4-13-74/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.01.2013 kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-13-74 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 07.01.2013 Väärteoasi H.B teoasi väär Liiklusseaduse §224 lg.2

, §201 lg.2 ja §234 lg.1 järgi Menetlusalune isik H.B

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, ukoht xxx, xxx, xxx el töökoht Kohtuvälise menetleja esindaja Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri

ülemkonstaabel Juhindudes Väärteomenetluse seadust §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 iku lg.1 p.1, §111, §113, §137 §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205,

,

maakohus

O T S U S T A S :

Süü Liiklusseaduse §224 lg.2, §201 lg.2 ja §234 lg.1 di tunnistada H.B

järgi ning

mõista Liiklusseaduse §224 lg.2 alusel Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega karistuseks 15 (viisteist) a aresti. päev

Karistusseadustiku §66 lg.1, 3 alusel määrata, et arest 15 (viisteist) päeva tuleb

H.B ära kanda järjestikustel nädalavahetustel alates 11.01.2013.

Arvata H.B karistuse hulka tema kinnipidamine (alates 06.01.2013 kell 03.48 kuni vabastamiseni 07.01.2013).

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooni

õigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

2

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15

päeva jooksul, alates

päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Apellatsiooni uotsusega Viru õiguse kasutamise teate esitamise korral on koht Maakohtu kantseleis v tvuda alates 29.01.2013. õimalik tu

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Pavel Reškin koostas 06.01.2013

väärteoprotokolli nr. AB 1290916 H.B kohta selles, et viimane juhtis 06.01.2013 kell 03.47 Ida-Virumaal Maidla vallas Savala Arvila tee 1-sel – kilomeetril mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ning kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,69 + 0,05 mg/l. Lõplik mõõtetulemus 0,64 mg/l. Oli eelnevalt - sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti eiras juht tahtlikult peatumismärguannet, mis oli antud patrullauto siniste-punaste vilkuritega ning peale sõiduki kinnipidamist juht hüppas tagaistmele. Sellega rikkus H.B Liiklusseaduse §90 lg.1 p.3; §69 lg.5; §33 lg.11 p.2; §16 lg.2 ja §200 lg.1 p.3 sätteid ning pani toime Liiklusseaduse §201 lg.2; §224 lg.2 ja §234 lg.1 sätestatud väärteod.

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 07.01.2013 määrusega saadeti eelnimetatud väärteoasja materjalid läbivaatamiseks maakohtule.

Määruse kohaselt on selgunud, et H.B on toime pannud kolm rasket liiklusalast väärtegu. Oma vastutustundetu teoga seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis, kui

ta ei ole olnud suuteline liikluskeskkonda reaalselt tajuma ning võimalikele

esinevatele olukordadele täie mõistusega ja kainelt reageerima. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli tal väga suur, kriminaalasjast jäi puudu kõigest 0,11 mg/l. Riik peab näitama välja ranget suhtumist sellistesse õiguserikkumistesse ning andma selge signaali et sellised õiguserikkumised saavad karmilt karistatud. Vaatamata oma noorele eale on isikut ka varem karistatud kriminaalkorras KarS §424. Praegu on isikul katseaeg. Isik on suhtunud sellesse kohtuotsusesse kergekäeliselt ja ükskõikselt.

Tegemist on isikuga, kellele on jäänud arusaamatuks, et mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja alkoholijoobes juhtida ei tohi. Varasemalt määratud karistused ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest.

Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et arvestades toimepandud teo tõsidust ja ohtlikkust, ei ole karistuseks rahatrahvi määramine otstarbekas ning piisavalt mõjuv karistus isikule. Aresti mõistmine võib aga isikut mõjutada edaspidi seaduskuulekalt käituma.

Maakohtu istung

3

Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova samale seisukohale ja palus mõista H.B-le karistuseks arest 15 päeva.

Menetlusalune isik H.B kahetses maakohtu istungil oma teguviisi ja palus määrata rahatrahv. Menetlusalune isik seletas, et tal on ema, kes ei saa talvel oma

majas üksi hakkama ning tööpäevadel aresti kandmisega kaotab ta töökoha.

Menetlusalune isik kinnitas, et aresti mõistmisel on tal see võimalik ära kanda puhkepäevadel.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti mõistmiseks on põhjendatud.

Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et H.B suhtes on koostatud väärteoprotokoll Liiklusseaduse §201 lg.2; §224 lg.2 ja §234 lg.1 rikkumise kohta.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud

või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud,

kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus

0,25 0,74 milligrammi. –

Liiklusseaduse §234 lg.1 näeb ette vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest.

Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas H.B on mootorsõiduki juhtimisõigus, kas ta eiras tahtlikult kohustusliku peatamise märguannet, kas ta juhtis

mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove on kindlaks tehtud seaduse kohaselt ja missugune on antud väärtegude eest põhjendatud karistus.

Vastavalt Politsei ja piiri -24 lg.1 kontrollib politsei valve seaduse §7

indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab

alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse

indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise

vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast 06.01.2013 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga (lk 7), on

4 alkoholijoove H.B tuvastatud 06.01.2013 kell 03.52 indikaatorvahendiga

AlcoQuant 6020 (nr.A111221, näit 0,61 mg/l) ja tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST (nr.ARBK-0026, lõplik näit 0,64 mg/l). Samast protokollist nähtub, et joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikul taotlusi ei olnud ja protokollile on ta alla kirjutanud.

Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega maakohtu istungil selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, on tõendatud, et H.B

juhtis väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ületades

seejuures lubatud alkoholipiirmäära. Alkoholijoove käesolevas asjas on kindlaks tehtud seadusekohaselt.

Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on Liiklusseaduse §224 lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Asja materjalide ja H.B enda seletuste kohaselt maakohtu istungil

puudub menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimisõigus. Käesoleval ajal ta õpib autokoolis.

Nagu nähtub käesoleva väärteoasja materjalides asuvast sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, oli H.B juhtimiselt kõrvaldatud lisaks 06.01.2013 ka 24.04.2011 (lk 11).

Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse enda kinnitusega maakohtu istungil selle kohta, et juhiluba tal pole ja ta alles õpib autokoolis, on tõendatud ja täidetud Liiklusseaduse §201 sätestatud väärteokoosseis. Väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Asja materjalidest ja H.B enda seletustest nii tema esmasel ülekuulamisel 06.01.2013 kui maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik sattus politseiautot nähes paanikasse ja sõitis eest ära kõrvaltänavale.

Maakohus leiab, et eeltooduga on tõendatud ja täidetud Liiklusseaduse §234 sätestatud väärteokoosseis. Väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi.

Menetlusaluse isiku tegu on Liiklusseaduse §234 lg.1 järgi õigesti kvalifitseeritud.

Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

5

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb k rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aristusena ette

aresti, Liiklusseaduse §224 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni ja Liiklusseaduse §234 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega aresti 15 päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas 3 erineva väärteo eest taotlenud aresti mõistmist keskmises määras.

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud H.B süü Liiklusseaduse §201 lg.2; §224 lg.2 ja §234 lg.1 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, rikkumiste raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü

tunnistamist ja kahetsust, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud

eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest –

ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud.

Maakohus nõustub siinjuures kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga.

Käesoleva asja materjalides olevast karistusregistri väljavõttest (lk 14) nähtub, et H.B on 22.08.2011 karistatud kriminaalkorras KarS §424 järgi sätestatud

kuriteo toimepanemise eest. Lisaks sellele on teda 11.05.2011 karistatud Alkoholiseaduse §71 järgi ja 05.08.2012 Liiklusseaduse §239 lg.1 p.2 järgi. Mõlemal korral määrati väärtegude eest karistuseks rahatrahv, mille menetlusalune isik on ka ära tasunud. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruses tooduga selles osas, et seega ei avalda rahatrahvide määramine menetlusalusele isikule mingit

mõju, ta tasub rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist. Karistus kriminaalkorras on samuti määratud sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Arvestades 3 erineva väärteo toimepanemist, varasemat karistatust nii kriminaal kui väärteokorras ning süü - tunnistamist ja kahetsust, peab maakohus põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule

karistuseks arest keskmises määras, s.o. 15 päeva. Kohtuvälise menetleja esindaja aluseid aresti mõistmiseks sellises määras peab maakohus põhjendatuiks.

Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.1 võib kohus aresti mõistmisel süüdlase

perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse

6

kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab

olema vähemalt kaks päeva.

Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.3 ei tohi ositi ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat.

Menetlusalune isik taotles maakohtu istungil aresti kandmise võimaldamist osade kaupa puhkepäevadel, põhjendades seda asjaoluga, et tema ema on vana ja ei saa

talvel üksi oma majas hakkama ning aresti kandmisel tööpäevadel kaotab ta töökoha.

Maakohus peab neid põhjendusi arvestatavateks ja määrab, et arest 15 päeva tuleb H.B ära kanda ositi järjestikustel puhkepäevadel alates 11.01.2013.

Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka.

Eeltoodu alusel tuleb H.B-le mõistetud aresti 15 päeva hulka arvata tema kinnipidamine alates 06.01.2013 kell 03.48 kuni tema vabastamiseni.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.