1-12-6238/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta
Legislator headnote
AI generated1-12-6238/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta
Kohus Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuistungi aeg ja koht 22.jaanuar 2013.a
22.jaanuar 2013.a. Rapla
Kriminaalasja number 1-12-6238
Kohtunik
Kohtuistungi sekretär
Prokurör Indrek Saar
Aivi Meister
Aarne Pruus
Kriminaalasi Kriminaalhooldusametnik Olga Lobjaku erakorraline ettekanne süüdimõistetu B.U kohta
Süüdimõistetu
B.U, isikukood xxx, elukoht xxxxx maakond xxxxxxx vald xxxxxxx xxxxxxxxxx x. Kohaldatud menetlusnormid
KrMS §§ 387 lg 1, 427 lg. 1, ja 432 lg 1
RESOLUTSIOON
Mitte pöörata täitmisele B.U-le Pärnu Maakohtu 16.augusti 2012. a otsusega mõistetud
vangistust ja pikendada B.U-le pandud kohustuse s.o. kannatanutele materiaalse kahju heastamise tähtaega katseaja lõpuni.
Panna B.U-le täiendav kohustus võtta end hiljemalt 04.veebruariks 2013.a. Töötukassas arvele.
Koopia määrusest saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale.
Edasikaebamise kord
Määrust saab vaidlustada määruskaebusega, milline tuleb esitada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) 10 päeva jooksul arvates määrusest teada saamise päevast.
2 Asjaolud ja kohtu seisukoht
B.U on süüdi mõistetud 16.augustil 2012.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p.p., 4, 7 ja 8 järgi ja karistatud vangistusega kolm (3) kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg 1 ja 3
alusel kaheksateist (18) kuulise katseajaga. Lisaks kehtestas kohus KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustuse hüvitada MTÜ-le Raikküla Mõis 01.detsembriks 2012.a. kuriteoga tekitatud kahju 145 eurot ja Karmel Jõesoole 20 eurot.
Erakorralisest ettekandest nähtub, et kohustus on täies ulatuses täitmata ja B.U on seda
põhjendanud raha puudumisega. 21.septembril 2012.a. tuli B.U kriminaalhooldaja juurde
alkoholijoobes, mistõttu tuli registreerimine ära jätta. Uuesti pidi B.U tulema 24.septembril 2012.a, kuid ka sel korral oli ta alkoholijoobes. Registreerimine sai toimuda 26.septembril 2012.a.
Alkoholi tarvitanuna kriminaalhooldaja tuleku eest tegi kriminaalhooldaja suulise hoiatuse.
12.septembril 2012.a. toimunud kõige esimesel kohtumisel selgitas kriminaalhooldaja
kontrollnõuete täitmise korda ja mittetäitmise tagajärgi. 16.oktoobril 2012.a. ei tulnud B.U
registreerimisele ja tuli järgmisel päeval. Mittetulekut põhjendas ta sissemagamisega. Eelmisel
päeval jäi ka käimata töötukassas ja B.U võeti arvelt maha. Töötuna arvelolek oleks töö
leidmist lihtsustanud. Kriminaalhooldaja taotleb vangistuse täitmisele pööramist, kuna vangistus on mõistetud kokkuleppemenetluses ja vangistusest vabastamise tingimuseks oli kohtu poolt pandud
kohustuste täitmine. Kokkulepet sõlmides oli B.U samuti töötu. Seepärast ei saa raha puudumisega kohustuse täitmata jätmist põhjendada. Pärast ettekande esitamist ei tulnud B.U
kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ka 19.detsembril
2012.a. Kokkuleppel kriminaalhooldajaga käis B.U kohal 22.detsembril 2012.a.
B.U ei nõustu vangistuse täitmisele pööramisega. Ta tunnistab, et kohustus on täitamata, kuna ei
ole leidnud endale tööd ega sissetulekut. Teda peab üleval ema. Prokurör toetab vangistuse täitmisele pööramist.
Kohus leiab, et kriminaalhooldajal oli alus erakorralise ettekande esitamiseks, sest kohtu poolt pandud kohustus on täitmata. KarS § 74 lg. 4 kohaselt võib kohus juhul, kui süüdimõistetu ei allu
kontrollnõuetele või ei täida kohtu poolt pandud kohustusi, pikendada kriminaalhooldaja
erakorralise ettekande alusel katseaega, määrata täiendavaid kohustusi või pöörata vangistus
täitmisele. Kohus leiab, et kõige rangema abinõu kohaldamine ei ole antud juhul vajalik, sest
kontrollnõuetele on B.U üldiselt allunud. Mõned registreerimised on toimunud B.U tõttu
küll varem määratust teistel aegadel, kuid ühtegi registreerimist ära jäänud ei ole. Vangistuse
täitmisele pööramine ei ole lahendus ka kannatanutele kahju hüvitamise kohustuse täitmise osas, sest see raskendaks edaspidi töö leidmist veelgi. B.U peab võtma end uuesti töötuna arvele ja jätkama töö otsimist. Kohus peab vajalikuks pikendada kahju hüvitamise tähtaega katseaja lõpuni ja panna B.U-le täiendav kohustus end taas töötuna arvele võtta.
Indrek Saar Kohtunik
3