1-12-5410/34 · Tartu Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 20. veebruar 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5223 (ühendatud 10240105812, 11240105149) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Deniss Berjozkini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi,

Juri Drangovski süüdistuses KarS § 121, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, Aleksei Kostenkovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi, T.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 9

järgi, Maksim Želeikini süüdistuses KarS § 121 järgi, lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 19. novembri 2012 otsus Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Deniss Berjozkin ja tema kaitsja vandeadvokaat

Sergei Politšev, süüdistatav T.O , süüdistatav Juri Drangovski, süüdistatav Aleksei Kostenkov Prokurör Sofja Hristoforova Süüdistatav Deniss Berjozkin

Elukoht XXXXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38808093724, Varasemad karistatused: - 05.10.2004 Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 2 aastat. Lääne- Viru MK 19.11.2004 määrusega katseaega pikendati 6 kuu võrra;

- 26.10.2010 Viru Maakohtu poolt KarS § 141 lg 1 järgi KarS § 68 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 11 kuud 23 päeva katseajaga 2 aastat;

- 12.05.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 3 aastat;

- 19.01.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 183 lg 2 p 2 järgi

2 KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud 27 päeva. Kannab karistust 19.01.2012 kohtuotsuse alusel. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdistatav Juri Drangovski

Elukoht XXXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 38701153725, Varasemad karistatused: - 03.11.2005 Narva Linnakohtu poolt KarS § 263 p 1, § 215

lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat, KarS § 74 lg 2 alusel

vangistusega 3 kuud, KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 9 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 24.05.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8 - § 25 lg 1, 2, § 121, § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 214 lg 2 p 1, 4, § 404, § 117 järgi vangistusega 3 aastat, KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1,

§ 65 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 2 kuud 29 päeva; - 03.03.2011 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 18 kuud.

Kannab karistust 03.03.2012 kohtuotsuse alusel alates 17.09.2012. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina Süüdistatav Aleksei Kostenkov

Elukoht XXXX, isikukood 37310233718, Varasemad karistatused:

- 25.11.2008 Viru Maakohtu poolt KarS § 376 lg 1 järgi

KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud;

- 29.01.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 18 kuud. Kaitsja vandeadvokaat Jekaterina Jevšina Süüdistatav T.O

Elukoht XXXX isikukood XXX, Varasem karistatus:

- 18.11.2005 Narva Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2,

§ 183 lg 2 p 1, 2 järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 11 kuud 25 päeva. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 19. novembri 2012 otsus muutmata ja sellele esitatud apellatsioonid rahuldamata.

3

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 211,20 eurot, sh käibemaks 35,20 eurot, vandeadvokaat Sergei

Politševile süüdistatav Deniss Berjozkinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Deniss Berjozkinilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi

eest 211,20 eurot, sh käibemaks 35,20 eurot, riigituludesse.

4. Deniss Berjozkinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Deniss Berjozkin 1-12-5223 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada otsuse teinud

ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsuse sisu 1. Viru Maakohtu 19.11.2012 otsusega tunnistati D. Berjozkin süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.08.2012 kuni 19.08.2012, s.o 3 päeva ja

mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 19.01.2012 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistus – 2 aastat

3 kuud 27 päeva – ning mõisteti D. Berjozkinile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha 19.01.2012 kohtuotsuse

alusel osaliselt ärakantud karistus – alates 19.01.2012 kuni 19.11.2012, s.o 10 kuud – ning

mõisteti ärakandmisele 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.11.2012.

Sama otsusega tunnistati J. Drangovski süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti talle

karistuseks 9 kuud vangistust ning KarS § 121 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti J. Drangovskile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati J. Drangovskit vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.03.2011 kohtuotsuse järgi

ärakandmata osa võrra (seisuga 19.11.2012 jäi kandmiseks 5 kuud 28 päeva) ning mõisteti J. Drangovskile liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.11.2012.

Sama otsusega tunnistati A. Kostenkov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti talle

karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja A. Kostenkovit karistati vangistusega 8 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.11.2012.

4 Sama otsusega tunnistati T.O süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõisteti talle

karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja karistati T.O vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.08.2012 kuni 19.08.2012, s.o 3

päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.11.2012. Sama otsusega mõisteti M. Želeikin süüdi KarS § 121 järgi, kuid M. Želeikin maakohtu otsust ei vaidlustanud. 2. D. Berjozkinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 22.05.2011.a kuni

05.06.2011.a vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit lõikas maha ja varastas 475 meetrit võrgust piirdeaeda koos metallist postidega, mis ümbritsesid Narva-Jõesuus Metsa tn 7

territooriumi, tekitades Narva-Jõesuu Linnavalitsusele materiaalset kahju kogusummas 17723,63 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 22.05.2011.a kuni 05.06.2011.a Narva-Jõesuu linnas Metsa tn 7

territooriumil vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikas maha ja varastas 26

meetrit soojustrassi torusid, tekitades Narva-Jõesuu Linnavalitsusele materiaalset kahju 2576,86 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 15.06.2011.a kella 22.00 kuni 16.06.2011.a kella 07.00 vaba

juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikas maha ja varastas Narva-Jõesuus Aia tn 17 asuva hotelli Mereranna kahepoolsed väravad maksumusega 1000 eurot ja ühe poolega värava maksumusega 1000 eurot, tekitades hotellile Mereranna materiaalset kahju kogusummas 2000 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 27.06.2011.a kella 16.00 kuni 29.06.2011.a kella 11.00 vaba

juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikas maha ja varastas Vaivara vallas Riigiküla

kalmistul asuva pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 16 metallvõrgust sektsiooni, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 500 eurot;

Samuti tema 20.07.2011.a kuni 21.07.2011.a kella 08.30 grupis T.O ja A. Kostenkoviga, vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Narvas, Vabaduse 22 asuva garaažikooperatiivi Baltikaplus territooriumilt metallist estakaadi, tekitades garaažikooperatiivile Baltikaplus materiaalset kahju kogusummas 1200 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 23.07.2011.a kella 13.00 kuni 25.07.2011.a kella 13.00 vaba

juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikas maha ja varastas Vaivara vallas Riigiküla

kalmistul asuva pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 14 metallvõrgust sektsiooni, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 450 eurot;

Samuti tema 26.07.2011.a kella 02.50 paiku vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikas maha ja varastas Narvas, Karja tn 6 asuva haiglakompleksi territooriumilt 45 metallist piirdeaia sektsiooni maksumusega igaüks 243 eurot, kogumaksumusega 10935 eurot, tekitades SA-le Narva Haigla materiaalset kahju summas 10935 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 28.07.2011.a kella 17.15 kuni 29.07.2011.a kella 09.10 vaba

juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikas maha ja varastas Vaivara vallas Riigiküla

kalmistul asuva pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 19 metallvõrgust sektsiooni, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 600 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 02.08.2011.a kella 23.00 kuni 03.08.2011.a kella 06.30 grupis

T.O, J. Drangovski ja A. Kostenkoviga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid aiandusühistu Anil territooriumil asuva Anilini

tänavalt ühe värava poole ning seejärel aiandusühistu Anil territooriumil asuvalt Majaka

tänavalt kaks värava poolt koos tugipostidega, tekitades aiandusühistule Anil materiaalset kahju kogusummas 628 eurot;

5

Samuti tema ajavahemikul 08.08.2011.a kuni 10.08.2011.a kella 11.00 paiku grupis

T.O, J. Drangovski ja A. Kostenkoviga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Vaivara vallas Riigiküla kalmistul asuva

pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 6 metallvõrgust sektsiooni, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 200 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 15.08.2011.a kella 20.00 kuni 16.08.2011.a kella 07.00 grupis

T.O, J. Drangovski ja A. Kostenkoviga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Aiandusühistu Volna territooriumilt 65 meetrit

metallvõrgust piirdeaeda maksumusega 1 euro meetri eest, kokku summas 65 eurot, ning

samuti 16 metallist posti väärtusega igaüks 4,5 eurot, kokku poste 72 euro eest, millega tekitasid aiandusühistule Volna materiaalset kahju kogusummas 137 eurot; Samuti tema ajavahemikul 15.08.2011.a kuni 17.08.2011.a kella 17.15 grupis T.O,

J. Drangovski ja A. Kostenkoviga vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikasid

maha ja varastasid Vaivara vallas Riigiküla kalmistul asuva pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 8 metallvõrgust sektsioonid, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 250 eurot. Samuti tema, 07.10.2011.a kella 13.00 paiku lõhkus ukseluku ning tungis ühiselamu tuppa aadressil: XXXXX, kust pani toime E.U. kuuluva arvutiprotsessori maksumusega 80 eurot, kõlarite maksumusega 45 eurot, mobiiltelefoni Sony Ericsson W850i maksumusega 70 eurot, varguse, tekitades kannatanule materiaalset kahju summas 195 eurot.

Sellega pani D. Berjozkin süüdistuse kohaselt toime võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, s.t KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 kuriteo.

2.1. J. Drangovskit süüdistatakse selles, et tema 30.10.2010.a kella 01.00 paiku, olles

alkoholijoobes loomemaja juures asukohaga Narva, Partisani 2, tegutsedes grupis M. Želeikiniga, isiklike vaenulike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi mitu korda rusikaga

vastu lõuga A.T. , peale seda kui kannatanu saadud löögi tagajärjel maha kukkus, lõi juba lamavat kannatanut palju kordi vastu keha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja pea

pindmiseid hulgivigastusi ja ülemise esimese parema hamba murdu. Samuti lõi mitu korda rusikatega vastu nägu sündmuskohal olnud A.N. , millega tekitas talle füüsilist valu. Sellega pani J. Drangovski süüdistuse kohaselt toime teise inimese tervise kahjustamise, ehk kehalise väärkohtlemise, s.t KarS § 121 kuriteo. Samuti tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas ajavahemikul 02.08.2011.a

kella 23.00 kuni 03.08.2011.a kella 06.30 grupis T.O , D. Berjozkini ja

A. Kostenkoviga vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid

aiandusühistu Anil territooriumil asuva Anilini tänavalt ühe värava poole ning seejärel

aiandusühistu Anil territooriumil asuvalt Majaka tänavalt kaks värava poolt koos tugipostidega, tekitades aiandusühistule Anil materiaalset kahju kogusummas 628 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 08.08.2011.a kuni 10.08.2011.a kella 11.00 paiku grupis

T.O, D. Berjozkini ja A. Kostenkoviga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Vaivara vallas Riigiküla kalmistul asuva

pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 6 metallvõrgust sektsiooni, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 200 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 15.08.2011.a kella 20.00 kuni 16.08.2011.a kella 07.00 grupis

T.O, D. Berjozkini ja A. Kostenkoviga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Aiandusühistu Volna territooriumilt 65 meetrit

metallvõrgust piirdeaeda maksumusega 1 euro meetri eest, kokku summas 65 eurot, ning

samuti 16 metallist posti väärtusega igaüks 4,5 eurot, kokku poste 72 euro eest, millega tekitasid aiandusühistule Volna materiaalset kahju kogusummas 137 eurot;

6 Samuti tema ajavahemikul 15.08.2011.a kuni 17.08.2011.a kella 17.15 grupis T.O,

D. Berjozkini ja A. Kostenkoviga vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikasid

maha ja varastasid Vaivara vallas Riigiküla kalmistul asuva pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 8 metallvõrgust sektsioonid, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 250 eurot.

Sellega pani J. Drangovski süüdistuse kohaselt toime võõra vallasaja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis ja süstemaatiliselt, s.t. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 kuriteo.

2.2. A. Kostenkovi süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud

omastamise, taas 20.07.2011.a kuni 21.07.2011.a kell 08.30 grupis T.O ja

D. Berjozkiniga, vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Narvas, Vabaduse 22 asuva garaažikooperatiivi Baltikaplus territooriumilt metallist estakaadi, tekitades garaažikooperatiivile Baltikaplus materiaalset kahju kogusummas 1200 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 02.08.2011.a kella 23.00 kuni 03.08.2011.a kella 06.30 grupis

T.O, D. Berjozkini ja J. Drangovskiga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid aiandusühistu Anil territooriumil asuva Anilini

tänavalt ühe värava poole ning seejärel aiandusühistu Anil territooriumil asuvalt Majaka

tänavalt kaks värava poolt koos tugipostidega, tekitades aiandusühistule Anil materiaalset kahju kogusummas 628 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 08.08.2011.a kuni 10.08.2011.a kella 11.00 paiku grupis

T.O, D. Berjozkini ja J. Drangovskiga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Vaivara vallas Riigiküla kalmistul asuva

pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 6 metallvõrgust sektsiooni, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 200 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 15.08.2011.a kella 20.00 kuni 16.08.2011.a kella 07.00 grupis

T.O, D. Berjozkini ja J. Drangovskiga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Aiandusühistu Volna territooriumilt 65 meetrit

metallvõrgust piirdeaeda maksumusega 1 euro meetri eest, kokku summas 65 eurot, ning

samuti 16 metallist posti väärtusega igaüks 4,5 eurot, kokku poste 72 euro eest, millega tekitasid aiandusühistule Volna materiaalset kahju kogusummas 137 eurot; Samuti tema ajavahemikul 15.08.2011.a kuni 17.08.2011.a kella 17.15 grupis T.O, D. Berjozkini ja J. Drangovskiga vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Vaivara vallas Riigiküla kalmistul asuva pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 8 metallvõrgust sektsioonid, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 250 eurot.

Sellega pani A. Kostenkov süüdistuse kohaselt toime võõra vallasaja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis süstemaatiliselt, s.t. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 kuriteo. 2.3. T.O süüdistatakse selles, et tema 20.07.2011.a kuni 21.07.2011.a kella 08.30

grupis A. Kostenkovi ja D. Berjozkiniga, vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit,

lõikasid maha ja varastasid Narvas, Vabaduse 22 asuva garaažikooperatiivi Baltikaplus

territooriumilt metallist estakaadi, tekitades garaažikooperatiivile Baltikaplus materiaalset kahju kogusummas 1200 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 02.08.2011.a kella 23.00 kuni 03.08.2011.a kella 06.30 grupis

A. Kostenkovi, D. Berjozkini ja J. Drangovskiga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid aiandusühistu Anil territooriumil asuva Anilini

tänavalt ühe värava poole ning seejärel aiandusühistu Anil territooriumil asuvalt Majaka

tänavalt kaks värava poolt koos tugipostidega, tekitades aiandusühistule Anil materiaalset kahju kogusummas 628 eurot;

7

Samuti tema ajavahemikul 08.08.2011.a kuni 10.08.2011.a kella 11.00 paiku grupis

A. Kostenkovi, D. Berjozkini ja J. Drangovskiga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Vaivara vallas Riigiküla kalmistul asuva

pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast 6 metallvõrgust sektsiooni, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 200 eurot;

Samuti tema ajavahemikul 15.08.2011.a kella 20.00 kuni 16.08.2011.a kella 07.00 grupis

A. Kostenkovi, D. Berjozkini ja J. Drangovskiga vaba juurdepääsu teel, kasutades

gaasilõikurit, lõikasid maha ja varastasid Aiandusühistu Volna territooriumilt 65 meetrit

metallvõrgust piirdeaeda maksumusega 1 euro meetri eest, kokku summas 65 eurot, ning

samuti 16 metallist posti väärtusega igaüks 4,5 eurot, kokku poste 72 euro eest, millega tekitasid aiandusühistule Volna materiaalset kahju kogusummas 137 eurot; Samuti tema ajavahemikul 15.08.2011.a kuni 17.08.2011.a kella 17.15 grupis A. Kostenkovi, D. Berjozkini ja J. Drangovskiga vaba juurdepääsu teel, kasutades gaasilõikurit, lõikasid maha

ja varastasid Vaivara vallas Riigiküla kalmistul asuva pumbajaama ümbritsevast piirdeaiast

8 metallvõrgust sektsioonid, tekitades SA-le Vaivara Kalmistud materiaalset kahju kogusummas 250 eurot.

Sellega pani T.O süüdistuse kohaselt toime võõra vallasaja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, süstemaatiliselt, s.t. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 kuriteo.

3. Maakohtu otsuse kohaselt tunnistasid süüdistatavad kohtuistungil end kuritegude

toimepanemises täielikult süüdi. J. Drangovski, T.O , A. Kostenkov ning

M. Želeikin võtsid kõik esitatud tsiviilhagid omaks ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav D. Berjozkin taotles enda ülekuulamist ning seletas kohtule, et vaatamata sellele, et ta tunnistab end süüdi täielikult, vaidleb mõneti vastu kolme tsiviilhagidele. Ülejäänud osas

jäi D. Berjozkin oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde ning ei soovinud rohkem

ütlusi anda. Maakohus tõi välja tõendid, mis süüdistatavate süüd kinnitavad ning leidis, et

süüdistatavate käitumises esinevad nendele inkrimineeritavate kuritegude süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 4. Maakohus põhjendas karistuste mõistmist alljärgnevalt. 4.1. D. Berjozkinit on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh reaalse vangistusega ja ta

kannab praegu karistust teise kuriteo eest. Rahaline karistus (mida on võimalik määrata

KarS § 199 lg 2 järgi) antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna karistus uute, tahtlikult

toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Seoses sellega, ja karistuse eesmärkide saavutamiseks, tuleb karistada D. Berjozkinit vangistusega. Süüdistatav

D. Berjozkin on ajavahemikul 22.05.2011-27.10.2011 toime pannud 13 vargust. Ta pani vargused toime süstemaatiliselt. Tema poolt kannatanutele tekitatud materiaalne kahju ületab

30000 eurot. Ülalnimetatud asjaoludele tuginedes väärib D. Berjozkin maksimaalset,

KarS §-s 199 lg 2 ettenähtud karistust, s.t 5 aastat vangistust. Arvestades aga karistust

kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes esinevat süü ülestunnistamist ning uurimisele

kaasaaitamist, tuleb oluliselt kergendada D. Berjozkini karistust ning mõista temale vaid 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus 19.01.2012

Viru Maakohtu poolt mõistetud vangistusega (2 aastat 3 kuud 27 päeva) ning moodustada

liitkaristus. Arvestades D. Berjozkini poolt toimepandud kuritegude arvu ning süstemaatilisust, tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks mõista D. Berjozkinile liitkaristus

üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, et edastada D. Berjozkinile selge sõnum, et niisugune käitumine on eriti taunitav ning toob kaasa rangema karistuse. 4.2. J. Drangovski Süüdistatav on toime pannud 4 vargust ning samuti teise isiku kehalise väärkohtlemise. Teda on varem kohtu poolt karistatud, sh reaalse vangistusega. Viimane kord

8 karistati teda tingimisi vangistusega. Temale mõistetud tingimisi vanglakaristus ei mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning katseaja jooksul pani ta tahtlikult toime

veel viis kuritegu. Ülaltoodu alusel rahaline karistus (mida on võimalik määrata nii

KarS § 199, kui ka 121 järgi) antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul ei saa karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, olla eelnevast karistusest leebem. Kohtu

hinnangul on karistuse eesmärkide saavutamiseks otstarbekohane karistada J. Drangovskit

vangistusega. Arvestades karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes esinevat süü

ülestunnistamist ning uurimisele kaasaaitamist, ning samuti seda, et ta pani toime vaid 4 vargust ning 1 kehalise väärkohtlemise, on võimalik J. Drangovskile karistus mõista oluliselt alla KarS § 199 lg 2 ja 121 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Vastavalt KarS § 64 lg 1 samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud

üksikkaristusest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima

karistusega. Kuna J. Drangovski pani toime eriliigilised kuriteod ning need pole üksteisega

seotud, mõistab kohus temale liitkaristuse üksikkaristusest raskeima suurendamise teel.

KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.03.2011

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (seisuga 19.11.2012 ärakandmisele kuulub 5 kuud 28 päeva). 4.3. T.O

Süüdistatav on toime pannud 5 vargust. Teda on varem kohtulikult karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega. Ülaltoodu alusel rahalise karistuse mõistmine

(mida on võimalik määrata KarS § 199 järgi) antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Kohtu

hinnangul ei saa karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, olla eelnevast

karistusest leebem. Samuti on karistuse eesmärkide saavutamiseks otstarbekohane karistada

T.O vangistusega. Arvestades KarS § 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna esinevat süü ülestunnistamist ja uurimisele kaasaaitamist ning seda, et ta pani toime 5 vargust,

on võimalik T.O-le karistus mõista oluliselt alla KarS § 199 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmist määra.

Kohus võttis T.O-le karistuse mõistmisel arvesse ka seda, et Eesti

karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase

isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid T.O puhul ei esine.

4.4. A. Kostenkov

Süüdistatav on toime pannud 5 vargust. Teda on varem kohtu poolt

karistatud tingimisi vangistusega. Temale mõistetud tingimisi vanglakaristus ei mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning ta pani tahtlikult toime veel viis kuritegu. Ülaltoodu alusel rahaline karistus (mida on võimalik määrata KarS § 199 järgi) antud juhul

kohaldamisele ei kuulu. Kohtu hinnangul ei saa karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, olla eelnevast karistusest leebem. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärkide

saavutamiseks otstarbekohane karistada A. Kostenkovit üksnes vangistusega. Arvestades KarS § 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna esinevat süü ülestunnistamist ning uurimisele kaasaaitamist, on võimalik A. Kostenkovile karistuseks mõista oluliselt alla KarS § 199 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Kohus arvestas A. Kostenkovile karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et

vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid A. Kostenkovi puhul ei esine. 5. Maakohtu otsuse kohaselt on kannatanu A.T. poolt esitatud tsiviilhagi summas 9605 krooni, s.o.613,87 eurot (k. I, lk 12 - 13). Kannatanu SA Narva Haigla esindaja poolt on esitatud

9 tsiviilhagi summas 10935 eurot (k. II, lk 121 – 123, k. III, lk 168). HÜ Baltikaplus esindaja Vladimir Sokolovi poolt on esitatud tsiviilhagi summas 1200 eurot (k. III, lk 160). AÜ Volna esindaja Vladimir Kisseljovi poolt on esitatud tsiviilhagi summas 100 eurot (k. III, lk 162). AÜ Anil esindaja Leonid Moltšanovi poolt on esitatud tsiviilhagi summas 628 eurot (k. III, lk 171). SA-e Vaivara kalmistud esindaja Anti Kallam esitas tsiviilhagi summas 2000 eurot (k. III, lk 175). Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt on esitatud tsiviilhagi summas 20300,49 eurot (k. III, lk 176 – 179). Maakohtu otsuse kohaselt võtsid kohtuistungil kõik süüdistatavad A.T. , HÜ Baltikaplus, AÜ Volna, AÜ Anil ning SA Vaivara Kalmistud poolt esitatud tsiviilhagid omaks. Seega TsMS § 440 lg 1 kuuluvad ülalnimetatud kannatanute tsiviilhagid rahuldamisele.

Süüdistatav D. Berjozkin seletas kohtule, et, vaatamata sellele, et ta tunnistab ennast süüdi täielikult, vaidleb ta kolme tsiviilhagi vastu.

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt esitatud tsiviilhagi suhtes (summas 17723,63 eurot,

22.05.2011 kuriteoepisood) seletas D. Berjozkin, et ta ei lõiganud poolt kilomeetrit, nagu

tsiviilhageja väidab, ta lõikas vaid 150-200 meetrit maha. Ta võttis antud tsiviilhagi omaks osaliselt, summas 1200 eurot, mida ta sai müüdud metalli eest.

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt esitatud tsiviilhagi suhtes (summas 2576,86 eurot,

05.06.2011 kuriteoepisood) seletas D. Berjozkin, et ta ei võtnud soojustrassi metalltorusid koguses 26 meetrit, ta võttis vaevalt 10-15 meetrit. Ta võttis antud tsiviilhagi omaks osaliselt, summas 200 eurot, mida ta sai müüdud metalli eest. SA Narva Haigla poolt esitatud tsiviilhagi suhtes seletas D. Berjozkin, et ta ei ole nõus selle

hagisummaga, sest märgitud on 48 sektsiooni, mis ei ole õige. Seal võis olla vaevalt 15-18 sektsiooni, seda ta lõikas öömaja taga. Ta võttis antud tsiviilhagi omaks osaliselt, summas 600 eurot. Maakohus oli seisukohal, et ülalnimetatud kuritegude toimepanemine just D. Berjozkini poolt on leidnud kinnitust. Kriminaalmenetluse materjalidest ning samuti ka D. Berjozkini ütlustest

ei nähtu, et sündmuskohtadel oleks viibinud keegi kolmas isik. Maakohus ei nõustunud

D. Berjozkini seisukohaga, et ta vastutab tekitatud kahju eest vaid kuriteo toimepanemise tulemusel saadud kasumi ulatuses, s.t selles summas, mida ta sai varastatud vara kokkuostu

viidud vanametalli müügist. Kuna D. Berjozkini poolt oli varastatud mitte vanaraud, vaid

kasutuseks kõlblikud metallist esemed (metallist võrk, postid jne), peab ta heastama kannatanutele tema poolt tekitatud kahju, arvestades varastatud asjade esialgset hinda.

Narva-Jõesuu Linnavalitsusele (otsuses ekslikult märgitud Narva-Linnavalitsusele) tekitatud

kahju suurus on maakohtu otsuse kohaselt tõendatud hagile lisatud dokumentidega. Pakkumisest nr 2102226 (k III lk 177), 16.05.2012 pakkumisest (k III lk 178) ning 05.08.2011

pakkumisest (k III lk 179) nähtub, et D. Berjozkini poolt varastatud ning rikutud esemete taastamine läheb hagejale maksma 20300.49 eurot. Maakohus leidis, et SA-le Narva Haigla tekitatud kahju suurus on tõendatud, kuna tõendamist on leidnud, et just D. Berjozkin pani toime SA Narva Haigla kuuluva vara varguse. Mingeid omapoolseid kalkulatsioone D. Berjozkin ega tema kaitsja ei esitanud ning nende vastuväited

on paljasõnalised. Maakohus leidis eeltoodust tulenevalt KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043

alusel, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ning SA Narva Haigla tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu D. Berjozkini apellatsioon

10

6. D. Berjozkin taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist: karistuse kergendamist lugedes

uus karistus kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega või prokuröri poolt mõistetud kergema karistuse, s.o 6 kuud vangistust, mõistmist. 6.1. D. Berjozkin leiab, et maakohtu poolt määratud karistus on võrreldes toimepandud teoga

liiga karm. Apellatsiooni kohaselt kannab D. Berjozkin praegu karistust raskemate narkokuritegude eest, kuid maakohtu poolt mõistetud karistus on varasema karistusega sama

suur. D. Berjozkin rõhutab apellatsioonile saadetud lisas ka seda, et on vangistuses hästi käitunud, õppinud, töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme ning vanglas viibimine on teda juba praeguseks positiivselt mõjutanud ja ta ei pane enam tulvikus kuritegusid toime. D. Berjozkini kaitsja apellatsioon 7. D. Berjozkini kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist: D. Berjozkinile kergema karistuse mõistmist, tsiviilhagide läbi vaatamata jätmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. 7.1. Apellatsiooni kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks tuleb süüdistatavale määrata

maksimaalne karistus KarS § 199 lg 2 järgi. D. Berjozkini tegevus on kvalifitseeritud vargustes üksnes kolme punkti järgi, kuigi KarS § 199 lg 2 näeb ette kokku üheksa punkti.

Maakohus viitab tekitatud kahju suurusele, kuid on jätnud tähelepanuta, et D. Berjozkini tegevus ei ole kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 6 järgi, mis näeb ette varguse toimepanemise

suures ulatuses. Samuti ei ole kannatanute tsiviilhagid tekitatud kahju osas täielikult põhjendatud. 7.2. Apellandi hinnangul ei ole tsiviilhagide rahuldamine põhjendatud. Narva Linnavalitsus ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanu ja pakkumisest nr 2102226 ei nähtu, et ajavahemikul

22.05.2011 - 05.06.2011 süüdistatav D. Berjozkin varastas Narva-Jõesuu, Metsa 7 territooriumilt, võrkaia pikkusega 475 meetrit. D. Berjozkini ütlused selle kohta, et tema lõikas 150-200 meetrit maha, ei ole lükatud teiste tõenditega ümber. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, mis tõendite alusel kohus jõudis järelduseni, et D. Berjozkin varastas võrkaia pikkusega 475 meetrit. Pakkumine nr 2102226 ei ole asjakohane, kuna on tehtud 04.11.2010 s.o enne kuriteo , toimepanemist ja kahju tekitamist Sungate Fence OÜ poolt Narva Rahu Ehituse ABC-le, mitte kannatanu Narva-Jõesuu linnale. 16.05.2012 pakkumisest ja 05.08.2011 pakkumisest ei nähtu,

et süüdistatav D. Berjozkin varastas Narva-Jõesuu, Metsa 7 territooriumilt, 36 meetrit

soojustrassi. D. Berjozkini ütlused selle kohta, et tema võttis vaevalt 10-15 meetrit, ei ole

lükatud teiste tõenditega ümber. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, mis tõendite alusel kohus jõudis järelduseni, et D. Berjozkin varastas 36 meetrit soojustrassi. 16.05.2012 ja 05.08.2011 pakkumistest ei ole näha, et nemad on seotud just nimelt selle soojustrassi taastamisega, mis oli rikutud süüdistatava poolt. Pakkumised on kronoloogiliselt teineteisest kaugel. Nendes on korduvalt arvestatud transpordikulusid, mehhanisme, montaažitöid ja generaatori renti. Kaitsja

leiab, et asjaolu, et just D. Berjozkin pani toime SA Narva Haigla kuuluva vara varguse,

iseenesest ei tõenda veel tekitatud kahju suurust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et rikutud olukorra taastamine maksab 10 935 eurot. Kohtulikul uurimisel ei olnud

lükatud süüdistatava ütlused ümber selle kohta, et võttis vaevalt 15-18 sektsiooni. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, mis tõendite alusel kohus jõudis järelduseni, et D. Berjozkin varastas just 48 sektsiooni. T.O apellatsioon

8. T.O taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist: prokuröri poolt taotletud kergema karistuse tingimisi karistuse või üldkasuliku töö määramist. 8.1. T.O leiab, et maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et ta on abielus, tal on ülalpidamisel 3 last ja ta on peres ainus töötav liige. Apellatsiooni kohaselt on T.O

naine töötu, süüdistataval oleks aga võimalik töötada oma autoteeninduses. T.O märgib, et kahetseb tehtud kuritegu ja lubab edaspidi seadust mitte rikkuda. Vabaduses saaks ta apellatsiooni kohaselt töötada, maksta kohtukulusid ja hüvitada kahjusid.

11

J. Drangovski apellatsioon 9. J. Drangovski taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist: mõistetud karistuse lühendamist 2 päeva võrra.

9.1. J. Drangovski märgib, et tunnistas oma süüd ja kahetseb tehtut. Karistuse lühendamise põhjusena toob J. Drangovski välja soovi veeta oma sünnipäeva pere keskel.

A. Kostenkovi apellatsioon

10. A. Kostenkov taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist: prokuröri poolt taotletud kergema karistuse määramist.

10.1. A. Kostenkovi hinnangul on maakohtu poolt mõistetud liiga karm. Apellatsiooni

kohaselt kahetses A. Kostenkov puhtsüdamlikult toimepandut ja tagastas asjad osaliselt omanikele. Prokurör taotles märksa kergemat karistust kui kohus määras.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus süüdistatavatele mõistetud karistuste osas on

põhjendatud ja seaduslik ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks siinjuures

kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus karistuste

mõistmisel (6 kd tl 51-53) arvestanud süüdistavate süü astet, süüd kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, süüdistatavate isikut ja võimalust mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud seisukohtadega, et süüdistatavatele

mõistetud karistused on liiga ranged. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri poolt kergema

karistuse taotlemine ei anna alust süüdistavatele mõistetud karistuse kergendamiseks, kuna kohus peab lähtuma karistuse mõistmisel KarS § 56 põhimõtetest ega ole seotud süüdistaja

seisukohaga mõistetava karistuse osas. Ringkonnakohus leiab, et D. Berjozkinile, T.O-le

, J. Drangovskile ja A. Kostenkovile maakohtu poolt mõistetud karistused on asjakohaselt motiveeritud, vastavad süüdistatavate süü suurusele ja on kooskõlas eesmärgiga mõjutada süüdistatavaid edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Ringkonnakohus leiab

sarnaselt maakohtuga, et eelkõige varguse episoodide rohkus ja süstemaatiliste vargustega tekitatud kahju suurust arvesse võttes on süüdistatavate süü kuritegude toimepanemisel olnud suur ning arvestades ka nende eelnevat kriminaalkorras karistatust, ei oleks süüdistatavatele

võimalik kergemate karistustega piisavat mõju avaldada. Kindlasti ei ole süüdistatavatele

mõistetud karistused põhjendamatult karmid arvestades viimase aja kohtupraktikat

analoogsetes kuritegudes. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ja ei

pea neid seetõttu vajalikuks tervikuna korrata, leides et apellatsioonides esitatud lubadused

edaspidi õiguskuulekalt käituda ja väited pere toetamise vajaduse, vabaduses sünnipäeva

veetmise soovi või prokuröri poolt kergema karistuse taotlemise kohta, ei anna alust

käesoleval juhul süüdistatavate karistuste kergendamiseks. Ringkonnakohus küll tunnustab

D. Berjozkinit apellatsioonis märgitud positiivse käitumise eest vangistusasutuses, kuid

ainuüksi see asjaolu ei saa veel koheselt tingida maakohtu otsusega mõistetud motiveeritud karistuse kergendamist ringkonnakohtu poolt.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on ka D. Berjozkini kaitsja apellatsioon tsiviilhagi osalise vaidlustamise ja menetluskulude riigi kanda jätmise osas põhjendamatu.

D. Berjozkin on tunnistanud end nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui maakohtu istungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja seega on on võtnud omaks kuritegude toimepanemise süüdistuses toodud asjaoludel ja mahus. Maakohtu otsusega on D. Berjozkini süü toimepandud

vargustes tuvastatud, seda ei ole ta apellatsioonis vaidlustanud ning tema puhtsüdamlik

kahetsus koos uurimisele kaasaaitamisega on olnud ühtlasi tema karistuse kergendamise

12

aluseks. Kuna D. Berjozkin on varguste toimepanemise süüdistuses esitatud mahus omaks

võtnud, näitab tema poolt vaid tsiviilhagi küsimuses varastatu koguste osas kahtlevale

positsioonile asumine, et D. Berjozkini väidetel varastatu väiksemate koguste kohta ei ole

alust ning need osutuvad paljasõnaliseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega, et

kuna kuritegude toimepanemine just D. Berjozkini poolt on leidnud kinnitust, tuleb temal vargustega tekitatud kahju ja ka menetluskulud hüvitada täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on D. Berjozkini maakohtu istungil esitatud oletuslikud väited, et varastatud SA Narva Haigla piirdeaia sektsioone olid vähem ja piirdeaed oli juba enne kellegi poolt lõigatud, asjakohatud. Asjaolu, et D. Berjozkin on kohtueelses menetluses tunnistanud

oma süüd Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt ja Narva Haiglalt kahtlustuses märgitud kogustes

piirdeaia ja torude varastamises ja alles kohtuistungil muutnud oma väiteid eranditult vaid

tsiviilhagi, mitte enda esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistamise osas, annab alust järeldada, et vastavate ütluste andmine on toimunud vaid kahjusumma vähendamise eesmärgil ega vasta tõele. Süüdistatava enda kalkulatsioonid, arvestused ja võrdlused summade osas, mis

tema sai varastatud metalli eest kokkuostus on siinkohal ainetud. Kindlasti ei saa nõustuda

süüdistatava seisukohaga, et temalt saab välja nõuda üksnes kahjusumma, millises õnnestus varastatu realiseerida. Sel juhul asetuks varguse läbi kannatanud põhjendamatult ebavõrdsesse

olukorda ning taoline olukord pole aktsepteeritav meie õigusruumis. Hüvitamisele kuuluv kannatanutele vargusega tekitatud kahjusumma ei saa rajaneda siiski süüdistatava nägemusel nagu talle on meelepärane ja vastuvõetav.

Kannatanute Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja Narva Haigla esindajad on seevastu juba kohtueelses menetluses vahetult pärast kuriteo avastamist teatanud varastatu täpsed kogused, mis kattuvad süüdistuses märgituga ning pole mõistlikku eluliselt usutavat põhjendust, miks peaks ametiasutused teadlikult moonutama neile vargustega tekitatud kahjude asjaolusid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole D. Berjozkini kaitsja apellatsioon ka tekitatud kahju

summade vaidlustamise osas põhjendatud. Kannatanud on esitanud kahju suuruse

tõendamiseks hinnapakkumised, millest nähtuvad kalkulatsioonid varastatud torude ja aia taastamiseks. Süüdistatav ei ole aga hinnapakkumistes toodud kalkulatsioone ümber lükanud

muu kui paljasõnaliste väidetega ning ei ole esitanud kohtule omapoolseid tõendeid, mis

annaksid aluse arvata, et varastatud piirdeaia, aia sektsioonide või torude taastamine oleks võimalik väiksemas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei sea apellatsioonis esitatud väited

kannatanute poolt hinnapakkumistega tõendatud kahju suurust kahtluse alla ega anna alust tsiviilhagi rahuldamata ega ka läbi vaatamata jätmiseks nagu kaitsja on apellatsioonis leidnud.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. 14. D. Berjozkini kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt taotletud riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 4 pooltunni ulatuses vanglas süüdistatavaga konsulteerimiseks ja 7 pooltunni ulatuses apellatsiooni koostamiseks mõistlik ja põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat S. Politševile Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 211,20 eurot, sh käibemaks 35,20 eurot, D. Berjozkinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 185 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu D. Berjozkinilt välja.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas

13