole kohtul veel veendumust, et positiivsed muutused on .M-ile G juurdunud. aasta 4 kuu esoleval ajal on Karistusaja lõpuni on veel üle 1 , mis on väga pikk aeg. Kä G.M-i ennetähtaegne vabastamine veel ennatlik. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas

karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoht t ning ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumis toimepandud raske kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (raske kuritegu toime pandud alkoholijoobes) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Rsiski suurendab ka see, et alates 2002 kuni 2010 oli isik vangistuses aktiivne korrarikkuja, see näitab, et isiku käitumine võib olla ettearvamatu isegi ranges režiimis. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

4(4) kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu G.M-i temale Harju Maakohtu 04.06.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu