1-07-111/79 · Tartu Ringkonnakohus

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-111 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 16. juuli 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Einar P.J-i (P.J) kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti (Sikut) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 16. juuli 2012 määrus muutmata ja

süüdimõistetu Einar P.J-i kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Viru Maakohtu 22.05.2008 otsusega mõisteti Einar P.J süüdi KarS § 121, § 113 järgi ning karistati liitkaristusega - vangistusega 6 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja algus on 12.07.2006 ja lõpp 11.01.2013.

Tartu Maakohtu 10.12.2010 määrusega vabastati E. P.J tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.01.2013 ning kohustati katseajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75

lõikes 2 p-des 2, 4,7 ja 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda

tööle või võtta töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vabanemist; mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata ja läbida sotsiaalprogramme, kui kriminaalhooldaja seda vajalikuks peab.

Kriminaalhooldusametnik esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande E. P.J-i karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et viimane on rikkunud Tartu Maakohtu 10.12.2010 määrusega määratud lisakohustust: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kriminaalhooldajale sai teatavaks, et politsei on koostanud 17.04.2012 väärteoprotokolli, mille kohaselt E. P.J juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust.

2

2. Tartu Maakohtu 16.07.2012 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja

E. P.J saadeti Viru Maakohtu 22.05.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 kuud ja 21 päeva, ärakandmisele.

24.07.2012 registreeriti Tartu Maakohtus süüdimõistetu E. P.J-i kaitsja määruskaebus, milles

taotleti tühistada Tartu Maakohtu 16.07.2012 määrus ning teha uus määrus, millega jätta

kriminaalhooldusametniku ettekanne täitmisele pööramata. Tartu Maakohus edastas kaebuse ringkonnakohtule.

3. Tartu Ringkonnakohtu 13.08.2012 määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi vaatamata. Tartu

Ringkonnakohus selgitas, et E. P.J-ile Viru Maakohtu 22.05.2008 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele KarS § 76 lg 5 alusel, mis ei ole KrMS § 385 p 26 ja KrMS § 427 lg 2 kohaselt edasikaevatav.

4. Seoses sellega, et Riigikohtu üldkogu 13.11.2012 otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu

täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi täitmisele enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa KarS § 76 lg 5

alusel, tagastas Riigikohus Tartu Ringkonnakohtule E. P.J-i toimiku kriminaalasjas määruskaebuse sisuliseks arutamiseks.

Esimese astme kohtu määruse sisu

5. Maakohus märkis, et KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Maakohus tegi kindlaks, et nähtuvalt kriminaalhooldaja esitatud ettekandest on E. P.J

rikkunud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, seetõttu on kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne põhjendatud ja E. P.J-ile mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele.

Määruskaebuses esitatud taotluse sisu

6. E. P.J-i kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta kriminaalhooldusametniku ettekanne rahuldamata.

Määruskaebuse põhjenduste järgi ei ole asjas vaidlust, et E. P.J pani 12.04.2012 toime

väärteo – alkoholijoobes ja vastava kategooria juhtimistunnistust omamata transpordivahendi

juhtimise. Ta on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult oma käitumist kahetsenud. Nii väärteomenetluse käigus, kui ka kohtuistungil seletas ta, mis asjaoludel ta väärteo toime pani.

Määruskaebuse esitaja märgib, et E. P.J on kogu katseaja kestel, s.o alates 2010. a detsembrist järginud regulaarselt registreerimisnõudeid ja registreerima mittetulekust teavitamise nõudeid. Ettekande esimene rikkumine leidis aset märtsis, teine 17.04.2012, seega on tuvastatud, et 1,5 aasta vältel on ta ennetähtaegse vabastamise tingimusi järginud täpselt.

Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et E. P.J on peale vabanemist leidnud töökoha ning elab koos perega. Tal on 4 last (s.h kaks alaealist – 14- ja 15-aastane) ning invaliidsuspensionil

olev abikaasa. E. P.J on perekonna ainus toitja ja ülalpidaja, mistõttu sõltub tema võimalusest töötada abikaasa ja laste käekäik.

Kaitsja hinnangul ei ole Tartu Maakohtu määrus küllaldaselt põhjendatud. Kohus ei ole analüüsinud süüdimõistetu isikuomadusi ning perekondlikku seisundit ega ole põhjendanud,

3 miks ei ole võimalik jätta E. P.J vaatamata toime pandud väärteole veel tingimisi vabadusse

oma pere keskele. Maakohus on sisuliselt üksnes konstateerinud rikkumise fakti ja ei ole

lähenenud asjale sisuliselt ega individualiseeritult, mida tulnuks teha vabaduse võtmise korral, kuivõrd vabaduse võtmine on ekstreemne olukord ning kuulub kohaldamisele üksnes olukorras, kus kõik muud võimalused süüdimõistetu seaduskuulekale teele pööramiseks on välistatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilise valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Täitmiskohtunik peab seega hindama, kas on täidetud KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeldused, kuid ei saa valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Seega puudub täitmiskohtunikul võimalus nt määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega.

Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et süüdimõistetu

E. P.J on rikkunud katseajal talle tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Tartu Maakohtu 10.12.2010 määrusega pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalhooldaja koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et E. P.J juhtis 17.04.2012

kella 15.05 paiku Pärnu mnt 16 juures Abja-Paluojal Viljandi maakonnas mootorsõidukit

alkoholijoobes, mida tõendab väärteoprotokoll AB 1230103. E. P.J-i seletuse kohaselt tunnistas ta alkoholi tarbimist ja selgitas, et oli tarbinud eelnevalt alkoholi ja ei plaaninud autoga sõita. Abja-Paluojale sõitis ta sellepärast, et talle helistas auto ostja, kes ei saanud ise Kamarale tulla. E. P.J-i sõnul oli ta tarvitanud õlut ja lootis, et joovet ei esine.

8. Ringkonnakohus märgib, et isikut tingimisi vangistusest vabastades annab kohus süüdimõistetule võimaluse näidata, et vangistus on oma eesmärgi täitnud. Seetõttu on mõistetud

vangistusest tingimisi vabastamisel määrav positiivne prognoos, mille juures arvestatakse nii

formaalseid kui ka KarS § 76 lg-s 3 sätestatud materiaalseid aluseid. Tartu Maakohus leidis

E. P.J vabastades, et ehkki ta pani toime raske isikuvastase kuriteo, järeldub talle mõistetud karistusest, et kohus ei ole E. P.J-i süüd lugenud ülemäära suureks. E. P.J on ka varem

kriminaalkorras karistatud, ent nende kuritegude toimepanemise vahel on suhteliselt pikk

ajavahemik. Kohus luges negatiivseks selle, et E. P.J kuritarvitas vabaduses alkoholi. Viru Vangla kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võib alkohol muuta E. P.J-i käitumine ettearvamatuks. Kohus seevastu leidis, et vangistuses mitmetes sotsiaalprogrammides osalemine

ning alkoholi tarvitamisega seonduvate ohtude teadvustamine osundab E. P.J-i puhul positiivsetele nihetele tema ellusuhtumises.

Käitumiskontrolli nõuete määramine moodustab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahutamatu osa, kindlustades riigi järelevalve kantavate karistuste täideviimise üle. Kontrollnõuete eesmärgiks on tagada riigi järelevalve süüdlase käitumise üle. Kontrollkohustuste eesmärgiks on aga saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine tema resotsialiseerimise

kaudu. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine on erand ja üldjuhul kehtib reegel, et mõistetud

karistus tuleb süüdimõistetul kanda lõpuni. Seaduse mõttest (KarS § 76 lg 5) tulenevalt on seetõttu käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumine rangelt keelatud, kuna nimetatud sätte kohaselt kuulub karistus obligatoorselt täitmisele pööramisele, kui isik katseajal kontrollnõudeid

ei järgi või ei täida talle pandud kohustusi. E. P.J-i puhul on kohus juba ennetähtaegse

vabastamise määruses pidanud negatiivseks alkoholi kuritarvitamist vabaduses, ent usaldanud

E. P.J, kes väidetavalt teadvustas endale alkoholiga seonduvaid ohte.

4

Ringkonnakohtu hinnangul on täitmisele pööramine vältimatu, kui rikkumist ei õigusta mõjuvad

põhjused. E. P.J-i puhul ringkonnakohus mõjuvaid põhjusi käitumiskontrollinõuete

rikkumiseks ei tuvastanud. Olukorras, kus isik oli teadlik talle sätestatud kontrollkohustuste täitmise vajalikkusest, ent ta sellele vaatamata tarvitas alkoholi ja lootis, et „joovet ei näita“, on

maakohus, vaatamata sellele, et süüdimõistetul on perekonna ülalpidamiskohustus, õigesti pööranud tema karistuse täitmisele.

9. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ehkki E. P.J täitis

registreerimiskohustust korrektselt, pööras maakohus õigustatult tema kandmata karistuse osa

täitmisele, kuna E. P.J rikkus katseaja jooksul temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud

kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seetõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Paavo Randma