1-10-8363/29 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-10-8363

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.jaanuaril 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-10-8363 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

D.S tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu D.S, isikukood: xxx, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta D.S tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast k

ohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.01.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi D.S enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tartu Maakohtu 15.09.2010 kohtuotsusega tunnistati

200 lg 2 p 7 D.S süüdi KarS § järgi ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse algus 11.10.2010 ja lõpp 11.02.2014.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.01.2013.

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud i kinnipeetavat on t D.S seloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivaid karistusi ei oma. Kinnipeetav

on vangistuse jooksul läbinud kursustel. Käesoleval ajal õhiharidust xxx omandab p . Enne

vangistust elas kinnipeetav ema Sxxx Pxxx juures aadressil xxx. Peale vabanemist soovib

kinnipeetav asuda elama samale aadressile. D.S vabaduses töötanud ei ole, tööoskused

puuduvad. Kinnipeetava ema elukaaslan tööle võtma enda firmasse e on nõus D.S

(gantiikiri olemas). D.S suhtlusringkonda kuulusid enne vangistust kriminaalse mõtteviisiga

isikud, kellega ta vangistuses olles enam ei suhtle. on karistatud Alkoholiseaduse D.S

rikkumise eest varasemalt kuuel korral. Alkoholijoobes viibimine soodustab kuritegude

2(3) toimepanemist. Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral jätkata oma

haridusteed xxx. Samas on tal võimalus töötada ema elukaaslase firmas, kus tegeletakse

ehitustegevusega. Kinnipeetava ema töötab. Pere elab kahetoalises üürikorteris turvalises

piirkonnas. Perekond saab majanduslikult hakkama. Negatiivsed asjaolud, mis võivad mõjutada

isiku käitumist vabaduses: manipuleeriv käitumine (vabaduses olles kuritarvitas isa usaldust, ei

käinud koolis), mõjutatav (allus sõprade mõjutustele), riskeeriv ja hoolimatu elustiil (rikkus

katseajal keeldu- mitte tarvitada alkoholi), alkohol (alustas alkoholi tarvitamist 13-aastaselt). Ametnik toetab D.S ennetähtaegset vabanemist kuigi põhikooli lõpetamine oleks vanglas

otstarbekam. Ennetähtaegse vabanemise korral on olemas perekonna toetus nii elukoha kui ka materiaalse ja moraalse abi näol.

D.S kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist taotleb .

Prokurör D.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema kirjalikult toetab

taasühiskonnastamise huvides KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 sätestatud kohustuste määramisega.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arv u , am se

arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, et D.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab,

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbiv isel arvesse kõik süüdimõistetu aatam isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda.

Isikut on varasemalt karistatud varavastase kuriteo (vargus) eest ja omavolilise sissetungi eest tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid panemata. Samas

Tartu Maakohtu 31.08.2009 määrusest on näha, et D.S-ile pikendati Tartu Maakohtu 16.03.2009 kohtuotsusega määratud katseaega 5 kuu võrra, sest isik ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

Käesoleval ajal kannab karistust varavastase kuriteo, röövimise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6

on väärteokorras 14 korral ) on näha, et D.S karistatud, sealhulgas 6 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus D.S

puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul neljal korral distsiplinaarkorras karistatud, viimati 25.01.2012. Karistused on kustunud.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav omandab põhiharidust ja läbinud sotsiaalprogrammi xxx.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 26.04.2013.

3(3)

Vabanedes soovib D.S elama asuda oma ema ja temaelukaaslase juurde xxx xxx xx

Vabanedes garanteerib D.S-ile töökoha võimaldab D.S pärast xxx (lk 46). xxx

elukoha vahetust õpinguid jätkata xxx (lk 45). Enne vangistust isik oli tegevuseta, tarvitas alkoholi.

Arvestades D.S poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane I astme varavastane

kuritegu, röövimine) tema käitumist , korduvaid karistusi ( korduvad varavastased kuriteod),

kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus kuritegu katseajal, käitumiskontrolli ajal ei allunud

kohutusele mitte tarvitada alkoholi), vabaduses (ko sed ka tema käitumist rduvad väärteokaristu

katseajal), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks

kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal pani toime uue I astme varavastase kuriteo ja ei allunud käitumiskontrolli ajal kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

Seega kriminaalh

. ooldus ei osuta D.S-ile piisavalt mõju Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas a rteokorras AS alusel ka katseajal) omakorda lkoholi tarvitamine (6 korral karistatud vää suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse

taustaga isikuid Seega on uute kuritegude , kelle poolt on ta mõjutatav ja kaasahaaratav. toimepanemise risk väga kõrge.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, tõenäoliselt ka töökoht

ja õppimisvõimalused ning lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude

asjaolusid . Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab (viimane I astme kuritegu röövimine) süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ta on esimest korda vangistuses viibinud alates 11.10.2010 j , mis on a karistusaja lõpp on 11.02.2014. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta

vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on liikunud paremuse poole, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, , omandab põhiharidust on läbinud sotsiaalprogrammi ja

elektriku kursused ei ole kohtul veel veendumust, et positiivsed muutused on D.S-ile juurdunud.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu D.S

kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Tartu Maakohtu 15.09.2010 tähtaega vabastamata.

allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu