1-10-1610/42 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kohtuistungi aeg 24.jaanuar 2013.a. Määruse tegemise aeg ja koht 24.jaanuar 2013.a Paide Kriminaalasja number 1-10-1610 Kriminaalasi Tallinna Vangla Paide talituse kriminaalhooldusametnik Monika Vette erakorraline ettekanne D.U kohta. Süüdimõistetu

Kriminaalhooldaja D.U, xxx, elukoht xxxxx maakond xxxx vald xxxx küla xxxxx xxxxxxx talu

Ülle Luts Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 385 p. 26, 427 lg. 1, 2 ja 432 lg 3

RESOLUTSIOON

Pöörata Viru Maakohtu 09.veebruari 2010.a. otsusega D.U-le mõistetud vangistuse

kandmata osa kolm (3) kuud ja üks (1) päev täitmisele. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse tähtaega arvestada D.U kinnipidamise ajast 23.jaanuaril 2013.a.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada 10 päeva jooksul, arvates määruse kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

D.U mõisteti süüdi 09.veebruaril 2010.a Viru Maakohtu poolt KarS § 289 lg 1, 201 lg 2 p 1 ja 121 järgi ja karistati vangistusega 11 kuud 28 päeva, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg.

1 kohaselt kahe (2) aastase katseajaga. Viru Maakohtu 24.oktoobri 2011.a. määrusega pöörati

vangistuse kandmata osa üksteist (11) kuud ja kolm (3) päeva kriminaalhooldaja erakorralise

ettekande alusel täitmisele. Viru Maakohtu 14.juuni 2012.a.määruse alusel vabastati D.U

KarS § 76 lg. 1 p. 2 alusel tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt ühe (1) aastase katseajaga. Kohus pani D.U-le katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle, õppima või võtta end arvele Töötukassas, alluda ette nähtud ravile, mitte

viibida avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarbimisega, mitte suhelda kriminaalkorras

karistatud isikutega ja osalemise sotsiaalabiprogrammis. D.U vabanes vanglast 26.juunil

2012.a. ja samast päevast on alustatud ka kriminaalhooldus. 11.oktoobril 2012.a esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et D.U ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja ei

hoidu suhtlemast kohtu poolt nimetatud isikutega. 12.septembril 2012.a. laekus kriminaalhooldusosakonna Paide talitusse teave, et D.U tarvitab Türil Kaare 1- 4 alkoholi.

Kohapeal kontrollimisel selgus, et D.U poolt välja hingatud õhu ühes liitris leidus 1,472

milligrammi alkoholi. D.U tarvitas alkoholi kriminaalkorras karistatud Rain Leemetiga.

D.U seletuste kohaselt ei tulnud ta alkoholi tarvitamise pärast kriminaalhooldaja juurde

registreerimisele. Õlut joonud ta seepärast, et abikaasaga riidu läinud. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist.

Erakorralisest ettekandest nähtub veel, et katseaeg on kulgenud rahuldavalt. Viiel korral ei ole D.U tulnud kokku lepitud ajal registreerima, kuid on sellest kas ise või abikaasa vahendusel

enne telefoni teel teatanud. D.U on end töötuna arvele võtnud. Kriminaalhooldaja on

suunanud D.U osa võtma Viha Juhtimise programmist, milline algas 15.oktoobril 2012.a.

D.U on koos abikaasaga suunatud psühholoogiliseks nõustamiseks MTÜ-sse Süda-Eesti Sotsiaalkeskus, kuid ettekande koostamiseni ei olnud D.U antud asutusse pöördunud. D.U registreeris end 15.oktoobriks 2012.a Ahtme Haiglasse alkoholivastase süsti tegemiseks.

Pärast erakorralise ettekande esitamist on D.U jätnud korduvalt kriminaalhooldaja juurde

registreerimisele tulemata. 28.novembril 2012.a tuli D.U kriminaalhooldaja juurde alkoholi

tarvitamise tunnustega, mida kinnitas kontroll vastava aparaadiga. Viimast korda tuli D.U

kriminaalhooldaja juurde 05.detsembril 2012.a. Järgmine registreerimine oleks pidanud toimuma 13.detembril 2012.a. Registreerimistele tulemata jätmiste tõttu katkes ka osavõtt kriminaalhooldaja

poolt alustatud viha juhtumise programmist. Mittetulekuid on D.U põhjendanud

haigestumistega, kuid arstitõendeid ei ole kriminaalhooldajale esitanud. Täitmata on ka kohustus

alkoholivastase

süsti tegemiseks. 13.jaanuaril k.a. öelnud D.U telefonikõnes kriminaalhooldajale, et ta ei soovi enam kriminaalhooldusega suhelda.

D.U tunnistab, et alkoholi tarvitamist kriminaalhooldaja poolt nimetatud aegadel ja

registreerimistele mittetulekut. Alkoholi on ta tarvitanud närvipinge pärast. Ta soovib asuda end alkoholi vastu ravida ja on saanud arstilt suunamise Viljandi Haiglasse. Ahtme haiglasse jäi ravile minemata raha puudumise pärast. D.U soovib endale olukorra lahendamiseks muud võimalust ja vanglasse mitte minna.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja vangistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele, sest KarS § 76 lg. 5 ei näe muud võimalust ette. Katseaja pikendamiseks, täiendavate

kohustuste kehtestamiseks või vangistuse veelkordseks asendamiseks üldkasuliku tööga seadus

enam võimalust ei anna. D.U on rikkunud KarS § 75 lg. 1 p. 2 ette nähtud kohustust

kriminaalhooldaja juures registreerimas käia ja lg. 2 p.p. 2 ja 7 alusel kohtu poolt pandud lisakohustusi. Muude kohustuste ja kontrollnõuete täitmist, perekondlikke ja tervislikke põhjuseid, asja lahendamisel arvestada ei saa. Pealegi on kohus samas asjas juba kaks korda jätnud vangistuse täitmisele pööramata - Viru Maakohtu 22.märtsi 2010.a. määrusega pikendati katseaega kolme kuu võrra ja 26.mai 2010.a. määrusega pöörati vangistuse kandmata osa 11 kuud ja 26 päeva täitmisele,

kuid asendati 712 tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemine oli ette nähtud kahe aasta jooksul.

Kriminaalhooldaja poolt 09.augustil 2011.a. esitatud ettekande kohaselt oli D.U teinud üldkasulikku tööd 46 tundi ja juba siis jätnud korduvalt ilmumata kriminaalhooldaja juurde. Need olid põhjused, miks Viru Maakohus 24.oktoobril 2011.a. vangistuse kandmata osa täitmisele pööras.

Indrek Saar Kohtunik