Legislator Case Law & Legislation
4-12-6827/2 AI generated

4-12-6827/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-12-6827/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

4-12-6827/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 22. jaanuar 2013.a, Liivalaia Kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 6827 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Väärteoasi J.B süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik J.B, isikukood xxx; kodakondsus: EV; elukoht: xxx; töökoht: ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 22. jaanuar 2013.a. Istungil osalenud isikud

Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse

menetlusteenistuse esindaja vanemkonstaabel Enel Reegat

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.B LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 16 /kuusteist/ päeva.

Kohustada J.B asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 28.02.2013.a.

Aresti kandmise kohaks määrata Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Põlva arestikamber, aadressil Võru 12, Põlva.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

J.B poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada J.B suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Väärteoasi nr. 4 – 12 – 6827

2

PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Rozgonjuki (Rozgonjuk) poolt on 03.12.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1330646 selle kohta, et J.B juhtis 03.12.2012.a. kella 22:25 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kopli 69e/1

juures, liikudes Pelguranna tänava suunas, mootorsõidukit Volkswagen Golf,

registreerimismärgiga xxx omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus J.B LS § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

J.B kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi sekretäri poolt teavitati 02.01.2013.a. kell 11:20 menetlusalust isikut tema poolt antud telefoninumbril xxx kohtuistungi toimumise ajast ja

kohast. Menetlusalune isik J.B kinnitas telefoni teel, et ta on teadlik kohtuistungi

toimumise ajast ja kohast ning mitteilmumise tagajärgedest teadlik. Ühtlasi avaldas

menetlusalune isik oma elukohana Suuremetsa küla, Põlva maakond. Kohtuistungi päeval ta

ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et J.B

süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates

väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad

järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul

menetlusalune isik J.B eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada J.B väärteoprotokollis kirjeldatud

rikkumise eest arestiga 16 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et J.B süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega:

- , mille kohaselt tunnistab rikkumist. menetlusaluse isiku poolt 03.12.2012.a antud ütlustega - , millest nähtub, et 03.12.2012.a. PPA Põhja Prefektuuri isikusamasuse tuvastamise õiendiga

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Rozgonjuk tuvastas J.B isiku

viimase ütluste ja välimuse võrdlemisel m-KAIRI andmebaasi andmetega ning infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemusel oli tegu sama isikuga.

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Rozgonjuk otsustas 03.12.2012.a.

kõrvaldada J.B sõiduki Volkswagen Golf, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt

liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki

juhtimisõigus. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse omandamiseni.

J.B on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 10.12.2012.a. J.B kehtivaid juhilubasid ei olnud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Lõuna Prefektuuri Põlva

politseijaoskonna välijuht Tarvo Nõgesmäe otsustas 16.10.2011.a. kõrvaldada J.B sõiduki Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3

alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati

3

mootorsõiduki juhtimiselt kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. J.B on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud.

- , millisest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega kui ka arestiga. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – J.B-le inkrimineeritud väärtegu LS

§ 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 03.12.2012.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus ning menetlusalune isik oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

LS § 201 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – J.B teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus J.B mootorsõidukit juhtima.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud J.B käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et J.B ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude

toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et J.B-le määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on J.B ka varasemalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole J.B hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude

toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut on 20.02.2012.a. karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest 15 päevase arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 16 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata

tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 28.02.2013.a.

Kohus juhindub KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113

Aulike Salo Kohtunik

4