1-13-222/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.jaanuar 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 13 – 222 (12230109086)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Grete Sirgi

Ringkonnaprokurör Rainer Amur

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

G.B, isikukood: xxx; elukoht: Xxx; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: AS T ; kriminaalkorras karistatud 1-l korral ja väärteokorras karistamata KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinni peetud 07.07. – 08.07.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 08.07.2012.a. kuni 08.07.2013.a. süüdistuses KarS § 424 järgi.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.B KarS § 424 järgi ning karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.07. –

08.07.2012.a. s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 74 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui G.B ei

pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxx);

2

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

G.B allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 65 lg 2 alusel pöörata täitmisele 07.03.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa summas 1276.20 eurot, mis kuulub täitmisele iseseisvalt.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on G.B kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

G.B suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista G.B-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 480 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 57.60 eurot

- tasu kaitsjale toimiku koopia tegemise eest – 0.45 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu

jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „G.B 1 – 13 – 222, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete

rikkumisega seoses, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

3

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

G.B süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.07.2012.a. kella 05.00 ajal Harjumaal, Keila

vallas, Maeru külas, Maeru – Klooga teel, mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,92 mg/l).

Sellega rikkus G.B Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja

§ 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Oma tegevusega pani G.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS

§ 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava G.B karistamist vangistusega 8 /kaheksa/ kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 07.07.2012.a. – 08.07.2012.a. s.o. 2 päeva.

Seega lõplikuks karistuseks nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 /seitse/ kuud 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 /kaheksateist/ kuulise katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 65 lg 2 alusel pöörata täitmisele 07.03.2011.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud

ärakandmata rahaline karistus 1276.20 eurot, mis jätta KarS § 64 lg 5 alusel täitmiseks iseseisvalt.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 /viieks/ kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele ringkonnaprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

G.B nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega ja ringkonnaprokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

4 KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava G.B selgituse ja ringkonnaprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised

jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav G.B on sõlmitud

kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb G.B temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab G.B süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu ja ,

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus

osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis

lubaksid järeldada, et G.B esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et G.B-lt tuleb menetluskulud seadusele

tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik