1-13-587/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuaril 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-587 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi S.N-i süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav S.N

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord –

Tartu Linnakohtu 17.02.1998. a otsusega KrK § 101 p 7

järgi 13 aasta vangistusega, vabanes karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 12.06.2006. a katseajaga 4 aastat 2 kuud ja 1 päev tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 24 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli)

kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus S.N-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane (kaheksateist) kuu 18

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa (kaheksakümmend) eurot. 80 Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud (seitsekümmend kuus) eurot senti riigi 76 80 kanda ja sundraha osa (nelisada) eurot välja mõistmata. 400

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et S.N on õigus menetluskulud summas 80 (kaheksakümmend) eurot tasuda ositi (kümme) kuu jooksul

10

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

S.N süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema 11.01.2013 kella 12.43

paiku Tartumaal Vara vallas Matjama külas Konnamõisa bussipeatuse juures juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.N-ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.N 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §- s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.N süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 19.20 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 57.60 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.N-i kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist ja võimalust

neid tasuda ositi ühe aasta jooksul. Kohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3

alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib S.N-ile ilmselgelt üle jõu. Ta elab sotsiaalpinnal, saab sotsiaaltoetust, elatub marjade korjamisest ja

külas leiduvatest abitöödest. Arvestades eeltoodut tuleb jätta õigusabi kulud riigi kanda ja välja mõista sundrahast 80 eurot. Kuna S.N-i sissetulekud on väga juhuslikku laadi, olles suuremad marjakorjamise perioodil, tuleb talle anda menetluskulude tasumiseks 10 kuud.

Ingeri Tamm Kohtunik