1-13-599/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-599 Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kohtuistungi tõlk Diana Smirnova Kriminaalasi H.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 424 järgi; F.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; G.F-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; F.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi; U.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi; S.N-i (Lust)

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Eve Soostar

Süüdistatav H.D (endine Tkatšov) isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel, valdab vabalt eesti keelt; põhiharidus; elukoht: Xxx; mobiiltelefoni nr xxx; töökoht: KROÜ; varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, viimati:

- 26.09.2005 Rapla Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4,

7, 8, § 215 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 3 aastat ja 10 kuud. 24.07.2008 Tartu Maakohtu otsuse alusel vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, katseaeg 1 aasta.

01.02.2010 Pärnu Maakohtu määruse alusel KarS § 76 lg 5 järgi pöörati ärakandmata karistus täitmisele.

Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinni peetud 19.03.2012-20.03.2012, 10.07.2012. Kaitsja Milvi Söörd

Süüdistatav F.S

isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel;

keskharidus; elukoht: XXX; töökoht: BROÜ ; varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimati:

- 24.04.1997 Harju Maakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1,

2 järgi rahatrahviga 6600,00 EEK. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinni peetud 31.01.2012 – 01.02.2012, 20.03.2012-21.03.2012, vahistatud 22.03.2012 – 19.07.2012. Kaitsja Dmitri Školjar

Süüdistatav G.F

isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel:

vene keel; keskharidus; elukoht: XXX; ei tööta: töövõimetuspensionär; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati:

- 22.01.1996 Pärnu Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p

1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4, § 176 lg 1, § 207 lg 3 järgi vabadusekaotusega 4 aastat;

- 18.11.1997 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 176-1 järgi vabadusekaotusega 3 kuud. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Liis Toomsalu

Süüdistatav F.D

isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; põhiharidus; elukoht: XXXnn; töökoht: AS S ; varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati:

- 17.12.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 263 p 1, 4, §

65 lg 1, § 64 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud ja 21 päeva; KarS § 69, § 74 lg 5 järgi karistus asendatud ÜKT-ga 278h, tähtaeg

9 kuud.

Tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2012. Kaitsja Imbi Seimar

Süüdistatav U.E

isikukood XXX; VF kodanik; emakeel: vene keel;

keskharidus; ei tööta; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, viimati:

- 28.09.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8 järgi vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 68 lg 1, KarS § 74 järgi vangistusega 2 kuud ja 5 päeva, katseaeg 18 kuud.

Tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 19.03.2012 – 20.03.2012. Kaitsja Merike Allikmäe

Süüdistatav S.N

isikukood XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel;

keskharidus; elukoht: XXX; töökoht: BROÜ ; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral, viimati:

- 18.11.2010 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 4 kuud, millest koheselt kuulus ärakandmisele 1 kuu vangistust, 3 kuud vangistust tingimisi katseaeg 1 aasta ja 6 kuud.

Tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 31.01.2012. Kaitsja Eva Rivis RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg

1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, VõS § 1043, § 65 lg 2, TsMS § 440 lg 1 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista H.D KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega

1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

2. Süüdi mõista H.D KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda H.D-le mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskema karistusega ja mõista H.D-le liitkaristus – 1 (ühe) aasta ja

3 (kolme) kuu pikkune vangistus.

4. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda H.D karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg – 3 (kolm) päeva (19.03.2012-20.03.2012, 10.07.2012). H.D tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme)

päeva pikkune vangistus.

5. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et H.D-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat, 1 (ühe) aasta, 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

5.1 elama kohtu määratud alalises elukohas Xxxs;

5.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

5.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

5.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. H.D suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

7. Süüdi mõista F.S KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega

1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

8. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda F.S karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg – 4 (neli) kuud ja 1 (üks) päev (31.01.2012-01.02.2012,

20.03.2012-19.07.2012). F.S tuleb ära kanda 10 (kümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus.

9. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et F.S-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat, 10 (kümne) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

5.7 elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

5.8 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

5.9 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.10 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5.11 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

5.12 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

10. F.S suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

11. Süüdi mõista G.F KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistada vangistusega 5

(viis) kuud.

12.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et G.F-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat, 5 (viie) kuu pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

5.13 elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

5.14 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

5.15 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.16 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5.17 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

5.18 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

13. Süüdi mõista F.D KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 7 (seitse) kuud.

14. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda F.D karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg – 1 (üks) päev (21.03.2012). F.D tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus.

15. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et F.D-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat, 6 (kuue) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

5.19 elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

5.20 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

5.21 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.22 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5.23 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

5.24 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

16. Süüdi mõista U.E KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistada vangistusega 4

(neli) kuud.

17. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda U.E karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg – 2 (kaks) päeva (19.03.2012-20.03.2012). U.E tuleb ära kanda 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.

18. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et U.E-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat, 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

5.25 elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

5.26

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

5.27 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

5.28 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5.29 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

5.30 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

19. Süüdi mõista S.N KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära.

20. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda S.N-i karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg – 1 (üks) päev (31.03.2012). S.N tuleb kanda rahaline karistus

247 (kakssada nelikümmend seitse) päevamäära, mis on 790,40 EUR (seitsesada üheksakümmend eurot ja nelikümmend eurosenti).

21. KarS § 66 lg 1 järgi määrata, et S.N tasub talle määratud rahalise karistuse ositi, 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 79,00 EUR (seitsekümmend üheksa eurot), rahalise karistuse viimase osamakse suurus on 79,40 EUR (seitsekümmend üheksa eurot ja nelikümmend eurosenti).

22. AS A tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles H.D ja F.D hagi õigeks võtsid. Välja mõista solidaarselt H.D-lt ja F.D-lt

AS A kasuks 4300,92 EUR (neli tuhat kolmsada eurot ja üheksakümmend kaks eurosenti). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda AS A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB pangas. AS A tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

23. ™OÜ tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles H.D ja F.S hagi õigeks võtsid. Välja mõista solidaarselt H.D-lt ja F.S-ilt

™OÜ kasuks 3333,32 EUR (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja kolmkümmend kaks eurosenti). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda ™OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas. ™OÜ tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

24. A L (L ) tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles H.D, F.S ja G.F hagi õigeks võtsid. Välja mõista solidaarselt H.D-lt, F.S-ilt ja G.F-ilt AL kasuks 1360,50 EUR (üks tuhat kolmsada kuuskümmend eurot ja viiskümmend eurosenti). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda AL arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank pangas. AL tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

25. OÜ K tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles F.S ja F.D hagi õigeks võtsid. Välja mõista solidaarselt F.S-ilt ja F.D-lt

OÜ K kasuks 268,00 EUR (kakssada kuuskümmend kaheksa). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda OÜ K arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS Unicredit Bank Eestis. OÜ K tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

26. OÜ HA tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles F.S hagi õigeks võttis.

Välja mõista F.S-ilt OÜ HA kasuks 69,00 EUR (kuuskümmend üheksa eurot). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda OÜ HA arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Danske Bank pangas. OÜ HA tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

27. R AS tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles F.S hagi õigeks võttis.

Välja mõista F.S-ilt R AS kasuks 1800,00 EUR (üks tuhat kaheksasada eurot). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda R AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX №rdea pangas. R AS tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

28. Välja mõista H.D-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR.

29. Välja mõista F.S-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR.

Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR.

30. Välja mõista F.D-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR.

Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR.

31. Välja mõista U.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR.

32. Välja mõista S.N-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR.

33. Jätta G.F-i sundraha 480,00 EUR riigi kanda.

34. Välja mõista H.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 527,75 EUR

(kaitsjatasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 43,97 EUR.

35. Välja mõista F.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 786,95 EUR

(kaitsjatasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 65,57 EUR.

36. Välja mõista G.F-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 200,00 EUR

(kaitsjatasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 16,66 EUR. Jätta kaitsjatasu osaliselt, 356,55 EUR osas riigi kanda.

37. Välja mõista U.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 537,35 EUR

(kaitsjatasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 44,78 EUR.

38. Välja mõista F.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 518,15 EUR

(kaitsjatasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 43,18 EUR.

39. Välja mõista S.N-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 508,55 EUR

(kaitsjatasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 42,38 EUR.

40. Rahaline karistus tuleb S.N

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal.

41. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on 2800049777. 42.

Menetluskulude ja sundraha tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral.

Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 31.01.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.

Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile

15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav alates 23.01.2013. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata.

Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.

Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale.

Selgitada, et sundraha, menetluskulude ja tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitise tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Esitatud süüdistus:

H.D

süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 14.12.2011.a päev kuni 15.12.2011 kella 8.00-ni aadressil Harjumaa, XXX farmis grupis koos Anatoli Jõhviku ja F.D-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil farmi territooriumilt ja laoruumist ära AS-le A kuuluvad võõrad vallasasjaderinevad metallist esemed ( traktori rootorniiduki latt, 180 kg musta metalli, rauast põhi, transportöörlaud, ülemine ja alumine sõel, juhtplaat ja 2 tk põhuklappi ning muud metallist esemed), samuti traktori kütusepaagist 160 liitrit diiselkütet kogumaksumusega 90 eurot, millega tekitas varalise kahju summas 6541,38 eurot.

- samuti tema koos ajavahemikul 20.02.2012.a kella

Anatoli Jõhviku ja F.S-iga 19.00-st kuni 22.02.2012.a kella 08.00-ni aadressil XXX tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aiaga piiratud T OÜ kinnistule aiaväravate rippluku eemaldamise teel ja võtsid sealt ära vanametalli, metalltorusid ja nurkrauda, millega tekitasid T OÜ-le varalise kahju summas 5000.- eurot.

- samuti tema koos ajavahemikul

F.S , G.F-i ja Anatoli Jõhvikuga

20.02.2012. a kuni 14.03.2012. a võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kinnistult ja seal asuvatest hoonetest (millistesse sisenemiseks oli vajalik avada uks) ära AL ’ile kuuluvad võõrad vallasasjadelektrimootoreid 9 tk ja alumiiniumkettaid kokku 11 tk. Kokku tekitati sellega AL ´ile varaline kahju summas 1100 eurot, samuti 6 valget värvi kanistrit (ühe kanistri väärtus 6 eurot), millest viies oli erimärgistusega diiselkütus 110 liitrit väärtusega 1,11 eurot/l, ühe kanistri koos antifriisi kontsentraadiga maksumusega 100 eurot, samuti erinevaid metallist kettaid, niidukiterasid, pliidiplaat, ca 700 kg vanametalli.

Antud vargusega tekitati AL ´ile varaline kahju summas 754,2 eurot, kokku tekitatud varaline kahju moodustab 1854,2 eurot.

- samuti tema koos

F.S ja Anatoli Jõhvikuga aadressil XXX ajavahemikul

23.02.2012.a kella 20.00-st kuni 26.02.2012.a kella 07.30-ni võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja- R AS territooriumil asuvast lukustatud konteinerist vanametalli 1, 5 tonni ulatuses. Vargusega tekitati R AS-ile varalist kahju summas 1800 eurot, kuna tegemist on alumiinium 3A värvilise metalliga ning selle kokkuostuhind on EMOÜ-s 1200 eurot – 1 tonn.

- samuti tema koos ajavahemikul 24.02.2012 kella

F.S ja Anatoli Jõhvikuga

20.00-st kuni 25.02.2012.a kella 07.30-ni aadressil XXXvõttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja- R AS–ile kuuluvast konteinerist alumiiniumi (alumiinium

3A). Läbi olid lõigatud lukkude kinnitused ja varastatud oli 1,5 tonni eelpool nimetatud metalli. Sellise teoga tekitati R AS –ile vargusega kahju 1800 eurot.

- samuti tema 15.03.2012.a kella 02.15 paiku, grupis koos

Anatoli Jõhvikuga ja G.F-iga ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXX bussipeatuse lähedal asuvast kannatanu NT kuuluvatest konteineritest püüdsid ära võtta võõra vallasasja-erinevat metalli koguses 800 kg, väärtusega 184 eurot, mis oli juba laaditud A. Jõhviku kasutuses olnud valget värvi kaubikusse Mercedes Benz reg nr XXX, kuid A.Jõhvik peeti kinni politseipatrulli poolt ning sellest tingituna jäi kuritegu lõpule viimata

- samuti tema grupis koos 19.03.2012.a kella 02.55 –st

Anatoli Jõhviku ja Jevgeni U.E-ga

kuni kella 04.00-ni aadressil XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le PS kuuluva ühe tonni metalli kogusummas 275 eurot ja OÜ-le W kuuluvalt territooriumilt 360 kg vanametalli kogusummas 85,20 eurot.

Seega pani H.D toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Samuti juhtis 10.07.2012.a kella 03.42 ajal Tallinnas, Mahtra 44 juurest Mustakivi H.D tee suunas mootorsõidukit Renault Master reg.nr. XXX, olles joobeseisundis

(alkoholijoove 0,99 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,90mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ja § 69 lg 4 p. 1/ Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega H.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.D selles, et tema ajavahemikus 14.12.2011.a päev kuni 15.12.2011 kella 8.00-ni aadressil Harjumaa, XXX farmis koos Anatoli Jõhviku ja H.D-ga võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil farmi territooriumilt ja laoruumist ära AS-le A kuuluvad võõrad vallasasjaderinevad metallist esemed ( traktori rootorniiduki latt, 180 kg musta metalli, rauast põhi, transportöörlaud, ülemine ja alumine sõel, juhtplaat ja 2 tk põhuklappi ning muud metallist esemed), samuti traktori kütusepaagist 160 liitrit diiselkütet kogumaksumusega 90 eurot, millega tekitas varalise kahju summas 6541,38 eurot.

- samuti tema koos ajavahemikul 07.03.2012 03:00

F.S ja Anatoli Jõhvikuga

kuni 07.03.2012 09:23 aadressil XXXtungis aiaga piiratud territooriumile ja püüdis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju- A OÜ–le kuuluvaid metallist aiaposte ja väravaposte, väärtusega 700 eurot,viies need territooriumi tagahoovi, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, kuna tunnistaja sekkus nende tegevusse ning kuriteo toimepanijad jooksid minema.

- samuti tema koos ajavahemikul 05.03.2012 kella

F.S ja Anatoli Jõhvikuga

17.00-st kuni 09.03.2012 kella 15.00-ni aadressil XXX K OÜ territooriumilt võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja- K OÜ-le kuuluvad erinevad metallesemed (lauaraam, torud, vinklid jne) koguväärtusega 402 eurot.

Seega pani F.D toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

F.S selles, et tema 31.01.2012.a öösel kella 00.07 paiku, aadressil: XXX koos S.N ’iga püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõra vallasasja- AGOÜ-le kuuluvast ekskavaatorist Hyundai 210LC 126 liitrit kütust väärtusega 1,425 eurot/l, koguväärtusega 179,55 eurot.

- samuti tema koos ajavahemikul 20.02.2012.a kella

Anatoli Jõhviku ja H.D-ga 19.00-st kuni 22.02.2012.a kella 08.00-ni aadressil XXX tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aiaga piiratud T OÜ kinnistule aiaväravate rippluku eemaldamise teel ja võtsid sealt ära vanametalli, metalltorusid ja nurkrauda, millega tekitasid T OÜ-le varalise kahju summas 5000.- eurot.

- Samuti tema koos ajavahemikul

Anatoli Jõhviku, G.F-i ja H.D-ga

20.02.2012. a kuni 14.03.2012. a võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kinnistult ja seal asuvatest hoonetest (millistesse sisenemiseks oli vajalik avada uks) ära AL ’ile kuuluvad võõrad vallasasjadelektrimootoreid 9 tk ja alumiiniumkettaid kokku 11 tk.

Kokku tekitati sellega AL ´ile varaline kahju summas 1100 eurot, samuti 6 valget värvi kanistrit (ühe kanistri väärtus 6 eurot), millest viies oli erimärgistusega diiselkütus 110 liitrit väärtusega 1,11 eurot/l, ühe kanistri koos antifriisi kontsentraadiga maksumusega 100 eurot, samuti erinevaid metallist kettaid, niidukiterasid, pliidiplaat, ca 700 kg vanametalli.

Antud vargusega tekitati AL ´ile varaline kahju summas 754,2 eurot, kokku tekitatud varaline kahju moodustab 1854,2 eurot.

- samuti tema koos aadressil XXXajavahemikul

Anatoli Jõhviku ja H.D-ga

23.02.2012.a kella 20.00-st kuni 26.02.2012.a kella 07.30-ni võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja- R AS territooriumil asuvast lukustatud konteinerist vanametalli 1, 5 tonni ulatuses. Vargusega tekitati R AS-ile varalist kahju summas 1800 eurot, kuna tegemist on alumiinium 3A värvilise metalliga ning selle kokkuostuhind on EMOÜ-s 1200 eurot – 1 tonn.

- samuti tema koos ajavahemikul 24.02.2012 kella

Anatoli Jõhviku ja H.D-ga

20.00-st kuni 25.02.2012.a kella 07.30-ni aadressil XXXvõttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja- R AS–ile kuuluvast konteinerist alumiiniumi (alumiinium

3A). Läbi olid lõigatud lukkude kinnitused ja varastatud oli 1,5 tonni eelpool nimetatud metalli. Sellise teoga tekitati R AS –ile vargusega kahju 1800 eurot.

- samuti tema koos ajavahemikul 07.03.2012

Anatoli Jõhviku ja F.D-ga 03:00 kuni 07.03.2012 09:23 aadressil XXXtungis aiaga piiratud territooriumile ja püüdis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju- A OÜ–le kuuluvaid metallist aiaposte ja väravaposte, väärtusega 700 eurot,viies need territooriumi tagahoovi, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, kuna tunnistaja sekkus nende tegevusse ning kuriteo toimepanijad jooksid minema.

- samuti tema koos

Anatoli Jõhviku ja F.D-ga ajavahemikul 05.03.2012 kella 17.00-st kuni 09.03.2012 kella 15.00-ni aadressil XXX K OÜ territooriumilt võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja- K OÜ-le kuuluvad erinevad metallesemed (lauaraam, torud, vinklid jne) koguväärtusega 402 eurot.

- samuti tema koos aadressil Kadaka pst 165a, Mustamäe linnaosa,

Anatoli Jõhvikuga

Tallinna linn, Harju maakond 05.03.2012. a kuni 07.03.2012.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõra vallasasja- HAOÜ autoremonditöökoja juures olevast konteinerist 20 autoust ning 12 autokapotti kogumaksumusega 138 eurot.

Seega pani F.S toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

S.N’i selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 31.01.2012.a öösel kella

00.07 paiku, aadressil: XXX koos püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära F.S-iga

võtta võõra vallasasja- AGOÜ-le kuuluvast ekskavaatorist Hyundai 210LC 126 liitrit kütust väärtusega 1,425 eurot/l, koguväärtusega 179,55 eurot.

Seega pani S.N-i sikute grupis toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS §

199 lg 2 p 4, 7 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

G.F F.S, Anatoli Jõhviku ja H.D-ga selles, et tema koos

ajavahemikul 20.02.2012. a kuni 14.03.2012. a võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kinnistult ja seal asuvatest hoonetest (millistesse sisenemiseks oli vajalik avada uks) ära AL ’ile kuuluvad võõrad vallasasjadelektrimootoreid 9 tk ja alumiiniumkettaid kokku 11 tk. Kokku tekitati sellega AL ´ile varaline kahju summas 1100 eurot, samuti 6 valget värvi kanistrit (ühe kanistri väärtus 6 eurot), millest viies oli erimärgistusega diiselkütus 110 liitrit väärtusega 1,11 eurot/l, ühe kanistri koos antifriisi kontsentraadiga maksumusega 100 eurot, samuti erinevaid metallist kettaid, niidukiterasid, pliidiplaat, ca 700 kg vanametalli. Antud vargusega tekitati AL ´ile varaline kahju summas 754,2 eurot, kokku tekitatud varaline kahju moodustab 1854,2 eurot.

- samuti tema 15.03.2012.a kella 02.15 paiku, grupis koos

H.D ja Anatoli

Jõhvikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXX bussipeatuse lähedal asuvast kannatanu NTkuuluvatest konteineritest püüdsid ära võtta võõra vallasasja-erinevat metalli koguses 800 kg, väärtusega 184 eurot, mis oli juba laaditud A. Jõhviku kasutuses olnud valget värvi kaubikusse Mercedes Benz reg nr XXX, kuid A.Jõhvik peeti kinni politseipatrulli poolt ning sellest tingituna jäi kuritegu lõpule viimata Seega pani G.F toime korduva võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Jevgeni U.E H.D selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos ja Anatoli Jõhvikuga 19.03.2012.a kella 02.55 –st kuni kella 04.00-ni aadressil XXXvõttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le PS kuuluva ühe tonni metalli kogusummas 275 eurot ja OÜ-le W kuuluvalt territooriumilt 360 kg vanametalli kogusummas 85,20 eurot.

Seega pani G.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, so KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava H.D, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava karistamist järgmiselt:

1) KarS § 199 lg 2 p 7,8, 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud;

2) KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud;

3) KarS § 64 lg 1 järgi kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega ning süüdistatavale 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse mõistmist;

4) KarS § 68 lg 1 järgi süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka arvestamist ning

KarS § 74 lg 1 järgi ärakandmisele kuuluva karistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ning süüdimõistetu allutamist KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele.

Süüdistatava F.S , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava karistamist järgmiselt:

1) KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud;

2) KarS § 68 lg 1 järgi süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka arvestamist ning KarS § 74 lg 1 järgi ärakandmisele kuuluva karistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ning süüdimõistetu allutamist KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele. Süüdistatava G.F-i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava karistamist järgmiselt:

1) KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 5 kuud;

2) KarS § 74 lg 1 järgi ärakandmisele kuuluva karistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ning süüdimõistetu allutamist KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele.

Süüdistatava F.D , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava karistamist järgmiselt:

1) KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 7 kuud;

2) KarS § 68 lg 1 järgi süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka arvestamist ning KarS § 74 lg 1 järgi ärakandmisele kuuluva karistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ning süüdimõistetu allutamist KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele.

Süüdistatava U.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava karistamist järgmiselt:

1) KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 4 kuud;

2) KarS § 68 lg 1 järgi süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka arvestamist ning KarS § 74 lg 1 järgi ärakandmisele kuuluva karistuse täielikult täitmisele pööramata jätmist 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ning süüdimõistetu allutamist KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõuetele. Süüdistatava S.N-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava karistamist järgmiselt:

1) KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi rahalise karistuse mõistmist 250 päevamäära;

2) KarS § 68 lg 1 järgi süüdistatava poolt eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka arvestamist.

3) KarS § 66 lg 1 järgi tasumisele kuuluva, 247 päevamäära rahalise karistuse ajatamist 10-le kuule.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigija määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatavad jäid kokkulepete ja nendest tulenevate karistuste juurde, kinnitades et sõlmisid kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde.

Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et H.D poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb H.D-le mõista kokkuleppekohane karistus.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et F.S poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb F.S-ile mõista kokkuleppekohane karistus.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et G.F-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb G.F-ile mõista kokkuleppekohane karistus.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et F.D poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb F.D-le mõista kokkuleppekohane karistus.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et U.E poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb U.E-le mõista kokkuleppekohane karistus.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.N-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb S.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Käesolev kriminaalasi eraldati kriminaalasjast nr 1-12-8320 iseseisvasse menetlusse. Kriminaalasjas nr 1-12-8320 on tsiviilhagi esitanud:

AS A 6451,38€ väljamõistmiseks solidaarselt H.D-lt, A. Jõhvikult ja S. Antojevskilt;

-™OÜ hagi 5000€ väljamõistmiseks solidaarselt H.D-lt, A. Jõhvikult ja F.S-ilt. -A. Lesment hagi 1814€ väljamõistmiseks solidaarselt H.D-lt, A. Jõhvikult, F.S-ilt ja G.F-ilt. -OÜ K hagi 402€ väljamõistmiseks solidaarselt F.S-ilt, A. Jõhvikult ja S. Antonjevskilt. -OÜ HA hagi 138€ väljamõistmiseks solidaarselt F.S-ilt, A. Jõhvikult. -R AS hagi 3600€ väljamõistmiseks solidaarselt F.S-ilt ja A. Jõhvikult.

07.01.2013 toimunud istungil võtsid süüdistatavad H.D , F.S , F.D , G.F kannatanute hagid õigeks. A. Jõhvik hagisid ei tunnistanud.

Kohtu hinnangul on kannatanute nõue jagatava iseloomuga – esitatud süüdustusest nähtuvalt tegutsesid isikud koos. Seega tuleb kannatanute hagid rahuldada osas, milles süüdistatavad H.D , F.S, F.D, G.F hagid õigeks võtsid. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; VõS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Seega leiab kohus järgmist:

AS A tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles H.D ja F.D hagi õigeks võtsid. Välja mõista solidaarselt H.D-lt ja F.D-lt AS A kasuks 4300,92

EUR (neli tuhat kolmsada eurot ja üheksakümmend kaks eurosenti). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda AS A arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB pangas. AS A tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

™OÜ tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles H.D ja F.S hagi õigeks võtsid. Välja mõista solidaarselt H.D-lt ja F.S-ilt ™OÜ kasuks 3333,32

EUR (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja kolmkümmend kaks eurosenti).

Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda ™OÜ arveldusarvele nr

XXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas. ™OÜ tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

AL (L ) tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles H.D , F.S ja G.F hagi õigeks võtsid. Välja mõista solidaarselt H.D-lt, F.S-ilt ja G.F-ilt

AL kasuks 1360,50 EUR (üks tuhat kolmsada kuuskümmend eurot ja viiskümmend eurosenti). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda AL arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank pangas. AL tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

OÜ K tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles F.S ja F.D hagi õigeks võtsid. Välja mõista solidaarselt F.S-ilt ja F.D-lt OÜ K kasuks

268,00 EUR (kakssada kuuskümmend kaheksa). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda OÜ K arveldusarvele nr XXXXXXXXXX AS Unicredit Bank Eestis. OÜ K tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

OÜ HAtsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles F.S hagi õigeks võttis. Välja mõista

F.S-ilt OÜ HA kasuks 69,00 EUR (kuuskümmend üheksa eurot). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda OÜ HAarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Danske Bank pangas. OÜ HAtsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12- 8320 raames. R AS tsiviilhagi rahuldada osaliselt, osas milles F.S hagi õigeks võttis. Välja mõista

F.S-ilt R AS kasuks 1800,00 EUR (üks tuhat kaheksasada eurot). Tsiviilhagi katteks välja mõistetud kahjuhüvitis tuleb kanda R AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX №rdea pangas. R AS tsiviilhagi väljamõistmata osas kuulub läbivaatamisele kriminaalasja nr 1-12-8320 raames.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; 2013 aastal on sundraha suurus 480,00 EUR.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Süüdistatavatele olid kaitsjad määratud riigi poolt, kaitsjad on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks, taotlused on rahuldatud. Kõik süüdistatavad esitasid taotlused menetluskulude ajatamiseks.

Süüdistatav G.F-i kaitsja esitas taotluse menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks – G.F on töövõimetuspensionär ning tema igakuine sissetulek on 178,00 EUR, korterikulu on

190,00 EUR; isik elab toetustest; süüdistatava S.N-i ja U.E kaitsjad taotlesid samuti menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Prokurör ei vaielnud vastu süüdistatavate taotlustele menetluskulu ajatamises, samuti ei olnud prokurör vastu, et G.F-i menetluskulud jäetakse osaliselt riigi kanda; S.N-i ja U.E kaitsja taotlusega prokurör ei nõustunud.

KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; lg 3 järgi võib menetluskulu jätta osaliselt riigi kanda. Kohus nõustub G.F-i kaitsja taotlusega – G.F on töövõimetu ning menetluskulude täielik kandmine on seega võimatu; S.N-i kaitsja taotlusega kohus ei nõustu – isik on töövõimeline ja täisealine isik – menetluskulude vähendamiseks alus puudub. Seega tuleb menetluskulud välja mõista järgmiselt:

Välja mõista H.D-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR. Välja mõista F.S-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR.

Välja mõista F.D-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR. Välja mõista U.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR.

Välja mõista S.N-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR. Määrata, et sundraha tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 40,00 EUR. Jätta G.F-i sundraha 480,00 EUR riigi kanda.

Välja mõista H.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 527,75 EUR (kaitsjatasu).

Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 43,97 EUR.

Välja mõista F.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 786,95 EUR (kaitsjatasu).

Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 65,57 EUR.

Välja mõista G.F-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 200,00 EUR (kaitsjatasu).

Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 16,66 EUR. Jätta kaitsjatasu osaliselt, 356,55 EUR osas riigi kanda. Välja mõista U.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 537,35 EUR (kaitsjatasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 44,78 EUR.

Välja mõista F.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 518,15 EUR (kaitsjatasu).

Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 43,18 EUR. Välja mõista S.N-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 508,55 EUR (kaitsjatasu). Määrata, et menetluskulu tuleb tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on 42,38 EUR.

Kohtunik: