4-13-365/2 · 4-13-365/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 22.jaanuaril 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-365 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova

Väärteoasi K.G väärteoasi Liiklusseaduse § LS § 224 lg 2 ning LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik K.G

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx;

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Liisa Miil

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.G Liiklusseaduse §

224 lg 2 ning 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks

KarS § 63 lg 1 kohaldamisel arest 20 (kakskümmend) päeva.

2. Lugeda K.G määratud arestist kantuks

tema kinnipidamise aeg so 20.-22.jaanuar 2013.a so 3 päeva.

3. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades K.G

perekondlikku seisu võimaldada aresti kanda ositi, määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab olema vähemalt 2 päeva.

4. Vabastada K.G kohtusaalis.

5. Kohustada K.G arest ära kanda

hiljemalt 30.juuniks 2013.a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasi nr.4-13-365

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 20.01.2013.a

koostatud väärteoprotokoll AB 1331030 selle kohta, et K.G 20.01.2013.a kell

17:27 Keila-Haapsalu maantee 7.kilomeetril juhtis mootorsõidukit omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,36 mg/l +/- 0,05 mg/l. Lõplik mõõtetulemus 0,31 mg/l. K.G rikkus LS § 90 lg 1 p 3 ja 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2

ja § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteo.

Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks

oma nime. Kohus selgitas 22.01.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi

(V™S § 19 järgi). Õigused arusaadavad, K.G selgitas, et ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud.

Menetlusalune isik K.G kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning

tunnistas end toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, selgitusi ja ütlusi juhtunu kohta anda ei soovi. Kahetseb väga, on aresti ära teeninud, kuid palub kohtul võimalust kanda aresti ositi nädalavahetustel, kuna tal on töö ja perekond, kelle ülalpidamiseks on vaja raha teenida, ta ei soovi töökohta kaotada.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et K.G tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja 224

lg 2 järgi arestiga 30 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü

temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda tema enda poolt kohtuistungil antud ütlustega, millega tunnistab end süüdi, väärteoprotokollis tooduga (t.l. 2); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga

ja väljatrükiga, millega tuvastatud alkoholijoove (tl 5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 4; 11), isiku kinnipidamise protokolliga (tl 3) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad,

karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. K.G-le karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.G edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et K.G ei ole võimalik

karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegu ja süü suurust. Kohus arvestades seda, et K.G on varem liikluseeskirjade

rikkumise eest karistatud lühiajalise arestiga, leiab, et temale määratud arest peab olema

suurem sanktsiooni keskmisest määrast. Samas, arvestades isiku perekondlikku seisu, on

põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja tööst vabal ajal hiljemalt 30.juuniks 2013.a. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja 224 lg 2, lg 3 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/